4 – 18-3165 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.novembril 2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-3165 Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Väärteoasi B.E väärteoasi LS § 201 lg.2 järgi –Väärteoprotokoll AB 1522739 24.05.2018.a. /väärtegu 2303,18,000379/ nr. Menetlusalune isik B.E isikukood XXX elukoht xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri sebüroo liiklusjärelevalvetalitus Asja läbivaatamise aeg ja koht 12.novembril 2018.a Tallinnas Tallinna kohtumajas. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Merit Saarm, menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse käes. korrakait- RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1, § 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.E päeva. LS § 201 lg.2 järgi ning mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) B.E-le mõistetud arest 8 (kaheksa) päeva kuulub ärakandmisele Lõuna Prefektuuri Võru Arestikambris Kreutzwaldi 52, Võru ning arest peab olema ärakantud hiljemalt
- veebruariks 2019.a Aresti ärakandmist arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada B.E suhtes sundtoomist arestimajja. 1 Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud. 24.05.2018.a. koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis B.E 24.05.2018.a. kell 23.37 ajal Tallinnas Sadama 25 maja juures mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg.2 p.3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkus LS § 90 lg.1 p.1, p.3 nõudeid ja väärtegu kvalifitseeriti LS § 201 lg .2 järgi. Esimene kohtuistung B.E väärteoasjas toimus 18.septembril 2018.a., kuid menetlusalune isik ei saanud kohtukutset kätte ja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus lükkas väärteoasja arutamise edasi 15.oktoobrile 2018.a. , kuid B.E ei saanud kohtukutset kätte.
- novembri 2018.a.kohtuistungi kohtukutse sai menetlusalune isik isiklikult kätte
- novembril 2018.a. B.E väärteoasja arutamisele
- novembril 2018.a. ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult kätte saanud. Menetlusalune isik ei teavitanud kohut ilmumise võimatusest ning ei esitanud taotlust väärteoasja arutamine edasi lükata. Eelnevast tulenevalt kohus arutab B.E väärteoasja VTMS § 90 lg.1 alusel ilma tema kohalolekuta. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning palus karistada B.E väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 8 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma . Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et B.E süü LS § 201 lg.2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Tunnistaja I M ütlustega selle kohta, et olles 24.05.2018.a.kell.23.37 täites tööülesandeid, peatas ta Tallinnas, Sadama 25 juures kontrollimiseks xxxx, reg.märgiga xxxx. Sõidukit juhtis B.E IK.XXX. Kontrollimisel selgus, et isikul puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ning tema oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. (tl.5) -isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati, et kinnipeetud sõiduki roolis oli B.E , isikukood XXX(tl.6); -menetlusalune isik tunnistas väärteoprotokollis antud lühiütluses, et kõik on õige /tl.4) -sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 24.maist 2018.a. sai B.E samal kuupäeval kätte (tl.7) ; - Maanteeameti liiklusregistri väljavõte kohaselt B.E kehtivaid juhilubasid ei leitud (tl.8); -karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.E 5 kehtivat väärteokaristust LS § 201 lg.2, § 242 lg.1, § 227 lg.2 järgi (tl. 10). 2 Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – B.E-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg.2 järgi on kvalifitseeritud õigesti , õigusrikkumine on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg.2 kvalifitseeritava väärteo toime otsese tahtlusega, menetlusalune isik B.E oli dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt teadlik, et tal puudub juhtimisõigus , teda on ka varem sama rikkumise eest rahatrahviga karistatud , seega tegemist ei ole juhusliku õiguserikkumisega. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud B.E süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. käitumises õigusvastasust, Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus ei tuvastanud ka karistust kergendavaid asjaolusid. Isik küll tunnistas väga lühikeses seletuses, et kõik on õige, kuid rohkem mingeid seletusi ei andnud, mingit puhtsüdamlikku kahetsust menetlusalune isik üles ei näidanud. Kohus asub seisukohale, et B.E ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub korduvalt õiguskorda. B.E suhtumist toimepandusse näitab ka see, et ta hoidus kõrvale kohtuistungitest, ei soovinud kätte saada kohtukutseid (pandi kutsed postkasti, ei teavitanud enda uuest elukohast), et oma väärteoasja arutamisele ilmuda ning kui politseiametnik talle kohtukutse 12.novembri 2018.a. kohtuistungile isiklikult kätte andis, ka siis jättis ta kohtuistungile tulemata ,kuigi ütles, et võtab kohtuga ühendust enne istungit. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on B.E mitu kehtivat väärteokaristust ,siis seega ei ole B.E hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ega asunud õiguskuulekalt käituma ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks VTMS § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik karistuse ära kandma. Kohus määrab aresti ärakandmise tähtajaks 01.veebruar 2019.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning VTMS §-dest 83 p 2, § 90 lg.1 , § 107 lg 1 p 1, 108-111,
- Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3