KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09. 2011 Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-2523 09260100820 Kohtuistungi aeg 19-21. 09.2011 kohtunik Peet T

§ 209lg.

2 p. 1 järgi ja

§ 201lg.

2 p. 1 järgi üldmenetluses Süüdistatava andmed F.I( ik: XXX; elukoht : XXXXXX XX Adv. Anne Vissak(Advokaadibüroost Sirje Must) riigiõigusabi korras Juhindudes KrMS § 309, § 310, § 311- 313, § kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada F.I

§ 201lg. 2p. 1 järgi ja mõista temale karistuseks kümme

§ 209lg. 2 p. 1 järgi ja mõista temale karistuseks üks

§ 64lg 1 alusel mõista F.I-le liitkaristus, suurendades raskemat karistust ja liitkaristuseks mõista F.I-le kaks

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.11.2007.a.

kohtuotsusega F.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa

1. kuu
2. päeva võrra ja lõplikuks karistuseks F.I-le mõista kaks

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. • F.I isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse, töötades alates 20.oktoobrist 2008.a. Meie Ehitus OÜ-s tegevjuhina, sai 28.11.2008 aadressil Ringtee 26, Tartu tööülesannete täitmiseks oma kasutusse Meie Ehitus OÜ juhatuse liikme H.K. ´i isikliku sülearvuti MLN530 V 14,1, seerianumber 235753, väärtusega 12989,99 krooni; sülearvuti hiire Logitech V500, väärtusega 690,01 krooni; Fujitsu Siemens mini optilise hiire USB, Fujitsu Siemens mälupulga MYUSBS V810; Fujitsu Siemens veebikaamera V30S; koguväärtusega 13680 krooni (874,31 eurot). Töölepingu lõpetamisel Meie Ehitus OÜ-ga 14.01.2009 Tartus jättis F.I sülearvuti koos nimetatud tarvikutega H.K. ´ile tagastamata, pöörates esemed ebaseaduslikult enda kasuks. Omastamisega põhjustas F.I H.K. ´ile varalist kahju 13680 krooni (874,31 eurot). Sellega pani F.I toime

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kuriteoga tekitatud kahju laad, suurus ja esitatud tsiviilhagid: Kannatanu T.P. on tekitatud varalist kahju 29920 krooni ehk 1912,24 eurot, tsiviilhagi esitatud samas summas (tl 25) Kannatanu H.K. on tekitatud varalist kahju 13680 krooni ehk 874,31 eurot, tsiviilhagi esitatud summas 17172,01 krooni ehk 1097,49 eurot (tl 65) Asitõendid ja salvestised puuduvad. Arestitud objekte ei ole. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: vara kokku summas 2786,55 eurot. Kriminaalmenetluse kohtueelsed kulud: Kriminaaltoimikust koopia tegemise tasu 9,93 eurot. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses kokku 38.35 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 48.28 eurot. Ringkonnaprokurör Külli Saks avaldas kohtuistungil süüdistusakti ja andis kokkuvõtliku ülevaate süüdistust kinnitavatest tõenditest ning esitas kohtule kriminaalasja toimiku selles olevate tõenditega kohtuliku uurimise käigus . Süüdistav F.I end süüdi ei tunnistanud ning väitis , et kannatanult T.P. lt saadud rahad andis edasi H.K. ile; samuti tagastas H.K. ile ka sülearvuti; kirjalikku allkirja raha ega arvuti üleandmise kohta H.K. ta kohtule ei esitanud. Kaitsja Anne Vissak toetas süüdistatava F.I positsiooni ning väitis, et süüdistus on sellisel kujul tõendamata ning kannatanute nõue peaks olema esitatud firma vastu. Ta taotles F.I õigeks mõista temale esitatud süüdistustes. Kannatanud T.P. ja H.K. jäid esitatud tsiviilnõuete juurde. KOHTU PÕHJENDID I F.I süüdistatakse kelmuses

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteos, s.o.

varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et ta pettis kahte vanainimest T.P. ja tema abikaasat H.P. , kes soovisid oma kodule XXX Tartus juurdeehitust tellida ehitusfirmalt Meie Ehitus OÜ. F.I omas volitusi Meie Ehituse OÜ nimel lepinguid sõlmida. Kriminaaltoimikus olev temaga sõlmitud tööleping 20.

