1-12-10536/9

1-12-10536 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-12-10536 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Kohtuasi Vangla esitatud materjalid O.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu O.A (ik: XXX; viibib Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, 18.09.2013.a Tallinn kaugkohtuistung koht Liivalaia kohtumaja, avalik RESOLUTSIOON

1. Vabastada O.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Sauna 5, Rapla) ning kohustada O.A järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2
2. Kohaldada O.A suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda psühhiaatri poole vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul, läbida alkoholismivastane ravikuur ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) vormistada töövõimetuspension või asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. O.A vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talitusele ja O.A-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 15.08.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava O.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Pärnu Maakohtu 02.11.2012.a kohtuotsusega tunnistati O.A süüdi KarS § 424 järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 4 kuu ja 23-päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 03.12.2012.a ja lõpp on 26.04.2014.a. O.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 12 korda, kuritegude ajendiks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse ajal on toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel olemas elukoht ning seoses kroonilise haigusega on 40 % töövõimetu, määratud töövõimetuspension. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemist. O.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on hea läbisaamine emaga, O.A on ennetähtaegsel vabanemisel olemas muutusi toetav elukeskkond ja tugivõrgustik. Vanglast vabanedes asub O.A elama oma ema juurde aadressil XXX linna. Vabanedes puudub O.A töökoht, tema kindlaks sissetulekuks on töövõimetuspension. Ema on nõus poega toetama nii moraalselt kui materiaalselt. O.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokurör Katrin Kabel edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta Vangla taotlust vabastada ennetähtaegselt O.A. Esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab karistus joobes juhtimise tõttu ning on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isikul on probleeme alkoholi liigtarbimisega, tema käitumine kaaskodanikesse on hoolimatu ning uue kuriteo toimepanemine on enam kui tõenäoline, kuna vangla andmetest nähtub, et ta ei suuda alkoholist loobuda. Isiku karistuse aeg lõpeb 26.04.2014.a. ning käesolev vabastamine oleks 3 ennatlik. Vangla andmetest ei tulene, et ka vangistuse ajal oleks isik otsinud abi enda alkoholiprobleemile. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et O.A võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.A isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, praegust karistust kannab liitkaristusena mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Toimepandud kuriteod näitavad, et O.A on probleemid alkoholi kuritarvitamisega. Probleeme alkoholiga on tunnistanud ka O.A , avaldades kohtuistungil, et on nõus minema alkoholismivastasele ravile. Ka vangla materjalides on märgitud, et isik mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust ning selle mõjul agressiooni suurenemist. Tahet sõltuvusprobleemidest vabanemiseks tuleb pidada igati positiivseks, kuid kõige paremini on võimalik hinnata isiku sellekohaseid püüdlusi läbi kriminaalhoolduse. Kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.A-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Vangla materjalide kohaselt on O.A motivatsioon elada seaduskuulekalt olemas, kuid ta ei hinda oma võimeid, oskusi ja suutlikkust objektiivselt. Kohtu hinnangul on just kriminaalhoolduse abil võimalik isikul oma püüdlusi õiguskuuleka elu poole realiseerida. Pärast vabanemist on O.A olemas ka kindel elukoht ning ema igakülgne toetus, mis aitavad kohtu hinnangul samuti kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kinnipeetaval vabanedes töökoht puudub, on kinnipeetava ema valmis O.A majanduslikult toetama ning esitatud materjalide kohaselt on O.A kindlaks sissetulekuks töövõimetuspension. O.A ennetähtaegset vabastamist toetab ka Vangla ning kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik