← Eesti

1-15-949/43

Obsah (9)§ 871§ 75§ 121§ 64§ 65§ 68§ 87§ 200§ 3314

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 24. juuli 2017, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-949 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Ain Tali Kaitsja Kaja

§ 871, § 75 ja Kr

MS § 4261, 432 lg 3, 32, 4 RESOLUTSIOON Kohaldada L.G suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskon trolli allutades L.G Viru Vangla III kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. üksuse Vastavalt

§ 871

lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada L.G käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada L.G käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lg 2 p 2, 2 , 4, 7 ja 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asud a tööle, õppima või võtta end ar vele Eesti Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vangistusest vabanemisest; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata; - jätkata osalemist sotsiaalprogrammis Mitmedimensiooniline pereteraapia. Kaitsetasu vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt õigusabi osutamise eest jätta riigi kanda. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 188,40 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo poolt süüdimõistetu L.G kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Määruse väljatrükk saata Viru Vanglale, prokurörile, L.G-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 03.07.2017 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. L.G on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega kokkuleppemenetluses

§ 121

ja § 200 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 kohaldamisega üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistis kohus talle liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust 09.08.2013 Tartu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 6 kuud vangistust, võrra ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestas kohus eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning luges karistuse kandmise alguseks 08.09.2014. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav L.G suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist 12-ks kuuks. Samuti soovitab Viru Vangla kriminaalhooldaja karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata L.G-le

al § 75 lg 2 usel täiendavad lisakohustused . 2 Kohtuistung Kinnipeetav L.G avaldas kohtuistungil, et ta ei saa aru, kuidas see karistusjärgne käitumiskontroll teda abistada saaks, küll aga möönis, et enne vangistust katseajal aitas just kriminaalhooldus teda distsipliini hoida. Nüüdseks on aga läbinud sotsiaalprogrammid, on omandanud oskused, kuidas teatud olukordades käituda tuleb. Selgitas, et suhted emaga on mõnevõrra paranenud, kodukülastuste käigus on rääkinud oma kuriteost ka ema elukaaslasega ning andestust palunud. Emal on 3-toaline korter, perekond toetab teda materiaalselt ja moraalselt, lisaks on tal endal vabanemisfondis 1150 eurot, seega esialgu on ta majanduslikult kindlustatud, saab ilmselt tagasi ka sotsiaaltoetuse, kuna tal on määratud töövõimekaotus. Kinnitas, et alkoholiga probleeme ei tule, narkootikume pole niikui nii kunagi tarbinud, psühhiaatrilist ravi ning pereteraapit tahab jätkata ka pärast vabanemist ning et on analüüsinud oma olukorda ja tegusid ning jõudnud järeldusele, et sellist asja enam kunagi uuesti juhtuda ei saa. Leidis, et ta mitte ainult ei ole võimeline käituma õiguskuulekalt, vaid ta ka tahab käituda õiguskuulekalt. Lisaks avaldas, et on leidnud tee usu juurde ning arvas, et vanglas läbi sotsiaalprogrammide omandatud oskusi ei ole vaja rohkem kinnistada ning seetõttu ei annaks Lootuse külla elama asumine talle midagi juurde. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud, kuna tegemist on isikuga, kes on katseajal toime pannud vägivaldse kuriteo. Prokurör märkis, et isik on küll avaldanud positiivseid plaane, kuid nende elluviimiseks on vaja kindlat tuge, kusjuures kinnipeetav ise tunnistas, et on kriminaalhooldusest abi saanud ja see distsiplineeris teda. Prokurör nõustus vangla poolt pakutud karistusjärgse käitumiskontrolli pikkusega 1 aasta ja lisakohustuste valikuga. Kaitsja hinnagul tuleks L.G suhtes karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata, kuna ta on oma esmakordse vangistuse ära kandnud, alkoholiga probleeme pole, võlgnevusi ei ole, vabanemisfondis on raha ja on talle määratud pension. Lisaks on isik läbinud vangistuse jooksul erinevaid programme, osaleb siiani MDFT pereteraapias, on osalenud noorte motivatsiooni programmis, käinud korduvatel kodukülastustel probleemideta ja suhelnud kannatanuga. Vabanedes tahab isik minna tööle ja jätkata psühhiaatrilist ravi, mis aitab tal tasakaalukas olla. Täna on L.G kindlameelne, oskab anda selgitusi, teab oma edasisi eesmärke. Kaitsja ei nõustunud vangla poolt esitatud näitajatega uue kuriteo toimepanemise riski osas ja leidis, et need ei ole objektiivsed. Kaitsja oli seisukohal, et kuna L.G on oma täitmiskava täitnud ja jõudnud järeldusele, et jätkab oma elu õiguskuulekalt, siis ei ole põhjendatud tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et L.G suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus

