S § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 4 päeva ning lõplikult ärakandamisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 kuud ja 26 päeva vangistust alates 02.08.
lg 3 alusel kuuluvad väljamõistetud menetluskulud tasumisele ositi võrdsetes osades 12 kuu jooksul. Määruskaebus
lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebekorras.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Harju Maakohus kuulutas käesolevas asjas kohtuotsuse resolutiivosa 14.10.2015. a. Z.J esitas kaebuse 21.10.2015. a s.o
Seega, kuivõrd Z.J esitas apellatsiooniõiguse soovist teatamise tähtaja jooksul kaebuse, siis ei ole täiendav apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamine vajalik. Seetõttu pidanuks maakohus seaduse kohaselt koostama motiveeritud kohtuotsuse vähemalt menetluskulude hüvitamise osas ja seda
Ringkonnakohus ei saa lahendada kaebust ja otsustada maakohtu otsuse seaduslikkuse ning põhjendatuse üle maakohtu otsuses põhjenduste puudumisel. Kohtuotsus peab sisaldama ka põhjenduse menetluskulude otsustuse osas. Kuna käesoleval juhul on menetluskulude hüvitamise otsustus lahendatud kohtuotsusega, siis on selge, et kohtuotsusele määruskaebuse tähtaegne esitamine menetluskulude otsustuse peale toob kaasa kohustuse motiveeritud kohtuotsuse koostamise. Kuigi seadus ei näe ette võimalust osaliselt motiveeritud kohtuotsuse koostamiseks ehk ainult menetluskulude hüvitamise otsustuse osas, on tulenevalt 28.05.2015. a Riigikohtu lahendis nr 3-11-44-05 väljendatud seisukohast käesolevas asjas siiski võimalik esitada põhjendused ka üksnes menetluskulude hüvitamise osas. Riigikohus on eelnimetatud lahendis märkinud, et menetluskulude hüvitamist on võimalik eraldada muudest kohtuotsusega lahendatavatest küsimustest nii otsuse tegemisel kui ka kaebemenetluse käigus. Arvestades eeltoodut, tuleb kolleegiumi arvates tagada kohtumenetluse poolele võimalus teavitada kohut resolutiivotsuse kuulutamisel ka üksnes
lg-s 3 sätestatud õiguse kasutamise soovist ja
lg-t 8 tuleb seega tõlgendada viisil, et sellisel juhul võib kohus esitada põhjendused ka üksnes menetluskulude hüvitamise osas. Tulenevalt
lg-st 2 peab kohus põhjendama kogu menetluskulude hüvitamise otsustust ja
Kui süüdimõistetu ei loobu peale maakohtu poolt välja mõistetud menetluskulude põhjendustega tutvumist esitatud määruskaebusest, vaadatakse see ringkonnakohtus läbi määruskaebe korras. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes
p-st 3, § 339 lg 1 p-st 7, §-st 390 ja §-st 391 saadab ringkonnakohus kriminaalasja Harju Maakohtule 14.oktoobri 2015. a otsusele kriminaalasjas nr 1-15-8051 põhiosa koostamiseks vähemalt menetluskulude hüvitamise osas vastavalt
§-le 312. Meelika Aava /allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.