1. 2008 ( tl. 77- 81) p. 3 andis temale selleks volitused. Samas oli temal ka kohustus juhatuse liikmele H.K. aru anda sõlmitud lepingutest ning lepingust teenitud rahasummadest- töötulemuste läbivaatamine ja nendest ettekandmine juhatuse liikmetele. Töölepingu lisas-ametijuhendis(tl p. 3.1.10 )( toimikus lk. 82-85) oli ette nähtud F.I kohustus tegutseda ausalt ja maksimaalselt tööandja huvides ning tööajal tehtud ettevõtmised peavad teenima tööandja, mitte töötaja isiklikke huve. P. 3.1.12 nägi ette F.I-le kohustuse informeerida tööandja esindajat , kelleks oli H.K. ning temale esitada oma tegevuse ja tööülesannete täitmise kohta aruande. Töötaja F.I oli kohustatud oma töö organiseerima selliselt, et ta oleks võimeline tööandja sellekohasel nõudmisel ühe tööpäeva jooksul esitama tööandja esindajale kirjaliku aruande töötaja poolt viimase kuu või tööandja esindaja poolt nimetatud muu ajaperioodi jooksul täidetud tööülesannetest (tehtud töödest). Kirjalik aruanne pidi sisaldama ka nimekirja aruande koostamise ajal pooleliolevatest töödest koos tööde kirjeldusega. F.I ja OÜ Meie Ehitus vahel sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingus (20.10.2008; töölepingu lisa 2 )(toimikus lk.86-88) p. 2.1.4 kohaselt pidi F.I koostama ja esitama aruanded temale usaldatud varaliste väärtuste kohta. Lepingu p. 2.1.5 nägi ette, et F.I oli kohustatud andma regulaarselt üle temale laekunud/tekkinud tulemi. Kannatanu T.P. ütlused kinnitavad, et F.I sõlmis temaga Meie Ehituse OÜ esindajana lepingu elamu XXX Tartus tuulekoja ehituseks ning T.P. andis ettemaksuna lepingu sõlmimisel ning F.I nõudel summa 12 425 krooni. Ta usaldas F.I ning kahtlusi töö tegemise osas ei tekkinud. Vaidlust lepingusumma osas ei olnud. T.P. väitis ütlustes, et vajadusel oleks neil olnud raha ka juurde maksta. Kannatanu T.P. väitis ütlustes ka seda, et juba lepingu sõlmides oli juttu, et ehituse algusega läheb aega, sest F.I väidetel tuli ehituseks vajalikud kivid tuua Tallinnast. Sellega T.P. ka arvestas, et ehituse algus viibib. See oli esimene sõnum, mis kannatanutele F.I` poolt anti. Kannatanu T.P. ütlustel ka kahe nädala pärast lepingu sõlmimist ehitust siiski ei alustatud ning ka materjali –kive- polnud toodud. F.I oli T.P. väitnud, et Viljandis on objekt, mis tuleb enne ära lõpetada; seepärast ei saa Tartus XXX objektil töid alustada. T.P. koos abikaasa H.P. olid nõus veel ootama. Vahetult enne jõule 2008 oli F.I võtnud T.P. ga ühendust ja kurtnud, et Tallinnas tungiti sisse tema autosse ja varastati tema sülearvuti ja juba sõlmitud leping. T.P. väitis ütlustes , et just seetõttu et nad tundsid abikaasaga F.I-le kaasa. F.I oli neile selgitanud , et kuivõrd leping varastati, siis on vaja vormistada uus leping ning T.P. ja H.P. olid sellega nõustunud ning kirjutanud uuele lepingule alla. F.I oli neile ka selgitanud , et lepingu sisu on sama mis eelneval lepingul. Seepärast nad ei hakanud pikka - mitme leheküljelist lepingut - läbi lugema ning usaldasid F.I , T.P. kirjutas lepingule alla. T.P. ütlustel nad olid, olid nad nõus maksma ülejäänud osa, s.o. kogu ehitustööde maksumuse .- kokku - 29 920 krooni. F.I oli neile põhjendanud ,et teist ettemaksu on vaja raamatupidamisel aastalõpu aruande koostamisel. T.P. väitis ütlustes, et koos abikaasaga tundsid nad F.I-le kaasa ja neil ei tekkinud kahtlust, et tegemist on F.I` näol isikuga, keda ei saa usaldada. T.P. kinnitas, et tagantjärgi vaadatuna tegid nad rumalasti, et F.I selliselt uskusid, kuid F.I jutt oli tookord niivõrd usaldusväärne ja veenev, et ei tekkinud kahtlust, et tööd teostatakse, vaatamata sellele, et
