Obsah (9)

§ 218§ 203§ 121§ 12§ 202§ 16§ 47§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2020. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-5766 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1. PPA Lõuna Prefektuuri 31.10.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,19,011938 (tl 19) karistati T.I selle teo eest

§ 218lg 1 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut ehk 120 eurot.

3.1 T.I esitas nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule (tl-d 1-2). 3.2 Oma kaebuses asub T.I seisukohale, et otsuses kirjeldatud väärtegu ei ole aset leidnud. Ta ei löönud ust, vaid sulges selle käe asemel jalaga, kuna taksojuht nõudis temalt kahekordset arve tasumist. See, kas ta sulgeb autoukse käe või mingi muu kehaosaga, ei saa kvalifitseeruda väärteoks. OÜ A tema tekitatud mõlki ei parandanud, kuna seal ei olnudki midagi parandada. 4.1 Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 16-17), milles ei nõustu kaebusega. Tema põhjendused on kokkuvõtlikult alljärgnevad. 4.

1. Menetlusalune isik on kaebuses väitnud, et ta sulges ukse jalaga. Samas on väärteoprotokollis fikseeritud tema ütlused, mille kohaselt ta vihastas ja lõi taksoukse jalaga kinni. Ta täpsustas veel, et lõi autot jalaga ainult ühe korra. Tunnistaja L.M. ütluste kohaselt lõi T.I jalgadega vastu autot vähemalt neli korda. Menetlusaluse isiku seisukoht, et muu kehaosaga ukse sulgemist ei saa kvalifitseerida väärteona, on õige, kuid käesoleval juhul on tõendatud, et menetlusalune isik ei kasutanud jalga lihtsalt ukse sulgemiseks, vaid lõi sellega vähemalt ühe korra ust. 4.3 Tõele ei vasta menetlusaluse isiku väide, et mõlki uksel ei olnud. Väärteomaterjalile on lisatud politseipatrulli poolt 13.09.
2. a vahetult pärast sündmust tehtud video, millelt on mõlk selgelt näha. 4.4 Seega on tõendatud, et jalaga löömise tagajärjel on tekkinud sõidukile kahjustus. Isegi kui sõiduki omanik otsustab kahjustust mitte korda teha ja lõplikult ei ole võimalik kindlaks teha, kui suur varaline kahju täpselt on, on siiski tõendatud, et on tekitatud varaline kahju, mis ei ületa olulise kahju piiri. 4.5 Eeltoodust tulenevalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et väärtegu on leidnud tõendamist ja T.I kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl-d 12 ja 17). Kohtu seisukoht
4. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2
5. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
6. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. 9.1

§ 203

lg 1 sätestab, et võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistusega. Seejuures tuleneb

§ 121

p-de 1 ja 2 kaastoimest, et oluline on kahju, mis ületab 4000 eurot, kuid on madalam kui 40 000 eurot. 9.2 Kui võõra asja rikkumise või hävitamisega tekitatakse varalist kahju, mis jääb alla

§ 121

p-s sätestatud olulise kahju ehk 4000 euro piiri, siis mõistetakse karistus väärteokorras

§ 218

lg 1 järgi, mis näeb ette, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või arestiga. 9.3 Järelikult tuleb

§ 218

lg-s 1 sanktsioonis sätestatud tagajärje kohaldamiseks käesoleva väärteoasja tehiolusid arvesse võttes teo objektiivse koosseisu tasandil tuvastada: 1) menetlusaluse isiku tegevuse läbi võõra asja rikkumine ja 2) selle rikkumisega varalise kahju tekitamine, mis jääb alla olulise kahju ehk 4000 euro piiri.

