lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p -de 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) asuma tööle või omandama keskhariduse või eriala või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; 9) osalema sotsiaalprogrammis; 10) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
Vastavalt
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja K.G vangistusest vabanemisest. K.G vabastada määruse jõustumisel. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel K.G-lt välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 97 (üheksakümmend seitse) eurot 20 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda ühe
lg 2 p 3 järgi ning karistati vangistusega 7 (seitse) kuud.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse (4 aastat 7 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 3 aastat 2 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust alates 07.02.
lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 07.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18834 tunnistati K.G süüdi
lg 2 p 3 järgi ning karistati vangistusega 7 (seitse) kuud.
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.06.2017 otsusega mõistetud karistuse (4 aastat 7 päeva vangistust) ärakandmata osa, s.o 3 aastat 2 kuud ja 3 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust alates 07.02.2018. Kohtuotsus on jõustunud. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 09.06.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-4317 tunnistati K.G süüdi
lg 2 p 3 järgi ning karistati vangistusega 4 (neli) kuud.
lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 07.03.2017 otsusega kandmisele kuuluva karistuse, s.o 3 aastat 8 kuud ja 7 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 (neli) aastat ja 7 (seitse) päeva vangistust alates 04.04.2017. Kohtuotsus on jõustunud. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 07.03.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-2003 tunnistati K.G süüdi
lg 1 järgi ja karistati vangistusega 7 kuud ja 27 päeva.
3 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.12.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 10 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistusega 3 (kolm) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 7 (seitse) päeva alates karistuse kandmisele asumisest. Kohtuotsus on jõustunud. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 14.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9762 tunnistati K.G süüdi
lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistati vangistusega 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 25.09.2016.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2,8 alusel kohustati K.G katseajal mitte tarvitama alkoholi ning osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus on jõustunud. K.G pani kriminaalasjas nr 1-16-9762 toime esimese astme kuriteo. Käesolevaks ajaks on K.G temale mõistetud karistusajast, 3 aastat 9 kuud ja 3 päeva vangistust, ära kandnud 1 aasta 11 kuud ja 7 päeva, mis on rohkem kui pool mõistetud karistusajast ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et K.G avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 5 alusel katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks.
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb 4 seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. K.G käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. K.G on omandanud põhihariduse, alates 30.08.2019 õpib 10. klassis. Alates 25.10.2017 töötab XXX. Alates 16.03.2018 töötab täiendavalt XXX. K.G läbis sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening õigusrikkujatele", osales sotsiaalprogrammis "Viha juhtimine", pereteraapias emaga suhete parandamise eesmärgil. Inspektor-kontaktisikuga on toimunud vestlused sõprusringkonna mõjudest käitumisele ning kuritegelikust eluviisist. Alates 29.10.2019 paikneb vabatahtlikkuse alusel noortele suunatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas, kus inspektor-kontaktisikuga koostööl on läbi analüüsitud töövihik „Alkohol“. K.G tunnistab enda sõltuvust alkoholist ja leiab, et keskkonna vahetus seoses kolimisega vanavanemate juurde aitab tal hoiduda endiste joomakaaslastega suhtlemisest. K.G on osalenud edukalt noortele kinnipeetavatele suunatud motivatsioonisüsteemis, milles raames on käinud kuuel korral viietunnisel väljaviimisel lähedaste elukohta. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib K.Glama asuda aadressile XXX, kus elavad tema vanaema S O ja vanaisa L O . Tegemist on kolmetoalise renoveeritud hoonega, mis kuulub kinnipeetava vanaemale S O . S O nõustus lapselapse elamisega majas vabanemisjärgselt. Majas on kõik mugavused olemas. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. S O ja L O andsid nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et K.G suhtub haridusse positiivselt. Ta on motiveeritud edasi õppima ja omandama kutsehariduse. Tal on mõningad tööoskused, mis omandas töö käigus. Vanglas ta töötab XXX ning XXX. K.G garanteeritud töökoht puudub. Täitmata nõudeid K-Raha andmetel 29.11.2019 seisuga on 5018,13 eurot. K.G on motiveeritud tööle asuma ning võlgnevused likvideerima. 5 K.G on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Isiku päritolu perekonda kuuluvad ema S O, 3 õde, 2 venda, vanaema S O , vanaisa L O . Suhted perega on head ja toetavad. Vanavanemad on nõus vabanemise järgselt K.G materiaalselt toetama. Vangistuse jooksul on K.G sõlminud suhte L-B K, kelle nimel K.G soovib muutuda ning elada seadusekuulekalt. Karistusregistri andmetel on K.G neli kehtivat kriminaalkaristust. Varasemalt on karistatud tapmiskatse ja korduvate kehaliste väärkohtlemise eest tunnistaja vastu eesmärgiga maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. Käesolevat karistust kannab väärkohtlemise eest, mis on vanglas toime pandud kaaskinnipeetava suhtes. Kinnipeetava kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks on puudulikud probleemilahendusoskused konfliktiolukorras, alkoholi kuritarvitamine ning kättemaksu eesmärk. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on K.G alkoholisõltuvus. Kolm kuritegu pani ta toime alkoholijoobes. K.G on korduvalt karistatud väärteokorras alkoholiseaduse § 71 alusel. Esimest korda tarvitas alkoholi 16-aastaselt. Alkoholi tarvitamise käigus muutub vägivaldseks ja käitub mõtlematult. Vangistuses läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreenig õigusrikkujatele“ ning omab teadmiseid mõuainete tarvitamisest lõplikuks loobumiseks ning väljendav motivatsiooni saadud teadmiste rakendamiseks. Alates 29.10.2019 viibib vabatahtlikkuse alusel noortele suunatud sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust, motiveeritud alkoholitarvitamisest täielikult loobuma. Arvestades seda, et K.G on probleem alkoholi tarvitamisega olemas ning alkoholi tarvitamine võib soodustada uute vägivaldsete kuritegude toimepanemist, samuti seda, et ta tunnistab probleeme ja väljendab motivatsiooni sellega tegelemiseks, siis tingimisi enne tähtaega vabanemisel tuleb määrata K.G-le kohustuseks
Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt K.G käitub impulsiivselt, ei mõtle oma tegude võimalikele tagajärgedele, ei oska ette näha tegevuse mõju teistele isikutele. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, täiendavalt on osalenud jätkutegevustes. Alates 10.06.2017 K.G käitumises vägivallatunnused ei avaldunud. Seega tingimisi enne tähtaega vabanemisel on tarvis määrata K.G-le kohustuseks
lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks K.G tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. K.G ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et K.G on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et K.G puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja soov õppida), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal 6 saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. K.G suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning kolmeks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna K.G-le katseajaks lisaks käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused:
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 alusel asuda tööle või omandama keskhariduse või eriala või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
Kohtuistungil osales K.G kaitsja Ilya Zuev. Kaitsja esitas kohtule taotluse õigusabi kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Kohus rahuldas kaitsja taotluse 97,20 euro ulatuses. Kõnealune menetluskulu kuulub K.G-lt välja mõistmisele ning kohus annab võimaluse tasuda menetluskulu ühe aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu K.G karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.