1-10-3742/80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26.11.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-10-3742 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Kaitsja Artur PÄRNOJA Tartu Ülikool, 1997, baccalaureus õigusteaduse alal Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON artiumi kraad Viru Vangla materjalid O.Z-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks O.Z sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, xxx Karistuse kandmise algus 10.02.2012 ja lõpp 10.06.2015 Jätta O.Z elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav O.Z-i elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. O.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.02.2011 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.7, 9 ja §121 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud alates kinnipidamiskohta saabumisest. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglakaristust kannab kuuendat korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kuritegu on ette kavandatud ja täide viidud sarnaselt eelmiste kordadega. Kinnipeetav töötab alates 05.10.2012 AS EVT metallitsehhis abitöölisena ja ta on lisatud agressiivsuse ohjamist käsitlevasse programmi. Kinnipeetaval on keskeriharidus ja xxx on ta omandanud xxx elukutse. Riigikeele õppimiseks motivatsioon puudub. Enne vangistust oli kinnipeetava sissetulekuks töövõimetuspension, juhutöödelt saadud tulu, elukaaslase poolt juhutöödelt saadud tulu ja ema pension. Kinnipeetava vabanemisfondis on 960 €, tasumata nõuded puuduvad. Samuti puudub vabanemisjärgne töökoht. Kinnipeetava lähedased on ema ja elukaaslane, tütre ja pojaga on suhted katkenud. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega koos pandi kuriteod toime. Enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes, kuid kinnipeetav ise probleemi ei tunnista. Sotsiaalprogrammis xxx osales passiivselt ja ei pea end sõltlaseks. Kinnipeetav on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, katseajad ebaõnnestusid, pani katseajal toime uusi kuritegusid. Kinnipeetav on korduvalt kandnud karistust kinnipidamiskohas ja võtab seda kui paratamatust. Kinnipeetaval on omandatud teatud eluviis, ta ei oska ja ei taha leida probleemsituatsioonides seaduslikke lahendusi, ta on korduvalt käitunud agressiivselt oma tahtmiste saamiseks. Kinnipeetaval puuduvad pikaajalised realistlikud eesmärgid edaspidiseks. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased vabaduses on ema ja elukaaslane, suhted on väidetavalt head ja toetavad. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama emale kuuluvasse korterisse, kus praegu elavad kinnipeetava ema ja elukaaslane. Ema on kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks andnud, kuid korteris puuduvad europistikud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval töökoht. Ema sissetulekuks on vaid pension, oma arvates saab ta kinnipeetavat mingil määral aidata. Kinnipeetava käitumist vabaduses mõjutab ka see, kas isik suudab hoiduda alkoholist. Samuti on oluline, millised järeldused on kinnipeetav teinud seekordsest karistusest ja kui motiveeritud on ta elama edaspidi seaduskuulekalt. Vabastamise korral teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada elektroonilist valvet tähtajaga 6 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav O.Z taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et asub vabanemise korral tööle. Kinnipeetav seletas ka, et on varem tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanenud, katseaeg ebaõnnestus. Prokuröri abi Kristiina Erte maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja Artur Pärnoja leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega on täidetud nii materiaalsed kui formaalsed alused. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 10 korda, vanglakaristust kannab juba kuuendat korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas I astme kuriteo eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kinnipeetavat korduvalt karistatud vangistusega tingimisi, katseajad ebaõnnestusid ja ta pani katseaegadel toime uued kuriteod. Samuti nähtub samast väljavõttest, et kinnipeetavat on kahel korral ka vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega – 1983 ja

1. Viimane katseaeg ebaõnnestus taas, seda tunnistas maakohtu istungil ise ka kinnipeetav. Maakohus möönab, et tegemist on ammuse vabastamisega. Samas annab see tunnistust sellest, et kinnipeetav ei teinud mingeid järeldusi – lisaks sellele, et katseaeg ebaõnnestus, on ta peale seda veel kriminaalkorras süüdi mõistetud 7 korda. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb taaskord katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava käitumist enne viimast vangistust puudub maakohtul igasugune veendumus selles, et kinnipeetav on seekord suuteline suhteliselt pika katseaja lõpuni 10.06.2015 läbima katseaja nõuetekohaselt ja täitma kõiki kohustusi. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht. Kuigi kinnipeetav ise ja kaitsja väitsid maakohtu istungil, et töökoht on kinnipeetavale tagatud, ei ole selle kohta esitatud ühtegi garantiikirja. Samuti ei ole töökoha reaalset olemasolu ja selle tagamist kinnipeetavale olnud võimalik kontrollida kriminaalhooldusametnikul. Seega on kinnipeetava ja kaitsja sellekohased väited paljasõnalised ja kohus neid arvestada ei saa. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav enamus kuritegudest toime pannud alkoholijoobes, ise kinnipeetav oma probleemi ei tunnista. Samast iseloomustusest nähtub, et vanglas on ta küll osalenud sõltlastele mõeldus sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, kuid passiivselt. Seega on selle programmi tulemuslikkus antud kinnipeetava suhtes ilmselgelt madal ning kinnipeetav ei oska ja ei taha programmis omandatud teadmisi vabaduses rakendada. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei oska kinnipeetav leida probleemsituatsioonides seaduslikke lahendusi, on korduvalt käitunud agressiivselt, realistlikud pikaajalised eesmärgid kinnipeetaval puuduvad. Arvestades kinnipeetava kriminaalset minevikku ja eeltoodut, leiab maakohus, et probleemide ja raskuste tekkimisel vabaduses on oht uute kuritegude toimepanemiseks antud kinnipeetava poolt endiselt kõrge. Kuna 3 kinnipeetav on korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid, on oht, et töökoha puudumisel ja materiaalsete raskute tekkimisel jätkab kinnipeetav samalaadsete kuritegude toimepanemist. Vabanemine elektroonilise valve kohaldamisega nõuab lisaks tavapärase katseaja käitumiskontrolli nõuete täitmisele süüdimõistetult eriliselt range distsipliini järgimist. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, alkoholiprobleemi ja võimalikku agressiivset käitumist, ei ole eluliselt usutav, et kinnipeetav suudab sedavõrd ranget distsipliini järgida. Alalise elukoha olemasolu, selle vastavuse elektroonilise valve seadme paigaldamise nõuetele ja distsiplinaarkaristuste puudumise loeb maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole vabastamine põhjendatud. Kaitsja kohtukõnes viidatud probleemid kinnipeetava tervisele ja tema ema tervisele ei anna samuti alust kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal. Asja materjalides puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et kinnipeetav tervis on vangistuses halvenenud ja et tema ema vajab kõrvalabi. Lisaks sellele peab maakohus vajalikuks viidata ka sellele, et arstiabi on vanglas vajadusel kättesaadav. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda oma probleemidega. Karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Maakohus leiab, et isegi elektroonilise valvega seotud piirangud ei ole piisavad, et tagada antud kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses. Karistuse tähtaegne ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4