1. Käesolevas asjas on tunnistusi andnud L.M., kelle ütlustest selgub, et ta osutab oma sõidukiga Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX FIE-na taksoteenust. 13.09.
2. a sai ta kella 18.27 ajal dispetšerilt tellimuse. Tellimuse kohaselt pidi ta taksoteenust osutama ühele koeraga naisele ja umbes 50-60 a mehele, kes soovisid sõita XXX tänavale. Poole tee peal keeldus meesterahvas XXXX tänavale minemast, soovides sõita hoopis XXXX aadressile. Naisterahvas läks XXXX tänaval maha ning maksis tunnistajale 10 eurot, et viimane viiks mehe XXXX juurde. XXXX juures küsis tunnistaja mehelt, millise ukse juurde ta viia tuleb. Meesterahvas otsis telefoni. Selle leidnud, hakkas ta otsima oma prille. Kuna mees prille ei leidnud, pakkus tunnistaja talle enda omi. Tunnistaja prille kasutades helistas mees kellelegi – ilmselt sellele naisterahvale, kes enne oli taksoga sõitnud. Mees küsis telefoni teel, kus ta prillid on. Ta ropendas seejuures, oli agressiivne ja ähvardas. L.M. läks välja, tegi ukse lahti, et mees väljuks. Mees oli jätkuvalt agressiivne. Tunnistaja istus autosse tagasi. Seejärel läks mees välja ning lõi ukse pauguga kinni. Lisaks lõi ta jalgadega vähemalt neli korda vastu autot. Mees tampis kõvasti ja tunnistaja sõitis natuke eemale. Seal jäi ta seisma, et vigastusi vaadata. Kõrvalistujapoolsele esimesele uksele olid tekkinud suured mõlgid ning hiljem autot pestes avastas ta ka tagumiselt ukselt kahjustused. Sõiduki löömisega tekitati talle kahju 343,69 eurot. (Tl-d 27 ja 27 pöördel.)
3. Menetlusalune isik T.I , kes osutus L.M. ütlustes viidatud meesterahvaks ja kes põhimõtteliselt ei vaidle vastu 13.09.
4. a kella 19 paiku aset leidnud intsidendile tema ja taksojuhi vahel, eitab nii seda, et tema lõi jalaga vastu sõiduki ust, kui ka seda, et tema sellisest tegevusest tekkis kahju. Nimelt väidab ta kaebuses, et ei löönud ust, vaid sulges selle käe asemel jalaga, samuti, et mingit mõlki tema tegevusest uksele ei tekkinud. 3 12.1 Nagu kohtuvälist menetlejat nii ka kohut väidetu ei veena. 12.2 Esiteks ei lange kaebuses toodu kokku T.I enda ütlustega, mida ta on andnud kohtuvälises menetluses ning kus ta kirjeldab, kuidas ta vihastas taksojuhi nahaalsuse pärast, kui too hakkas sõidu lõppedes uuesti raha küsima, läks taksost välja ja lõi takso ukse jalaga kinni, täpsustades hiljem, et lõi autot jalaga ainult ühel korral (vt tl 20 ja sama lk pöördel). Juba üksnes selline vastuolu menetlusaluse isiku ütluste ja kaebuses hilisemalt kirjapandu vahel annab alust T.I väidetes sügavalt kahelda. 12.3 Kuid see ei ole kõik. T.I kaebuses väidetu ei lange kokku ka väärteoasja juurde lisatud salvestisega, kust nähtub politseipatrulli poolt 13.09.
5. a kella 19.21 ajal, s.o vahetult pärast toimunut tehtud video, millelt muu hulgas on väga selgesti näha ka mõlk Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX kõrvalistujapoolsel esiuksel (vt väärteotoimiku juures olev CD-plaat videosalvestisega). 12.4 Lõpuks ei saa üle ega ümber sellest, et tunnistaja L.M. ütlused vastavad usaldusväärsuse kriteeriumitele: need on üksikasjalikud, loogilised ja eluliselt usutavad, on ajas jäänud valdavalt ühetaoliseks (võrdle L.M .poolt politseile tehtud avaldust tl-d 22-23 ja tema ütlusi, mis ta on andnud tunnistajana tl 27) ning riimuvad juba eespool märgitud salvestiselt tajutuga.
6. Seega loeb kohus kogumis L.M. ütlustega ja väärteoasja juurde lisatud videosalvestisega tõendatuks, et 13.09.
7. a kella 19 paiku, pärast Tartus XXXX asuva maja juurde jõudmist, lõi agressiivseks muutunud T.I jalaga vastu temale taksoteenust osutanud Volkswagen Passatit registreerimisnumbriga XXX ning tekitas sellega kõrvalistujapoolsele esiuksele käepidemest peaaegu ukse alumise servani ulatuva mõlgi.
8. Auto taoline mõlkimine, st selle füüsilise substantsi muutmine, on kohtu hinnangul käsitletav

§ 203lg 1 objektiivses koosseisus nimetatud asja rikkumisena.

15.1 Vastavalt A OÜ poolt koostatud remonditööde kalkulatsioonile, mille sisu viitab üheselt asjaolule, et see on tehtud eelpool käsitlemist leidnud mõlgi parandamist silmas pidades, oleks T.I tekitatud kahjustuse kõrvaldamine läinud maksma 343,69 eurot (vt tl-d 24-26). See 1 tähendab, et T.I kahjustas autot ulatuses, mis jäi alla

§ 12p-s 1 nimetatud 4000 euro.

Järelikult ei põhjustanud T.I oma teoga

§ 202

lg-s 1 nõutavat tagajärge – olulist kahju – ning see tuleb kvalifitseerida väärteona

§ 218lg 1 järgi.

15.2 Seejuures peab kohus vajalikuks menetlusalusele isikule selgitada, et teo kvalifitseerimise mõttes ei oma mingit tähtsust see, kas tegelikult kahjustus ka kõrvaldati või mitte ja kas selleks pidi tegema konkreetseid rahalisi kulutusi – teo

-i järgi kvalifitseerimisel on määravaks üksnes kahjustuse rahaliselt hinnatav väärtus ning see on A OÜ poolt koostatud remonditööde kalkulatsiooniga üheselt tuvastatav. 16.1 Nagu

§ 203

lg-s 1 sätetatud teo, nii saab ka

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo subjektiivse külje mõttes toime panna üksnes tahtlikult (

§ 16

), kusjuures

§ 16

lg-st 1 tulenevalt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ning otseseks ja kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 4 16.2 Kohtule esitatud tõendite põhjal saa olla mingit kahtlust selles, et T.I teadis, et Volkswagen Passatit registreerimisnumbriga XXX ei kuulu temale ehk on tema jaoks võõras. Rakendades selle auto suhtes nii intensiivselt jõudu – sest videosalvestiselt nähtav mõlk, mis nagu märgitud, ulatus ukse käepidemest kuni peaaegu ukse alumise servani välja, ei saanud tekkida vähese jõu tagajärjel –, pidi T.I kui mitte lausa eesmärgiks seadma, siis vähemalt teadma ja möönma, et rikub seda asja ning tekitab sellele kahju. Seega on alust väita, et subjektiivsest küljest tegutses T.I

§ 218lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu toimepanemisel vähemalt otsese tahtlusega.

17. Kohus ei tuvastanud T.I teos õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et teda tuleb selle teo eest karistada. 18.

§ 218

lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47

lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. 19. Kohtuväline menetleja määras T.I-le karistuseks rahatrahvi 30 trahviühikut ehk 120 eurot, mis jääb oluliselt alla

§ 218lg-s 1 sätestatud rahatrahvi keskmist trahvimäära, s.o 151,5 trahviühikut.

Kohus nõustub sellega. 20. Nimelt on

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisele lausele vastavalt arvestatakse karistuse kohaldamisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 21. Puuduvad tõendid, et menetlusaluse isiku käitumises oleks esinenud

§ 57järgseid karistust kergendavaid asjaolusid.

Ei ole ka karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud

§-s 58. Ehkki T.I süü suurust suurendab tema enda suhtumise intensiivsus teosse, nimelt see, et ta tegutses vähemalt otsese tahtlusega, räägib tema kasuks asjaolu, et tekitatud kahju jäi tuntavalt alla

§ 121p-s 1 toodud kahju alumist piiri.

Seega võib T.I süü suurust hinnata keskmisest oluliselt väiksemaks.

1. Arvestades eelnevat, samas aga sedagi, et karistusregistri kohaselt ei ole T.I sarnaste tegude eest varem karistatud, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on määranud T.I-le kohase karistuse.
2. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebuse rahuldamata ning PPA Lõuna Prefektuuri 31.10.
3. a otsuse väärteoasjas nr 2780,19,011938 täielikult muutmata. Peet Teidearu Kohtunik / / 5