2. aasta lõpus ei olnud töödega veel alustatudki. Pärast teise ettemaksu saamist oli F.I lubanud , et töid hakatakse teostama uuel aastal. Jaanuarikuu 2009 oli oodatud ning oli lootus , et tööd teostatakse, kuid töid ei alustatudki. Veebruarikuu
3. või
4. päeval 2009 kui T.P. F.I telefonile helistas , et saada informatsiooni tööde alustamise kohta ,F.I telefonile ei vastanud. Kannatanud pidid hakkama otsima selle OÜ Meie Ehitus kontori kaudu kontakte, et kuidas oleks võimalik töid teostada või leping lõpetada ja raha tagasi saada. Veebruarikuus 2009 pöördus kannatanu T.P. OÜ Meie Ehitus kontorisse ja sealt anti neile H.K. i kontaktid. T.P. kinnitas, et nii kui ta kontakteerus H.K. iga, sai ta kohe vastuse ning sai aru, et on petetud. T.P. ütlustel oli OÜ Meie Ehitus juhatuse liige H.K. teda ära kuulanud ning selgitanud, et F.I ei ole raha temale edastanud, ega ole ka lepingut firmale üle andnud. H.K. oli temale selgitanud , et F.I on ka temale usaldatud sülearvuti omastanud. T.P. ütlustel oli tema pärast seda veel pöördunud telefonitsi F.I poole, et F.I temale töövõtulepingu järgse raha tagastaks, kuid F.I ei nõustunud sellega, vaid oli väitnud T.P. , et T.P. käest saadud raha on edasi andnud firmale. T.P. rahaline tsiviilnõue oli 29 920 krooni. Kohtus antud T.P. ütlused on usaldusväärsed. Enne ütluste andmist kohus hoiatas kannatanut valeütluste andmise eest, valeütluste andmisest järgneda võiva kriminaalvastutuse eest ning võttis kannatanult ka sellekohase allkirja. T.P. oli väga vitaalne, väga usaldusväärne vanainimene ning kordagi ei tekkinud kohtul kahtlust selles, et kogu tema poolt räägitu ei oleks tõene. Kannatanul T.P. l ei olnud põhjust kohtus valetada. Kannatanu T.P. l on väga hea mälu. Dokumentaalse tõendina T.P. poolt 23.02.2009 esitatud avaldus Politseiprefektuurile (tl.38) koos oma seletuskirjaga( tl. 39-43)vastab praktiliselt T.P. poolt kohtus öeldule. T.P. jaoks oli see väga meeldejääv sündmus ,mil ta sai suuresti petta. Süüdistav F.I tunnistas kohtus antud ütlustes , et sõlmis T.P. ga elamule XXX Tartus töövõtulepingu OÜ Meie Ehitus nimelt ning sai T.P. lt ettemaksu kahes osas , kokku 29 920 krooni ,s.o. kogu ehituse maksumuse. F.I kinnitas oma ütlustes, et objektile vajaminevate kivide osas sai informatsiooni H.L. ning andis selle info T.P. edasi. Seega on tõendatud, et F.I , esinedes OÜ Meie Ehitus töötajana, sõlmis tööettevõttu lepingu T.P. ga ning sai kahes osas tellijalt T.P. lt kogu lepingus ettenähtud tööde maksumuse- 29 920 krooni. F.I ütlustel oli ta võtnud ettemaksu T.P. lt, sest H.K. oli eraisikute puhul soovitanud ettemaksu võtta. F.I kinnitas, et andis juhatuse liikmele H.K. üle tööettevõtulepingu T.P. ga , samuti ka T.P. lt saanud ettemaksu 29 920 krooni. T.P. lt saadud ettemaksu summad oli ta andnud üle H.K. käest kätte, mingit kaasadokumenti ei vormistatud. Tl. 91 .-vara tagastamise akt – tõendab, et F.I tagastas töölepingu lõpetamisel Meie Ehituse OÜ-le vaid küttekaardi ja Ringtee 26 kontori kolm võtit. Kannatanu H.K. i ütlustel F.I ei informeerinud teda T.P. ga sõlmitud lepingust ega andnud temale lepingut ega muid dokumente üle. H.K. kui Meie Ehitus OÜ juhatuse liikme ütlustel tema ei teadnud midagi F.I poolt T.P. ga sõlmitud lepingust. F.I oli temale küll korra maininud, et käis ühel objektil kohal, ning oli ütelnud selle kohta, et „ vanainimesed tahtsid poolmuidu ehitustöid“ ning H.K. oli aru saanud , et objekt töösse ei lähe. Rohkem informatsiooni F.I sellest objektist H.K. ile, ega OÜ-le Meie Ehitus ei avaldanud. Tegelikest asjaoludest sai H.K. ta teada alles kannatanult T.P. lt kui kannatanu T.P. firma kontorisse helistas ning oli tekkinud olukorra ära rääkinud. T.P. lt oli tulnud veebruari 2009 alguses kiri, milles oli kirjeldatud, et üle kahe kuu tagasi on ta teinud nende firmaga lepingu ja tasunud rahad ette, summas 29 920 krooni , kuid senini ei ole midagi toimunud. H.K. ja T.P. olid jõudnud veendumusele, et pöörduvad mõlemad avaldusega politseisse kriminaalasja algatamiseks F.I tegude osas. H.K. kinnitas, et F.I `l oli võimalus saada kõiki Meie Ehitus OÜ lepingu blankette arvutist, see oli kooskõlas tema tööülesannetega. H.K. sõnul ei olnud Meie Ehituse OÜ töötajatel õigus võtta ehituse eest ettemaksu; see ei olnud nende pädevuses. H.K. i ütlustel ei olnud firmal Viljandis objekti ,mis oleks takistanud Tartus tööde teostamist. Viljandi Kohtumaja juures said tööd lõpetatud 2008 oktoobrikuus. Toimikus oleva e-kirjavahetus dokumentaalse tõendina ( tl.92-99) T.P. ja H.K. i vahel kinnitab seda, et H.K. puudus igasugune informatsioon F.I ´i poolt T.P. ga sõlmitud töövõtulepingust. Kohus ei kahtle T.P. ja ka H.K. ütlustes; kohus on neid hoiatanud valeütluste andmise eest. Neil isikuil puudus motiiv valeütlusi anda. Nende ütlused on kohtule usaldusväärsed. Süüdistatava F.I ’i ütlused on aga paljasõnalised, ei ole usutavad. Süüdistatava valeütluste vastu puudub karistusõiguslik norm. F.I väited T.P. lt saadud raha üleandmise kohta H.K., samuti T.P. ga sõlmitud lepingust informeerimise kohta on paljasõnalised, tõendamata; lepingujärgse raha- 29 920 krooni - üleandmise kohta puudub dokument, ei ole vormistatud ka mitte allkirju raha üleandmise kohta. H.K. tegevus pärast kannatanult T.P. lt avalduse ja informatsiooni saamist tõendab seda , töötaja F.I oli Meie Ehitus OÜ nimel lepingu sõlminud, kuid selle lepingu sõlmimise dokumentatsiooni ja lepingu sõlmimisest saanud ettemaksuna rahalised vahendid jättis Meie Ehituse OÜ-le teavitamata ja ettemaksuna saadud rahalised vahendid jättis äriühingule üle andmata , omastas need rahalised vahendid summas 29 920 krooni. F.I-ga sõlmitud eelpool kirjeldatud töölepingu p. 3.1.12 nägi ette F.I-le kohustuse informeerida tööandja esindajat , kelleks oli H.K. ning temale esitada oma tegevuse ja tööülesannete täitmise kohta aruande. Sellist aruannet aga F.I ei esitanudseega rikkus töölepingus tulenevat töötaja kohustust. F.I ja OÜ Meie Ehitus vahel sõlmitud täieliku materiaalse vastutuse lepingus (20.10.2008; töölepingu lisa 2 )p. 2.1.4 kohaselt pidi F.I koostama ja esitama aruanded temale usaldatud varaliste väärtuste kohta. Lepingu p. 2.1.5 nägi ette, et F.I oli kohustatud andma regulaarselt üle temale laekunud/tekkinud tulemi. Ka selle kohustuse jättis F.I täimata. Seega puudus Meie Ehituse OÜ-l infomatsioon F.I poolt T.P. ga sõlmitud lepingust. Juriidilise isiku Meie Ehituse OÜ õigusvõime on määratletud põhikirjas. TSÜS § 37 näeb ette juriidilise isiku juhtorgani vastutuse. Käesoleval juhul F.I` omas volitusi lepingute sõlmimiseks, kuid oli aruandekohustuslik juhatuse , juhatuse liikme ees. F.I poolt sõlmitud lepingud said kehtida vaid siis, kui neil oli juhatuse liikme nõusolek; seda nõusolekut aga ei olnud. Antud juhul aga F.I sõlmis kannatanu T.P. ga lepingu, võttis T.P. lt ettemaksu, varjas seda lepingut , varjas tema poolt võetud rahalist ettemaksu 29 920 krooni. F.I tegudes on Karistusseadustiku § 209 lg 2 objektiivsed tunnused - pettus, s.o tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine kannatanule T.P. , mille tõttu kannatanu T.P. sattus eksitusse ja tegi varakäsutuse ning seetõttu teo toimepanija F.I sai varalist kasu 29 920 krooni. F.I on isik , kes on varem toime pannud

