1-17-42/106

1-17-42 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-42 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Tõlk Zemfira Lampmann Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Irina Solovjova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Irina Solovjova (ik: 47608222738; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 30.09.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Irina Solovjova karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 22.06.
4. a, millest esimeseks 3 (kolmeks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Irina Solovjova katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Irina Solovjova suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 2 (kahe) nädala jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Irina Solovjovale määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Irina Solovjova vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusele ja Irina Solovjovale. Viru Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 16.08.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Irina Solovjova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 10.01.
10. a kohtuotsusega tunnistati Irina Solovjova süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 ja KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti ärakandmisele kuuluv vangistust täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kolme aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutati isik kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima kontrollnõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu 24.07.
11. a kohtumäärusega pöörati täitmisele Irina Solovjovale Viru Maakohtu 10.01.
12. a otsusega mõistetud ja osaliselt ära kandmata karistus – 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 25.06.
13. a ja lõpp on 22.06.
14. a. Irina Solovjova kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib ta esimest korda. Praegune süüdimõistmine on alkoholijoobes toime pandud röövimise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegude soodusteguriks võib pidada alkoholi tarvitamist. Vangistuses on isikule määratud 2 distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on kinnipeetav omandanud puhastusteeninduse eriala, läbinud eesti keele õppe tasemel A2 ja B1 ning jätkab
15. a III kvartalil õppimist eesti keele B2 kursusel. Kinnipeetav töötab alates 22.10.2018 Eesti Vanglatööstus AS-s ning ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Võida“ ja „Eluviisitreening“. Samuti on ta läbinud ka kodakondsuse koolituse. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava sugulasele. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Igapäevaselt elab antud elamispinnal kinnipeetava tädi, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. K-Raha andmetel 23.07.2019 seisuga on isikul täitmata rahalisi nõudeid 6309,95 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 296,24 eurot. Irina Solovjova taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Ilona Litvinova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Irina Solovjova vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Irina Solovjova võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Irina Solovjova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise soodusteguriks alkoholi tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Irina Solovjova tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Irina Solovjovale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab, et tegemist on kinnipeetava esimese vanglakaristusega ning ta on käesolevaks hetkeks vanglas viibinud üle kahe aasta. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et isik on motiveeritud enda võlgnevusi maksma ning soovib vabaduses leida endale töökohta. Varasemalt on kinnipeetav vabaduses olles töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ning töötamise käigus on ta omandanud mõned tööoskused. Käesoleva vangistuse jooksul on isik läbinud ka eesti keele õppe tasemel A2 ja B1 ning jätkab III kvartalil 2019 õppimist eesti keele B2 kursusel, mis tuleb kohtu hinnangul kasuks edaspidi töökoha leidmisel. Samuti peab kohus positiivseks kinnipeetava tahet tegeleda vabaduses enda alkoholi kuritarvitamise probleemiga. Lähtudes eelnevatest asjaoludest on kohus seisukohal, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalve kohaldamisega on põhjendatud. Pärast vabanemist on Irina Solovjoval olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Irina Solovjova, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/