järgi süüdistatav: T.T (isikukood XXX, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x Maakond); emakeel-eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 klassi, töökoht või õppeasutus- tööl Soome Vabariigis (Vascomo OY), varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 11.08.2008.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas – kohaldati
lg 1 p 1-1 aasta käitumiskontrolli 2) 27.03.2009.a Pärnu MK Paide kohtumajas
alusel 1 aasta 2 kuud vangistust
alusel 2 aastase katseajaga 3) 05.08.2009.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas
lg 2 p 1,2 alusel
lg 2 järgi 1 aasta 4 kuud vangistust mis
alusel asendati 960 t ÜKT-ga tähtajaga 2 aastat 4) 29.01.2010.a Tartu MK Jõgeva kohtumajas
p 1,3 ; § 266 lg 2p 1,3 ; § 120 alusel
lg 1 järgi 1 aasta 7 kuud 18 päeva vangistust mis
Menetlusosalised ja nende esindajad Tõkend: ei ole kohaldatud, teises menetletavas kriminaalasjas on tõkend vahistamine asendatud kohustusega allude elektroonilisele valvele; Prokurör : Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri abi Margit Luga; Kaitsja kohtueelses menetluses: vandeadvokaat Karl Saavo , Karl Saavo Advokaadibüroo OÜ Riia t. 4 Tartu 51004; 1 Kohtuistungi toimumise aeg 03.mai 2012. a. Juhindudes KrMS § 240, § 246, § 245, § 248 lg.1 p.5, § 249, §311, § 313 lg.1, § 175 lg.1 p.4, § 180 lg.3, maakohus o t s u s t a s: RESOLUTSIOON : Süüdi tunnistada T.T
karistuseks mõista 9 (üheksa ) kuud Kohaldada
lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et mõistetavat karistust ei pöörata täitmisele, kui T.T 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.1 alusel kohustada T.T hüvitama tsiviilhagi, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 25.kuupäevaks vähemalt 100 eurot kuni katseaja lõpuni. Määrata T.T katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. AS Adavere Agro tsiviilhagi 245 569,07 (kakssada nelikümmend viis tuhat viissada kuuskümmend üheksa eurot 07 senti) euro saamiseks rahuldada. Mõista välja T.T-lt 245 569,07 eurot AS Adavere Agro kasuks kannatanu omandi hävimisega tekkinud kahju katteks. Hüvitis kahju hestamiseks tuleb maksta AS Adavere Agro arvele nr . 10102021905001 SEB Pangas. Asitõendid: sigaretipakk ja sigaretikonid, hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis akt nmr. 3004, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Kriminaalmenetluse kulud: T.T menetluskulud on: sundraha 435 eurot, tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 43,36 eurot. Kokku menetluskulud 478,36 eurot. 2 Menetluskulud tuleb hüvitada T.T . T.T tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on 478,36 (nelisada seitsekümmend kaheksa eurot 36 senti) eurot. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1-12-4314, “menetluskulu”. Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on üks kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud vabatahtliku tasumise tähtaja jooksul, saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise peale peale või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu või see on
-i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalasi on kohtule menetlemiseks saabunud kokkuleppemenetluses. Prokurör selgitab kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja arvesse võetut: karistuse valikul on arvestatud et süüdimõistetu ei ole seni vangistust kandnud, kuid ta on viibinud teise kriminaalasja raames eelvangistuses. T.T on soovinud võimalust minna tööle NOrrasse kui kriminaalhooldaja nõusoleku annab. See võimaldaks asuda kahju heastama, mis on kannatanu peaeesmärk. Reaalset vangistust kandes ei ole kahju heastamine võimalik. 100 eurot kuus on küll vähe, kuid süüdistatav on väljendanud soovi temal lasuvad kohustused täita. Põhiküsimus oli asjas: kas tegu oli tahtlik või ettevaatamatu ja prokurör leidis, et tahtlust ei olnud. Tsiviilhagi üle vaidlust ei olnud.. Prokurör palub kohtuotsuse teha kokkuleppe alusel. T.T kinnitab, et ta on süüdistusest aru saanud ja kokkuleppest aru saanud. On ennast süüdistuses süüdi tunnistanud. Purjus ei olnud, oli ühe õlle joonud, tahtlikult ei süüdanud. Kokkuleppeläbirääkimiste kohta ei ole prokurörile midagi juurde lisada, kõik on nii nagu prokurör rääkis. Tööle saamine Norrasse on kindel. Tahab hakata kahjusid hüvitama, teises asjas on kahju hüvitatud. Norrasse läheb kohe kui tõkend ära võetakse ja kriminaalhooldaja loa annab. Kohtuotsus teha kokkuleppe alusel. Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on veendumusel, et T.T tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses, s.o. selles, et tema 26.07.2011 kella 02:00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxu külas pani toime võõra asja hävitamise ettevaatamatusest , mis seisnes selles, et käis hooletult ümber lahtise tulega s.o suitsetas AS Adavere Agrole kuuluva xxxx küüni vahetus läheduses ning viskas põleva suitsukoni hooletult küüni suunas, mille tagajärjel süttis AS Adavere Agrole kuuluv heinaküün väärtusega 37 756,94 eurot, hoones olnud 141,75 tonni heina väärtusega 10 886,4 eurot ja 3 3 tonni põhku väärtusega 216 eurot ning mis hävisid tulekahju tagajärjel täielikult. Kuriteoga tekitas T.T AS Adavere Agrole suure varalise kahju summas 48.859,34 eurot. Sellega T.T pani toime võõra asja hävitamise ettevaatamatusest üldohtlikul viisil ja kui sellega tekitati suur kahju, s.o.