§ 201lg.2 p.

1 järgse kuriteo. F.I pani toime kirjeldatud teo –kelmuse- otsese tahtlusega. Seega on tõendatud F.I-le esitatud

§ 209lg.

2 p. 1 järgi. T.P. tsiviilhagi 29 920 krooni tuleb rahuldada VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel. F.I` tekitas toime pandud pettusega kannatanule T.P. otsest varalist kahju 29 920 krooni- T.P. poolt F.I-le üle antud rahasumma suuruses. F.I teo õigusvastasus on tuvastatud käesoleva kohtuotsusega. Kohtumenetluse ajaks ei olnud F.I T.P. kahju hüvitanud. II F.I süüdistus

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteos, s.o isikule usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise , on tõendatud. Kannatanu H.K. ütlused kinnitavad, et tema ostis sülearvuti MLN530 V14,1 , seerianumber 235753, väärtusega 12989, 99 krooni ning andis selle F.I valdusse tööülesannete täitmiseks. Toimikus lk. 100 -106 asuv arvuti järelmaksu müügileping , H.K. konto väljavõte Sampo Pangas, samuti Elion AS teade H.K. ile kinnitavad samuti , et sülearvuti MLN530 V14,1 , seerianumber 235753, väärtusega 12989, 99 krooni omandas järelmaksuga H.K.. Tunnistaja A.V. ütlused kohtus kinnitavad H.K. poolt Elion AS Tartus Kalda Tee 1 sülearvuti ostmist ning selle sülearvuti temaga kaasas olnud meesterahvale edasiandmist. F.I ütlustel ta sai H.K. sülearvuti oma valdusse töö tegemiseks. F.I tunnistas kohtus antud ütlustes, et töölt lahkudes pidi selle arvuti H.K. ile tagastama; arvuti anti temale kasutusse. F.I tunnistas, et tegelikult tema autost arvutit varastatud ei ole. Nähtub, et F.I poolt avaldatud versioon arvuti vargusest oli tema väljamõeldis, et omandada kõnesolevat sülearvutit. F.I kinnitas kohtus, et pärast töölepingu lõpetamist andis arvuti H.K. tagasi. Samas tunnistas ta , et müüs selle arvuti maha, sai aru , et omastas selle arvuti, ka arvutihiire ( tl. 30 ja lk.30 pöördel ). Nähtub, et F.I oma ütlustes keerutas, püüdis näida aus, kuid vastas nii , kuidas oleks temale kasulikum. Sellised F.I pool antud laveerivad ütlused ei saa kohtule olla tõendiks asjaolude selgitamisel. Arvuti varguse fakt tema autost Tallinnas on seega F.I `i väljamõeldis. F.I vastuoluline jutt arvuti tagastamisest H.K. ile ja samas tema ütlused selle arvuti mahamüümisest viitavad sellele , et F.I kõiki ütlusi kohtus selles kuriteoepisoodi kohta arvestada ei saa. Samuti on osaliselt vastuolulised F.I ütlused ka

§ 209lg.