§-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. 3 Karistusseadustiku (

) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§ -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud

  1. peatüki 1., 2.,
  2. ja
  3. jaos,
  4. peatüki
  5. jaos või
  6. peatüki
  7. ja
  8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. 1 L.G puhul on

§ 87lg 1, 2 kohaldamise ldused täidetud.

ee L.G kannab käesoleval ajal Tartu Maakohtu 25.02.2015 otsusega muu hulgas

§ 200

lg 1 järgi (mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine) mõistetud karistust 2 aastat vangistust. Ärakandmisele kuuluva l iitkaristuse (3 aastat vangistust) kandmise lõpp saabub eeldusl ikult 08.09.2017, seega kannab kinnipeetav ära mõistetud karistuse täies ulatuses. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. L.G on kriminaalkorras karistatud 3-l korral, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Reaalset vangistust kannab isik esimest korda. Varasemalt on teda karistatud varguse, omavolilise sissetungi ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude ühiseks jooneks on vägivalla kasutamine teiste suhtes ja soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, seega ei ole L.G käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Samas märgib kohus, et viimase rohkem kui poole aasta jooksul on kinnipeetava käitumises küll märgata paranemist (viimane ehk kehtiv distsiplinaarkaristus oli määratud septembris 2016), kuid seda aega ei saa pidada piisavaks järeldamaks tema muutumist ja et tema seaduskuulekas käitumine on püsiv. Positiivseks peab kohus asjaolu, et L.G on täitnud talle määratud individuaalse täitmiskava: kinnipeetav on erinevatel ajaperioodidel olnud hõivatud majandustöödel, läbis kunstiteraapia, sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“, „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“, köögivilja ja kultuurtaimede tundmaõppimise kursuse, osalenud noortele suunatud motivatsiooniprogrammis, mille raames on käinud 10.korral kodukülastusel ning alates 12.01.2017 osaleb MDFT pereteraapias peresuhete parandamise eesmärgil. Vabanedes asub isik elama oma ema ja tema elukaaslase juurde. Tegemist on xxxx poolt perele antud üürikorteriga. Xxxx majandusspetsialisti kinnitusel on üürilepingu koha selt L.G õigus antud korteris elada. V. R (kinnipeetava ema) on telefonivestluses kinnitanud, 4 et L.G saab/võib vabanemisel asuda elama tema juurde. Valla töötajate ja V. R kinnitusel peres alkoprobleemi enam ei esine ja võõraid korteris ei käi. Kriminaalhooldusametnikule teadaolevalt elavad aga samas trepikojas kriminaalkorras karistatud isik ja korduvalt vanglakaristust kandnud isiku ema, valla töötajate kinnitusel esineb selle trepikoja korterites joominguid ja on ette tulnud tülisid. Arvestades asjaoluga, et Kardo Rannala näol on tegemist impulsiivselt käituva ja mõjutatava isikuga, siis ei pruugi eelkirjeldatud elukoht olla kinnipeetavale sobiv. Kohus märgib ka seda, et kuna L.G kannab karistust just oma ema ja selle elukaaslase suhtes toimepandud kuriteob eest, siis ei pruugi nende ühine elu kujuneda positiivseks. Xxxx elama asumisest, kus ollakse haldusjuhi sõnul valmis L.G-le pakkuma majutusteenust koos 10-kuulise alkoholi- ja narkosõltuvusest taastumise programmiga, ei ole L.G huvitatud. Kohus on seisukohal, et vabanemisjärgse elukoha L.G poolne valik võib osutuda uue kuriteo riskiteguriks. Ka ei saa jätta märkimata, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohtu hinnangul kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Vabanemisel ei ole isikule garanteeritud töökohta. Lisaks märgib kohus, et isikul on ka vähene haridus (põhiharidus lihtsustatud õppekava alusel), eriala, töökogemus ja –harjumus puuduvad, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses puidupingitöölise eriala õppest loobus õpimotivatsiooni puudumise tõttu. L.G on diagnoositud raske puue, mille lisakulud on võimalik katta sotsiaaltoetustest, kuid ka tema ema on xxxx ulatuses töövõimetu, seega ei ole mõistlik eeldada, et ema poega vabanemisjärgselt olulises osas materiaalselt toetada saaks. Kohus on seisukohal, et legaalse sissetuleku puudumine ning tegevusetus võivad olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriteks ja seda olukorras, kus L.G on varem kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetav korduvalt teinud enesetapu katseid ja viibinud psühhiaatrilisel jälgimisel. Vangistuses on psühhiaatriline ravi jätkunud. Enne vangistust tarvitas L.G psühhiaatri poolt emale määratud rahustava toimega ravimeid. Nar kosõltuvust diagnoositud pole. Vangla iseloomustusest nähtub, et k innipeetav on ohtlik avalikkusele ja ohustatud on eelkõige lähedased, kellega võib tekkida tüli, aga samas ka kõik ühiskonna liikmed . Ohtlikkus seisneb füüsilise vägivalla kasutamises materiaalse kasu saamise eesmärgil . Ohu tõenäosus on seda suurem, kui is ik jätkab vabaduses alkoholi tarvitamist ja tal on majanduslikud raskused. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt L.G puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 44 % ja uue vägivaldse kurit eo toimepanemise tõenäosuseks 71 %. Vangla iseloomustuse kohaselt on L.G omandanud kuritegeliku käitumisviisi. Isik tegutseb hetkeemotsioonide ajel, ei adu oma tegevuse tagajärgi, probleeme lahendada ei oska, kohati omab manipuleerivat käitumismaneeri. Ka on kinnipeetav osaliselt õigustanud oma kuritegusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et L.G puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema elukohast, majanduslikust olukorrast, alkoholi tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest 5 ning suhtlusringkonnast , et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et L.G vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb L.G suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. Lisaks märgib kohus, et karistusjärgne käitumiskontroll ei ole karistus vahend, vaid selle eesmärk on hõlbustada isiku taasühiskonnastumist.

§ 871

lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks L.G käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks

§ 75

lõikes 1 sätestatud kohustustele ka

§ 75lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi.

1 lg 4 kohaselt, Kui L.G ei täida

§ 75

tulenevaid nõudeid, siis

§ 87

kui süüdlane ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule.

§ 3314

kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kuna menetluskulude hüvitamine karistusjärgse käitumiskontrolli menetluses on seadusega reguleerimata, siis leiab kohus, et käesolevas menetluses kinnipeetavale tekkinud õigusabikulud tuleb jätta riigi kanda Riigikohtu lahendi 3 -1-1-1-16 (02.02.2016) ja KrMS § 2 p 4 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Viru Maakohtu 24. juuli 2017 määrus jätta muutmata. 2. Süüdimõistetu L.G kaitsja vandeadvokaadi abi Kaja Kiilo määruskaebus jätta rahuldamata. 24.07.2017 kohtumäärus 1-15-949 jõustus 19. septembril 2017. a tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.