Kohtule on esitatud järgmine kokkulepe: Kuriteo kvalifikatsioon :
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu Adavere Agro AS on esitanud tsiviilhagi summas 245.569,07 eurot ( hein-10.886.4 eurot , põhk-216 eurot, hoone taastamine234.466,67 eurot ). Karistuse liik ja määr:
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata , kui T.T 3 ( kolm ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
lg 2 p 1 alusel kohustub T.T hüvitama tsiviilhagis esitatud summad tasudes alates kohtuotsuse igakuiselt 25.kuupäevaks vähemalt 100 eurot kuni katseaja lõpuni Kohus kohtulike tõendite uurimise tulemusena on seisukohal, et kokkuleppe saab võtta aluseks kohtuotsuse koostamisele. Kokku lepitud vangistus ulatub peaaegu sanktsiooni ülempiirini, kuid arvestades asjaolusid- üldohtlikku viisi ja tekkinud suurt kahju, on selline karistus põhjendatud. Kohus nõustub karistuse ärakandmise viisiks valitud allutamisega käitumiskontrollile. Kahel eelmisel korral on karistuseks valitud vangistuse asendamine üldkasuliku toga, mis on tehtud tähtaegselt. Pikaajalise katseaja määramine allutamisega järelevalvele annab võimaluse süüdimõistetut mitme aasta kestel mõjutada ja kannatanutele võimaluse kahjuhüvitise saamiseks. Kohtu hinnangul kokku lepitud karistus vastab isikule ja tema mõjutamisvõimalustele. Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista karistus kokku lepitu alusel. Kannatanu on on esitanud tsiviilhagi: täielikult hävinud heinaküüni taastamise kulu 234 466,67 eurot, küünis olnud ja hävinud heina ja põhu väärtus 11 102,40 eurot, kokku 245 569,07 eurot. Kannatanuks olev AS Adavere Agro on hinnannud ise küünis olnud heina141,75 tonni koguväärtusega 10886,4 eurot, põhk 3 tonni väärtusega 216 eurot. Heinaküüni 4 taastamiseks on tellitud ekspertiis OÜ-lt Valby (tl.71-72), mille tulemus on, et tuleb koostada uus küüni ehitusprojekt, küüni taastamiseks on võimalik kasutada betoonosi, mis jäävad põrandast allapoole ja on tulest kahjustamata. Selleks on vaja eemaldada kõik kahjustunud detailed, puhastada põrend ja ventilatsioonikanalid. Vekmari OÜ on esitanud hinnapakkumise (tl.73), mis sisaldab muu hulgas ka ekspertiisi käigus märgitud säilinud endiste betoondetailide kasutamist hoone taastamisel. Ehitus- taastustööde maksumus sisaldab kõiki vajalikke kulutusi tööjõule, materjalidele, transpordile, mehhanismidele ja tööettevõtja kaudkulusid. VÕS § 132 lg.1 sätestab: Kohus leiab, et kannatanu on põhjendatult märkinud küüni renoveerimiskulud aastal 2009 13214,86 eurot. See tähendab, et kannatanu on asja väärtust tõstnud aastal 2009. Põhjendatult on arvestatud säilinud betoondetailide kasutamisega. Seetõttu saab lugeda, et kannatanu on esitanud hüvitamiseks mõistlikud kulud. Kannatanu majandustegevuses ei ole võimalik loomapidamist jätkata ilma hävinud küünita ja kannatanule on küüni taastamine vajalik (tl.70). Seetõttu ja VÕS § 1043, § 1045 lg.1 p.5, § 132 lg.1 alusel tuleb kannatanule tema omandi hävimisega tekitatud välja mõista kahju põhjustajalt T.T-lt. Asitõendid tuleb KrMS § 126 lg.3 p.4 alusel hävitada kui väärtusetud. Kriminaalmenetluse kulud Menetluskuludeks on sundraha summas 435 eurot. Tasu kaitsja õigusabi eest kohtueelses menetluses on 43,36 eurot. Kohtuistungil kaitsja ei osalenud. Toimikus on olemas sama päeva kohta riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrus, millega on hüvitatud tasu ja kulud 43.36 eurot menetlustoimingul osalemise eest. KrMS § 190 lg.1 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab (p.1). KrMS § 175 lg.1 p.4 järgi on menetluskuluks määäratud kaitsjale makstud tasu, § 179 lg.1 p.2 järgi sundraha. KrMS § 180 lg.1 järgi süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud tuleb hüvitada süüdimõistetul T.T , kuluhüvitise suurus 478,36 eurot. Kohtunik Ülle Raag 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.