118 p 1, § 117 lg 1 lühimenetluse korras Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatav N.I järgi, Elukoht Xxx, isikukood XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasem karistatus: - 16.03.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 16.07.2009.a Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada N.I süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada N.I vangistusega 4 (neli) aastat. N.I-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistusaega arvestada alates 11.02.2011.a. 1 1-09-17829 Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugini taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 11.02.2011.a kohtumenetluses 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 44 (nelikümmend neli) senti, millest käibemaks on 44.74 eurot. Mõista N.I-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Igor Belugini eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2520 (kaks tuhat viissada kakskümmend) krooni (ehk 161,06 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 (nelikümmend viis) krooni 50 senti (ehk 2,91 eurot), ekspertiisi tegemise eest 6800 (kuus tuhat kaheksasada) krooni (ehk 434,60 eurot), kaitsja Igor Belugini 11.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 44 (nelikümmend neli) senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „N.I, 1-09-17829, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 07.03.2011.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu N.I süüdistatakse selles, et ta 08.07.2009a.kella 10.00 paiku oma elukohas aadressil Xxxolles alkoholijoobes, tekkinud tüli käigus, raske kehavigastuse tekitamise eesmärgil, lõi oma elukaaslast Xxxt rusikaga näkku, seejärel tassis ta voodist põrandale ja peksis jalgadega vastu keha ja kõhtu, tekitades talle üheksanda roide otsese murru vasakul, verevalumid selja piirkonnas, peas ja vasaku silma ümbruses ning kõhu kinnise tömbi trauma põrna rebendiga, järgneva massiivse kõhukoopasisese verejooksuga s.o. eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise ajal, mille tagajärjel Xxx suri. Oma tegudega pani N.I toime raske tervisekahjustuse tekitamise, mis oli eluohtlik tekitamise ajal s.o.
p.1 Samuti põhjustas N.I oma nimetatud tegudega Xxx surma ettevaatamatusest, s.o. pani toime
II Kohtuistung Süüdistatav N.I tunnistas kohtuistungil ennast
Enda ülekuulamist ei taotlenud. 2 1-09-17829 Ka kannatanu Xxx ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil. Kohus avaldas kohtuistungil järgmised tõendid: Kannatanu Xxx ütlusi (lk 30-34), mille kohaselt ta on hukkunu Xxx tütar. Pärast lahutust isast hakkas ema jooma. 8 aasta jooksul enne surma elas ema koos N.I-ga. Nad mõlemad kuritarvitasid alkoholi. Valeri elas amoraalset elu ning jõi pidevalt. Ema kaebas talle korduvalt, et konfliktide ajal N.I peksab teda. Nägi isiklikult, et emal olid näol peksmisjäljed ja verevalumid. Valeri eitas alati peksmist ning väitis, et ema lihtsalt kukub purjus peaga. Ütles emale, et ta arsti poole pöörduks, aga ema ignoreeris tema palvet. Samuti ei oleks ema hakanud kunagi politseisse pöörduma. Ema surmast sai teada sugulase käest. Surnukuurist sai teada, et ema suri vägivaldse trauma tagajärjel. Ta on täiesti kindel, et ema surmas on süüdi N.I , sest varemgi oli juhtumeid, kui ta peksis ema ning keegi teine ei oleks teda kunagi puutunud, sest emal vaenlasi ei olnud ja keegi peale N.I ei olnud varem teda peksnud. Tunnistaja Xxxütlused (lk 35-40), mille kohaselt ta elab aadressil Xxx juba 12 aastat, ta on korteriühistu juhatuse liige ning trepikoja vanem. Selle trepikoja kolmandal korrusel elasid N.I ja Xxx. Nad mõlemad kuritarvitasid alkoholi, jõid väga palju ning praktiliselt iga päev. Ühise joomingu käigus toimusid Xxx ja Valeri vahel korduvalt skandaalid ning kaklused, mida oli kuulda terves trepikojas. Ta isiklikult nägi mitu korda, kuidas N.I mööda trepikoda taga ajas, nägi, kuidas Valeri peksis jalgade ja kätega Xxxt ning ta isiklikult tõmbas N.I-st eemale, et takistada tal Xxx peksmist. Oli ka selliseid juhuseid, kui Xxx tuli peale Valeriga ühist joomingut korterist välja ja oli üleni sinikaid täis ning kaebas Valeri peale, rääkides – vaadake mida ta minuga teinud on. Politseisse aga Xxx pöörduda ei tahtnud. Vaatamata sellele kutsusid nemad koos naabritega siiski politsei välja, aga politsei kohale saabudes jooksis Valeri sageli ära, Xxx aga keeldus politseile avaldust kirjutamast. Xxx kuskil ei töötanud, alkoholi ostmiseks raha ei olnud, aga Valeri toitis ja jootis teda, Xxxl oli temaga lõbus ja hea ja sellepärast ta ilmselt oligi vait. Oli ka nii, et peale järjekordset joomingut pani Valeri korterist lahkudes Xxx luku taha ning Xxx istus seal mitu päeva. Xxx surmast sai teada Xxx tütre käest. Isiku ekspertiisiakt nr 259 (lk 2-10), mille kohaselt N.I surma põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma põrna rebendiga, järgneva massiivse kõhukoopasisese verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Xxx surnukeha välisvaatlusel ja siseuuringul leiti järgnevad vigastused: üheksanda roide otsene murd vasakul, põrna rebend, verevalumid selja pehmetes kudedes, mis tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme toimel otsesest löögist vasakule poole selja piirkonda, võimalik, et kängitsetud jalaga. Sellised vigastused, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustavad elavatel isikutel eluohtliku tervisekahjustuse, mis antud juhul tõid endaga kaasa surmlõppe. Peale eelkirjeldatud vigastusete leiti surnukehal verevalumid pea pehmetes kudedes parema kiiru piirkonnas, verevalum vasaku silma ümbruses, mis tekitati lühikest aega enne surma saabumist kõva tömbi eseme toimel. Need pole surmaga põhjuslikus seoses ning elavatel isikutel sellised vigastused eluohtlikku tervisekahjustust ei põhjusta. Surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul etüülalkoholi ei leitud. Kahtlustatava N.I ütlused (lk 14-20), mille kohaselt elasid nad Xxx surma ajal koos tema korteris. Xxx oli alkohoolik, jõi iga päev. Ka tema tarvitas koos naisega alkoholi, kuid mitte nii palju, nagu Xxx. Nende vahel tekkis konflikte. Viimasel ajal hakkas Xxx juba voodisse märgama, sest praktiliselt ta enam kaine ei olnud, kodus oli korralagedus ja see oli kogu aeg nii. Xxx vedeles sageli tänaval ning tekitas seal kukkumisega endale sinikaid ning löögijälgi. 3 1-09-17829 07.07.2009 tuli ta metsast koju ning nägi, et Xxx jõi korteris mingi naisega. Ajas tolle võõra naise korterist minema. Peale seda heitis Xxx magama, ta oli väga kõvasti purjus, millestki aru ei saanud ning sellepärast oli temaga mõttetu suhelda. 08.07.2009 ärkas hommikul kella 09.00 paiku. Tahtis raha võtta ja avastas, et rahakott oli rahast tühi. Läks Xxx riideid läbi vaatama ning avastas, et Xxx oli jälle telefoni ära kaotanud. Oli Xxx sellisest käitumisest väga ärritunud ja sellepärast läks voodi juurde ning hakkas teda äratama. Xxx aga ei reageerinud sellele mitte kuidagi. Siis vehkis Xxx käega, saatis teda pikalt ja mörises midagi. Pärast seda, suutmata ennast tagasi hoida, haaras Xxxl kätega riietest, tõstis ta voodist üles ning andis talle kõrvakiilu, millest Xxx põrandale kukkus ja kui ta seal lebas, lõi teda ainult ühe korra jalaga kõhtu. Sellest löögist Xxx kohe toibus ning hakkas ümbritsevast aru saama. Löögist ei hakanud Xxx karjuma ja ei ütelnud, et tal valus oleks. Ta tõusis ise põrandalt üles ning läks kööki. Kell 10.30 läks ta tööbörsile, Xxx jäi koju. Kui kodunt ära läks, lukustas korteri ukse oma võtmega, Xxxl aga oma võtmeid ei olnud. Oma telefoni tal ka ei olnud. Pärast börsil käimist sõitis metsa seeni korjama. Metsast saabus kell 17.30 ning kui korteri ukse avas (uks oli lukus) ning korterisse sisenes, nägi, et Xxx lamas toas põrandal, padi oli pea all. Hakkas teda äratama ja siis tundis, et ta on väga külm ning ei hinga. Helistas kiirabisse, saabunud arstid konstateerisid surma. N.I ütluste olustikuga seostamise protokoll (lk 21 -26), millest nähtub, et N.I kinnitas oma ütlusi ka sündmuskohal. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et N.I süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises - tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht elule ning teise inimese surma põhjustamises ettevaatamatusest, s.o kuriteos
p 1 ja § 117 lg 1 järgi, on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. Raske tervisekahjustuse tekitamine (
) on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline tagajärjedelikt, mis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises. Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitatakse, tähtsust ei oma, kuna tegemist on suvalise teokirjeldusega koosseisuga. Eluohtlik on alati selline tervisekahjustus, mis ohustab kannatanu elu tervisekahjustuse ajal või selle järel, olenemata arstiabi osutamisest, haiguse kulust ja lõpptulemusest. N.I on üles tunnistanud, et 08.07.2009 kella 10.00 paiku oma elukohas tekkinud tüli käigus lõi ta Xxxt jalaga kõhu piirkonda. Eeluurimisel rääkis ta sellest üksikasjalikult. Nagu nähtub ekspertiisiaktist nr 259, Xxx kehavigastused olid tekitatud üheaegselt kõva tömbi eseme toimel otsesest löögist, võimalik, et kängitsetud jalaga ning N.I surma põhjuseks oli kõhu kinnine tömp trauma põrna rebendiga. Seega on tõendatud, et Xxxi surma põhjustas jalalöök, selle vahel on otsene põhjuslik seos. See, et just N.I tekitas Xxxle ekspertiisiaktis kirjeldatud kehavigastused, milledest üks on surma põhjuseks, on tõendatud peale süüdistatava enda ütluste ka kannatanu Naydise ning tunnistaja Jegorova ütlustega, mille kohaselt N.I peksis Xxxt väga tihti ning käitus Xxx suhtes pidevalt vägivaldselt. Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et kolmandaid isikuid 4 1-09-17829 sündmuskohal ei olnud. Nii 08.07.2009 hommikul kui ka hiljem, kiirabi saabumiseni, peale N.I ja Xxx teisi isikuid korteris ei viibinud. N.I, lahkudes korterist, lukustas korteri ukse. Uks oli lukustatud ka tema metsast saabumise ning surnukeha avastamise ajal. Korteri võtit Xxxl ei olnud ning seega ei oleks ta saanud N.I äraolekul kedagi korterisse lasta. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Lüües inimest jalaga kõhu piirkonda, pidi N.I arvestama sellega, et selline käitumine võib tekitada inimesele ka raske tervisekahjustuse, kuid ta möönas seda. Vastavalt
lg 4, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Ülalnimetatu alusel on kohus seisukohal, et N.I pani
järgi Surma põhjustamine ettevaatamatusest (
) on koosseisutüübilt materiaalne delikt, mille koosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tapmine on ühtlasi suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mistahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Põhjusliku seose olemasolu ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. N.I poolt kannatanule tervisekahjustamise tekitamine, millega kaasnes oht elule, leidis tõendamist eelpool. Nimetatud teoga kaasnenud surma põhjustamine ettevaatamatusest on tõendatud ülalnimetatud ekspertiisiaktiga. Subjektiivsest küljest iseloomustab nimetatud koosseisu ettevaatamatus. Kohus on seisukohal, et N.I pani nimetatud kuriteo toime kergemeelsusest.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Antud juhul jättis Artjomov läbipekstud Xxx abitusse seisundisse (lukustatud korterisse ning ilma sidevahenditeta). Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kuna leidis tõendamist, et süüdistatav tekitas kannatanule tahtlikult raske tervisekahjustuse ja põhjustas seejuures ka ettevaatamatusest tema surma, siis tuleb tema tegu kvalifitseerida §-de 117 ja 118 järgi kogumina. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava osas karistust raskendavaid asjaolusid
58 mõttes ei esine, karistust kergendava asjaoluna
Süüdistatav pani ettevaatamatusest (
lg 1) toime teise astme kuriteo ja tahtlikult esimese astme kuriteo (
Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka varasemat karistamatust ning ka süüdistatava süü astet kuritegude toimepanemisel. Samuti arvestas kohus süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist, millest nähtub, et ta kahetseb toimepandut. 5 1-09-17829 Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid N.I puhul ei esine.
p 1 ja § 117 lg 1 järgi, lähtudes
lg-st 1, arvestades süüdimõistetu puhul karistuse eesmärkide saavutamist ja süü astet, peab kohus põhjendatuks mõista talle vangistus alla keskmist määra, s.o 6 aastat. Kuna süüdistatavale on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Karistuse kandmise aega tuleb arvestada süüdistatava vahistamise hetkest, st alates 11.02.2011.a. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Innokenti Menšikov Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.