2 p. 1 süüdistuse kohta. Kohtule on usalduslikuks tõendiks selles süüdistuses H.K. i ütlused; samuti tema e-kirjad kannatanule T.P. selle kuriteo kohta. H.K. pöördumine politseisse kriminaalasja algatamiseks F.I tegude kohta viitab H.K. i poolt kriminaalmenetluses tegelike asjaolude objektiivsele avaldamisele. F.I, saanud H.K. ilt arvuti oma valdusse, pidi seda hoidma hoolikalt ning vältima asja sattumist võõrasse valdusse. Kriminaalasjas ei ole tõendatud , et F.I kasutusse antud arvuti oleks varastatud või muul viisil läinud tema valdusest välja tema tahte vastaselt . Kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta , et F.I-lt oleks tema valdusse antud arvuti varastatud. F.I tegutses tahtlikult ning eesmärgipäraselt, pöörates võõra vallasasja H.K. i arvuti enda kasuks, omamata selleks mingitki õigustust; tekitas H.K. rahalise kahju ,mis seisnes arvuti ja lisaseadmete maksumuses. Eeltooduga on tõendatud, et F.I omastas isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja varguse , Meie Ehitus OÜ juhatuse liikme H.K. ´i isikliku sülearvuti MLN530 V 14,1, seerianumber 235753, väärtusega 12989,99 krooni; sülearvuti hiire Logitech V500, väärtusega 690,01 krooni; Fujitsu Siemens mini optilise hiire USB, Fujitsu Siemens mälupulga MYUSBS V810; Fujitsu Siemens veebikaamera V30S; koguväärtusega 13680 krooni (874,31 eurot), pöörates esemed otsese tahtlusega ebaseaduslikult enda kasuks, pannes tahtlikult toime

§ 201lg.

2 p. 1 järgse kuriteo. Omastamisega põhjustas F.I H.K. ´ile varalist kahju 13680 krooni (874,31 eurot). H.K. tsiviilhagi 874,31 eurot rahuldada F.I` vastu VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg. 1 p. 5 alusel. Kohtumenetluse ajaks ei olnud F.I H.K. ile kahju hüvitanud. Karistuse mõistmine F.I on korduvalt karistatud isik; teda on karistatud ka varem omastamise eest. Ta ei ole teinud järeldusi temale mõistetud karistustest. Ta on pannud toime käsitletavad kuriteod katseajal. Kergendavaid asjaolusid karistuste mõistmisel ei esine. Raskendav asjaolu

§ 58p. 3 mõttes – kuriteo toimepanemine kõrges eas isiku suhtes.

F.I eeldatavasti kasutas ära vanainimeste usaldust F.I-le ei ole mõjus rahaline karistus. F.I on 29.11.2007 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistatud tingimusliku vangistusega ning karistuse ärakandmata osa 11 kuu ja 28 päeva . F.I pani kuriteod toime katseajal. Siit järeldub, et F.I-le vabadusekaotusliku karistuse mõistmine on vältimatu

§ 65

alusel.

§ 201lg.

2 näeb karistusraamidena ette vangistuse kuni 5 aastat. Kohus karistab F.I ´i 10 kuulise vangistusega , s.o. küllaltki alammäära lähedase karistusega.

§ 209lg.2 näeb karistusena ette ühe kuni viieaastase vangistuse.

Prokuröri poolt F.I-le taotletud karistus 1aasta ja 9 kuud vangistust on vastavuses F.I poolt toime pandud

§ 209lg.2 p.

1 järgse kuriteo raskusega , karistusraamidega ja F.I` isikuga. See karistus on seaduse mõistes alammäära lähedane karistus.

§ 64lg.

1 alusel mõista F.I-le liitkaristuseks, suurendades raskemat karistust, kaks aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 29.11.2007.a.

kohtuotsusega F.I-le mõistetud karistuse ärakandmata osa

1. kuu ja
2. päeva võrra ja lõplikuks karistuseks F.I-le mõista kaks