Sven O.R tunnistati süüdi
227 lg 2 järgi üldmenetluses ja karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks Menetlusalune isik O.R , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht xxx, töötaja, elukoht xxx, e-post xxx RESOLUTSIOON VTMS § 120, 132 p 1, § 133-135, 155, 156 kohus, kohus OTSUSTAS: O.R-i kaebus Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 12.09.2018 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,18,004466 jätta rahuldamata ja määratud karistus muutmata. Liiklusseaduse § 127 alusel on O.R kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja Ida Prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaamisest 30 -päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. 1 MENETLUSE KÄIK 17.08.2018 koostas patrullpolitseinik Annely Roditelev väärteoprotokolli AB1463195 menetlusaluse isiku O.R-i suhtes selle fakti kohta, et 17.08.2018 kella 18:11 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 151 kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Ford Transitit registreerimisnumbriga xxx asulavälisel teel kiirusega 119 +/- 8 km/h. Lubatud suurim kiirus 90 km/h, seega juht ületas kiirust mitte vähem, kui 21 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõudeid ja tema tegu on kvalifitseeritud
Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 17.09.2018. (tl 10) Vanemliiklusametnik Eduard Blaško koostas 12.09.2018 otsuse üldmenetluses väärteoasjas nr 2440,18,004466 menetlusaluse isiku O.R-i suhtes selle fakti kohta, et 17.08.2018 kell 18:11 Toila vallas Tallinn-Narva mnt 151 kilomeetril juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit Ford Transitit registreerimisnumbriga xxx asulavälisel teel kiirusega 119 +/- 8 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega ületas O.R lubatud sõidu kiirust mitte vähem kui 21 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
O.R-i tegu kvalifitseeriti
(tl 15-16) O.R esitas 23.09.2018 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada 12.09.2018 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,18,004466 ja mitte karistada teda juhtimisõiguse äravõtmisega vaid piirduda muu karistusega. O.R avaldab, et kahetseb oma tegu ja on viimasest rikkumisest õppinud. Ta pani rikkumise toime, tehes möödasõitu ees liikuvast sõidukist, mis liikus kiirusega 80 km/h. Selleks, et mitte tekitada liiklusohtliku olukorda, lasi ta kiirusel vaibuda vabakäigul edasi sõites, selleks et mitte järsult teise sõiduki ees pidurdada. (tl 2-3) Ta palub mitte karistada teda juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse sisu alusel arvestab kohus, et menetlusalune isik ei vaidlusta rikkumist ehk kiiruse ületamise fakti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud süüdistuses toodud asjaolusid, tunnistas end süüdi ja kohapeal nõustus rikkumisega. Oma kaebuses on menetlusalune isik nõus rikkumisega, kuid palub teda mitte karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. O.R on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 19). Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 08.10.2018, milles nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumise toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud oli ka määratud karistuse suurus põhikaristuse osas. Teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ning isik on teo toimepanemise süüdi. Kohtuväline menetleja on käesolevas väärteoasjas 12.09.2018 koostatud otsust põhjalikult ja detailselt põhistanud ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse juurde. Kaebuses on viidatud asjaolule, et menetlusalune isiku töö on seotud juhtimisõiguse olemasoluga ja juhiloa kaotus paneks ta raskesse olukorda. Kohtuvälise menetleja juhib tähelepanu sellele, et ei 2 kohtueelses menetluses, ega ka kaebusega ei ole menetlusalune isik lisanud tõendeid töö iseloomu kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja on juba karistusotsuse koostamisel viidanud asjaoludele, millest lähtuvalt kohaldati põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine ning kohtuväline menetleja ei nõustu väitega, et määratud karistus oleks ebaproportsionaalselt suur. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis välistaksid juhtimisõiguse äravõtmist. Tulenevalt karistusseadustiku § 50 lg 2 sätestatust ei või võtta mootorsõiduki juhtimise õigust ära vaid isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Käesolevas väärteoasjas sellist asjaolu tuvastatud ei ole. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-26-10 p 7.3 on selgelt märkinud järgnevat: Piirkiirusest mitte kinni pidamisest mootorsõiduki juhtimisega seonduvad temaatikat on käsitletud kõik võimalikes meedia kanalites. Käesoleva juhtumi puhul oli menetlusalusel isikul teadmine, et õigusrikkumist toime pannes, pidanuks menetlusalune isik arvestama asjaoluga, et õigusrikkumise toimepanemise eest määratav karistus võib olla eelnevast karistusest rangem ning võidakse piirata ka tema juhtimisõigust. Oma tegevusega seadis menetlusalune isik ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervise. Karistusotsuse koostamisel arvestas kohtuväline menetleja kõikide kohtuvälise menetluse käigus kogutud tõenditega, isiku süüd kergendavate ja raskendavate asjaoludega ning esitatud vastulausega. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 sätestatust määrati karistuseks liiklusseadus § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Samuti kohtuväline menetleja rõhutab, et karistusregistri andmete kohaselt on antud rikkumine juba kolmas tõsisem kiiruseületamine, mille menetlusalune isik on toime pannud viimase kolme kuu jooksul. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes. Mistõttu on menetleja seisukohal, et menetlusaluselt isikult juhtimise õiguse äravõtmine põhikaristusena on avalikkuse huvides ülekaalukam kui menetlusalusele isikule ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohtuväline menetleja märgib, et liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk kuni 400 eurot, või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja olles tutvunud väärteoasja materjalidega kogumis ja hinnanud isiku süü suurust, määras põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Seega kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine on sanktsiooni keskmises määras ning kohtuväline menetleja on karistuse määramisel selgelt juhindunud nii seaduses sätestatust kui ka riigikohtu praktikast (RK lahend 3-1-1-59-15). Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebusega ei ole lisandunud täiendavaid asjaolusid, mida saaks otsuse tegemisel arvesse võtta. Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et põhjendatud on nii menetlusalusele isikule määratud põhikaristus kui ka lisakaristus ning nende suurused. Ülaltoodut arvesse võttes ning juhindudes VTMS § 120 lg 1 ja § 132 p 1 palume kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. (tl 24-26) KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt
lg 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis) järgi. Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust. Menetlusalune isik on andnud 17.08.2018 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ütlusi, et ta tegi möödasõitu ja hoog oli liiga suur, hoog ei jõudnud maha vaibuda. Menetlusalune isik palub lube mitte ära võtta, kuna peab tööga seonduvalt olema pidevalt liikumises ( tl 12). Seega tunnistas isik tegu ka kohapeal. Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik. O.R-ile heidetakse ette, et tema rikkus
lg 1 p 1 sätteid ning seega pani toime
lg 2 ettenähtud väärteo.
lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.
lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. O.R-i poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist. Ta avaldab, et ületas kiirust kuna tegi möödasõitu ja hoog ei jõudnud maha vaibuda. Lisaks on ta palunud juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna on tööga seoses pidevas liikumises (tl 12); - vastulause, kus ta on avaldanud et ületas lubatud sõidukiirust, sest tegi teisest autost möödasõitu, kuna ei tahtnud tolle auto taha toppama jääda. Tulenevalt töö liikuvast loomust on ta palunud mitte määrata karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist. (tl 13) - tunnistaja ülekuulamise protokoll, millest nähtub et 17.08.2018 kell 18.11 paiku mõõdeti Talinn-Narva 151 km-il vastutuleva sõiduki Ford Transit registreerimisnumbriga 519BNC liikumise kiiruseks 119 km/h, kus oli maksimaalne lubatud sõidukiirus 90 km/h. Sõiduki peatamisel selgus, et sõidukit juhtis O.R, keda on käesoleval aastal kahel korral karistatud sõidukiiruse ületamise eest.(tl 11) Kiirusmõõturi kasutamise protokoll ei ole koostatud. Väärteoprotokolli kohaselt on see asendatud heli- ja videofailiga. Salvestist väärteotoimiku juures ei ole. Antud juhul rahuldub kohus väärteotoimikus esitatud ja ülalnäidatud tõenditega, kuna menetlusalune isik on korduvalt väitnud, et tunnistab tegu ega vaidlusta faktilisi asjaolusid. Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et O.R rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud
Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva maantee 151 km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 119 +/- 8 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega on O.R oma teoga täitnud väärteo
S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et O.R täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi tahtlikult. 4 KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et kiiruse ületamise tegutses isik otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest ta juhtis sõidukit kiirusega vähemalt 119 +/- 8 km/h teel, kus on lubatud kiirus 90 km/h ehk asulavälisel teel. O.R teadis, et ta juhib sõidukit lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega, sest ta sooritas teisest sõidukist möödasõitu. Jätkates autoga liikumist kuni politsei ilmumiseni, mööniski ehk soostus O.R mootorsõiduki juhtimisega lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega. Ta andis ütlusi, et ületas lubatud sõidukiirust eesolevast sõidukist möödasõidu tegemiseks, kuna ei tahtnud eesoleva sõiduki taha toppama jääda. Ka peale möödasõidu sooritamist ei vähendanud O.R oma sõidukiirust vaid lasi kiirusel ise vaibuda. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 2 ).
S § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. Nimetatud kergendav asjaolu oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel ( tl 15). KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul. O.R juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 119 +/- 8 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Ta ületas kiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra. Tegemist oli käesolevat vastutust ette nägevas sättes toodud kiirusevahemiku alammäära lähedale jääva kiirusega ( 21-40 km/h). Eeltoodut arvestades hindab kohus määral. O.R-i süüd teos keskmisest väiksemal Süü suuruse hindamisel arvestab kohus ka seda, et kuigi
puhul on tegemist ohudeliktiga, ehk kahjulikke tagajärge ei ole, märgib kohus, et kiiruse ületamine on muudest liiklusalastest rikkumistest üks ohtlikumaid. Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19). Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 2 kehtivat väärteokaristust (11.07.2018 ja 01.06.2018), tegemist on olnud liiklusrikkumisega samuti
Kriminaalkorras ei ole isik karistatud. Sellest tulenevalt nõustub maakohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistusregistri andmete kohaselt on antud rikkumine juba kolmas kiiruseületamine, mille menetlusalune isik on toime pannud viimase kolme kuu jooksul. Pannes toime järjekordse kiiruseületamise, ei ole menetlusalune isik sellest vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes. Arvestades karistamise eesmärke, peab kohtu hinnangul karistus olema siiski selline, mis mõjutab isikut tõsiselt ja paneb ta mõtlema süütegude toimepanemisest loobumisele. Juunis 2018 oli O.R-i karistatud
lg 2 järgi ettenähtud samalaadse väärteo toimepanemise eest karistati teda rahatrahviga summas 120 eurot. Rahatrahv on tasutud. Selline karistus ei mõjutanud isikut kuidagi. Juba juulis 2018 pani ta taas toime kiiruse ületamise ning
Rahatrahvi tasumise kohta 18.10.2018 karistusregistri väljavõtte kohaselt andmed puuduvad. Ka antud rikkumine ei mõjutanud kuidagi isiku käitumist, kuna augustis 2018 pani isik toime juba kolmanda rikkumise
Rikkumised on toime pandud lühikese ajaperioodi jooksul ehk kolme kuu kestel. Tema süütegude dünaamika muutus intensiivsemaks. Seega on kohus seisukohal, et isikut tuleb mõjutada intensiivsemalt võrreldes sellega, milline mõju oli 396-eurosel rahatrahvil. Ülalnäidatud asjaolud osutavad sellele, et rahatrahvide määramine ei mõjuta isikut, ta jätkab sama väärtegude toimepanemisega. 6 Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Isik on varasemalt väärteokorras karistatud samalaadsete rikkumiste eest kahel korra. Liiklusrežiimi rikkumise eest on seadusega ette nähtud karistusema ka juhtimisõiguse äravõtmine. Autojuht peab olema sellest teadlik. Seega oleks isik pidanud oma töökoha olemasolule mõtlema enne, kui pani toime kolmanda rikkumise. Selles osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et iseenesest ei ole juhtimisõigusega seotud töökoha omamine see asjaolu, mis välistaks selle karistuse kohaldamist. Samas ei nähtu isiku esitatud kaebusest, et juhtimisõiguse äravõtmine oleks isikut mõjutanud ebaproportsionaalselt või et töö iseloom oleks selline, et seda ei saaks ümber korraldada selliselt, et isik ise ei juhti sõidukit. Karistuse eesmärkide saavutamiseks peab kohus põhjendatuks, et isik oleks teatud ajaks liikumisest kõrvaldatud. Eripreventiivseid kaalutlusi arvestades annab fakt, et isik on kolme kuu jooksul rikkunud liiklusrežiini kolmel korral, kohtule aluse arvata, et sel juhul tuleks määrata või mõista karistust minimaalsest määrast suuremal määral, keskmisel määral. Karistus on kohtuvälise menetleja poolt määratud proportsionaalselt süü suurusele ja isikule. Antud juhul leiab kohus, et isiku liiklusest kõrvaldamine juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise kaudu kolmeks kuuks teenindab eesmärki kaitsta õiguskorda. Õiguskorra kaitsmise huvid on antud juhul kaalukamad kui menetlusaluse isiku õigus juhtida sõidukit. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et O.R-ile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab sanktsiooni keskmisele määrale –juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks (maksimaalne määr on juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks), on õiglane ja põhjendatud. Kohus hindas isiku süüd keskmisest määrast väiksemaks, aga kuna isikut on varasemalt väärteokorras karistatud just samalaadsete väärtegude eest rahatrahvidega, mis ei ole isikule mõju avaldanud, tuleb karistuseks mõista sanktsiooni keskmises määras. Seega vajab O.R-i poolt toime pandud kolmas samalaadne rikkumine
KOHTU MEETMED O.R-i kaebus Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi vanemliiklusametnik Eduard Blaško 12.09.2018 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,18,004466 jätta rahuldamata ja määratud karistus jätta muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.