1-06-1684/1

1-06-1684 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-1684 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. mai 2009 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu M.U määruskaebus Viru Maakohtu
3. mai 2009 määrusele. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. mai 2009 määrus muutmata ja süüdimõistetu M.U määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud Viru Maakohtu 18.05.2009 määrusega jäeti M.U temale Harju Maakohtu 01.03.2006 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Harju Maakohtu 01.03.2006 otsusega mõisteti M.U süüdi KarS § 330 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.11.1996 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (5 aastat 8 kuud ja 20 päeva vangistust) ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 01.03.2006 ja lõpp 21.01.
5. Kriminaalhooldaja ja prokurör toetasid M.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi ei ole M.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega põhjendatud. M.U on 4 korral kohtulikult karistatud. Enamus toimepandud kuritegusid on isikuvastased esimese astme kuriteod. Narva Linna Rahvakohtu 25.03.1985 otsusega mõisteti ta süüdi vägistamises ja varguses ning karistati vangistusega 8 aastat. Vabanes vangistusest 11.09.1992 ning uue, esimese astme kuriteo tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, pani toime ligi 9 kuud hiljem 07.06.
6. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest karistati teda Narva Linnakohtu 30.11.1994 kohtuotsusega 15-aastase vabadusekaotusega. Kaks viimast kuritegu pani M.U toime vanglas karistust kandes. Harju Maakohtu 21.11.1996 kohtuotsusega karistati teda üliraskete kehavigastuste tahtliku tekitamise eest 7-aastase vabadusekaotusega. Nimetatud otsusele liideti osaliselt Narva Linnakohtu 30.11.1994 otsusega kandmata karistus 11 aastat 6 kuud 17 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 15 aastat vabadusekaotust. Harju Maakohtu 01.03.2006 kohtuotsusega karistati teda alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 2-kuulise vangistusega. Nimetatud otsusele liideti Harju Maakohtu 21.11.1996 otsusega kandmata karistus 5 aastat 8 kuud 20 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 10 kuud 20 päeva vangistust. Seega võib järeldada, et karistus ei ole M.U suhtes oma eesmärki täitnud. M.U vanglatoimikust on näha, et 31.03.2005 karistati teda kartseriga 10 päeva katseajaga kuus kuud, kuna ta ei allunud vanglaametniku korraldusele. 07.04.2006 karistati teda kartseriga 15 päeva, kuna ta ähvardas vangla teenistujaid füüsilise vägivallaga. Nimetatud rikkumised näitavad, et vangistuse ajal ei ole M.U oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus arvestas, et peale viimast distsiplinaarkaristust 2006 ei ole süüdimõistetu uusi rikkumisi toime pannud. Positiivseks tuleb lugeda, et isik on vangistuse ajal töötanud (keevitajana ja puidutööstuses), on läbinud erinevaid kutsealaseid kursuseid. Viru Vanglas osaleb riigikeele kursustel. Sotsiaalprogrammides osalemise kohta andmeid ei ole. Vabanemisel garanteeritakse M.U-le töökoht OÜ Forami abitöölisena ehitusobjektidel. M.U asuks vabanemisel elama abikaasa poolt üüritud korterisse aadressil XXX XX , Tallinn. Maakohus leidis, et arvestades M.U poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (vägistamine, kahe inimese julm tapmine), samuti vangistuses toimepandud üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine ning muud rikkumised vangistuses, ei ole M.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve all õigustatud. Maakohus rõhutas, et KarS § 76 lg 3 alusel kõigepealt võetakse arvesse isiku poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isik on seejuures tähtsusest teisel kohal. Täiendava kontrolli käigus tuvastas maakohus, et korterisse XXX XX , Tallinn on sisse kirjutatud Aleksei Jevdokimenko, kes praegu kannab karistust tapmise eest raskendavatel asjaoludel. Tema ei ole andnud kirjalikku nõusolekut korterisse elektroonilise seadme paigaldamiseks. Ka süüdimõistetu tulevane tööandja on tapmise eest karistust kandnud ja tingimuslikult enne tähtaega vabastatud isik. Sellest tuleneb, et peale vabanemist siirduks süüdimõistetu sisuliselt samasse tutvusringkonda, mis temal oli raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise ajal ja see suurendaks uue kuriteo toimepanemise risk märkimisväärselt. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. -2- Määruskaebustes esitatud taotluste sisu M.U esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on M.U kandnud karistust alates
7. aastast. Ta on ennast süüdi tunnistanud ning siiralt kahetsenud.
8. aasta jooksul vanglas on temal olnud ainult 2 distsiplinaarkaristust, ta on pidevalt töötanud ja loonud pere. M.U tulevane tööandja on praegu, vaatamata oma minevikule, seadusekuulekas kodanik, kes on loonud oma ettevõtte. See näitab, et ta on saanud oma elu rööpasse ja püüab aidata ka teisi. Ei ole just palju selliseid ettevõtteid, kes annaksid võimaluse sellise minevikuga isikule nagu seda on M.U . Korterit, kuhu M.U elama asuks üürib tema abikaasa juba 3 aastat ning asjaolu, et sinna korterisse on sissekirjutatud korteriomaniku sugulane, kes kannab karistust tapmise eest, ei tähenda, et M.U selle isikuga mingisugune seos on. Elektroonilise järelevale annab M.U-le võimaluse harjuda eluga, milles ta on 16 aastat eemal olnud. See on parim võimalus leida taas koht ühiskonnas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Maakohus, olles süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamise otsustamisel mitteseotud prokuröri ja kriminaalhooldaja arvamusega, on jätnud M.U karistusest enne tähtaega vabastamata. Käesoleval juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et M.U vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ja seda just arvestades tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Maakohus on määruses põhjalikult kirjeldanud milliseid kuritegusid on süüdimõistetu varem toime pannud. Need on valdavalt väga rasked ja vägivaldsed. Kahel korral on teda karistatud kuritegude eest, millised on toime pandud vangistuse kandmise ajal. Tõsi, viimati karistati teda distsiplinaarkorras 16.03.2006 15 ööpäevase arestiga vanglateenistuja ähvardamise eest vägivallaga. Hiljem teda karistatud ei ole, mistõttu märgib maakohus õigesti, et sellest ajast on tema käitumises teatud positiivseid muutusi. Kuid arvestades just tema eelnevat elukäiku, ei saa veel kindel olla, et need muutused oleksid sedavõrd pöördumatud, et võimaldaksid tema suhtes vabaduses teostada tõhusat kriminaalhooldust. M.U vangistusest ennetähtaegne vabanemine tulevikus sõltub tema edaspidisest käitumisest. Käesoleval ajal tuleb tal karistuse kandmist jätkata reaalset vangistust kandes. Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -3- Ago Kutsar