Obsah (4)

§ 239§ 180§ 175§ 126

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-305 (19259000775) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s

§ 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.J Kar

S § 424 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui J.J ei pane 1 (ühe) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab J.J-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.01.2020.

§ 180

lg 3 alusel jätta J.J-ilt menetluskuluna väljamõistmisele kuuluvast sundrahast 400 eurot riigi kanda. 2

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista J.J-ilt menetluskuluna sundraha 476 (nelisada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 3 alusel välja mõista J.J-ilt menetluskuluna joobe tuvastamisega tekkinud kulu 14 (neliteist) eurot riigituludesse.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista J.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 92,40 (üheksakümmend kaks eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Arri Toominga poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada J.J tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 582,40 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 54,40 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 48 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700002392 ning selgitus: „J.J , 1-20-305, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

§ 126

lg 3 p 1 alusel asitõend – CD-plaat häirekeskuse kõne salvestusega jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS J.J on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 05.10.2019 kella 18.50 paiku xxxx juures mopeedi xxxx registreerimisnumbriga xxxx, olles alkoholijoobes. Alkoholisisaldus J.J-i veres tuvastati uuringuaktiga 1461T-09-10.2019, mille kohaselt oli etanoolisisaldus tema veres 1,84 +/- 0,06 mg/g. J.J rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma tegevusega pani J.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on kuritegu KarS § 424 lg 1 järgi. 3 MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on J.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 1 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui J.J ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav J.J on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav J.J on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. J.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot,

§ 175

lg 1 p 3 alusel joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulu 14 eurot ning

§ 175lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 92,40 eurot.

Kokkuleppe kohaselt, juhindudes

§ 180

ja arvestades J.J-i varalist seisundit, vähendada sundraha 400 euro võrra, J.J kuulub tasumisele sundraha summas 476 eurot ning kokku tuleb tasuda menetluskulusid summas 582,40 eurot.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada J.J tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 582,40 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 54,40 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 48 eurot. Asitõend - CD-plaat häirekeskuse kõne salvestusega tuleb

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik