← Eesti

1-10-8350/31

Obsah (4)§ 121§ 75§ 74§ 432

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Täiendavate kohustuste kohaldamine Määruse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Avalduse ese Määruse tegija Avaldaja Süüdimõistetu Viljandi

§ 121

, § 199 lg 2 p 7 ja 8; § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 ja § 344 lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 3 aastat 5 kuud, millest 5 kuud vangistust kanda koheselt, vangistus 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat kohtulahendi täitmine kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine erakorraline ettekanne täitmiskohtunik Toomas Lillsaar kriminaalhooldusametnik Silvi Lember J.N (isikukood XXX; elukoht xxxx xx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus 1. Kohtuotsuse täitmiseks määrata

§ 75

lg 3 alusel J.N-ile täiendava kohustusena läbida sotsiaalabiprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“. Täiendavad otsustused

  1. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia karistusregistrile, J.N-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused kohtumäärusele
  2. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Asjaolud 1.
  4. Kohtulahend J.N on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  5. juuli 2010 otsusega

§ 121

, § 199 lg 2 p 7 ja 8; § 200 lg 2 p 7, 8 ja 9 ja § 344 lg 1 järgi ja karistatud vangistusega 3 aastat 5 kuud, millest

§ 74

lg 1 ja lg 2 kohaselt kanda koheselt 5 kuud vangistust ning vangistus 3 aastat

§ 74

alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 3 aastat ühes allutamisega

§ 75

kohaselt käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxx xx xxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. Tartu Maakohtu

  1. novembri 2010 määrusega on J.N-ile määratud täiendavate kohustustena: 1) jätkata põhihariduse omandamist; 2) kuni täisealiseks saamiseni (25.12.2012) olla kodus hiljemalt kell 23.
  2. 1.
  3. Lahendi täitmise kohtulikku menetlust tingivad asjaolud Kriminaalhooldusametnik on esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud J.N-i kohta. Ettekandest nähtuvalt on politsei esitanud märgukirja, mille kohaselt 31.12.2010 mõõdeti J.N indikaatormõõtevahendiga alkoholijoobeks 0,83 mg/l. Oma seletuses tunnistab J.N, et on teadlik talle kohtu poolt katseajaks määratud kohustusest. Teda löödi aastavahetusel kuusepuu all rusikaga näkku ja esihammas hakkas valutama. Arvas, et kui viina suhu võtta, võtab see valu ära. Kogemata neelas aga enda sõnul viina alla. J.N on nõus võtma lisakohustuse: läbima sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujale“.
  4. Kohtu põhjendused 2.
  5. Seaduslikud alused menetlemisel Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud KrMS
  6. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
  7. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432). KrMS § 427 lg 1 (Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine)

§ 74

lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 (Erakorraline ettekanne) lg 1 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta (KrHS § 31 lg 2). 2.2. Menetluse ese ja asjaomased õigusnormid Kohtul tuleb lahendada kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimused.

§ 75

(Käitumiskontroll) lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule.

§ 75

(Käitumiskontroll) lg 2 kohaselt arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, võib kohus määrata, et süüdimõistetu on käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) heastama kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; 2) mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; 3) mitte omama, kandma ja kasutama relva; 4) otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks; 5) alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6) täitma ülalpidamiskohustust; 7) mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega; 8) osalema sotsiaalabiprogrammis; 9)

§-s 76 sätestatud juhul alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. 2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohus peab põhjendatuks vastavalt

§ 75

lg-le 3 määrata J.N-ile täiendava kohustuse, milleks on läbida sotsiaalabiprogramm „Eluviisitreening õigusrikkujale“. Kohus peab võimalikuks

§ 74

lg 4 alusel J.N-i võetud kohustuse kinnitada.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

2.

  1. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kuludes Menetluskulusid ei esinenud. 2.
  2. Edasikaebe kord Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
  3. peatüki §-des 383 –
  4. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva. Toomas Lillsaar Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.