lg 2 p 2, 3) ja § 120 (alates 01.01.2015.
Abiprokurör Ruta Rammo Süüdistatav J.O – isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodakondsus; elukoht: XXX; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; keskeriharidus; töökoht: XXX AS, parkimiskorraldaja (XXX). Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kaitsja Kaitsjat kohtusse ei soovinud 1 1-16-451 RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata J.O ’i 18.02.2016.a Harju Maakohtule esitatud määruskaebus temalt 17.02.2016.a kriminaalasjas nr 1-16-451 kohtuotsusega riigituludesse välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks ning tasumise tähtaja pikendamiseks. Edastada J.O’i esitatud määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Käesolev kohtumäärus teha Ringkonnaprokuratuurile. teatavaks J.O ’ile ning Põhja Asjaolud ja menetluse käik Süüdistatav J.O, tema kaitsja Karine Nersesjan ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruta Rammo sõlmisid käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe 21.01.2016.a. Kokkuleppe kohaselt selgitati süüdistatavale, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o käesoleval ajal 645.00 eurot. Samuti selgitati süüdistatavale, et ta on süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel kohustatud tasuma kriminaalmenetluse kulud, milleks kokkuleppe sõlmimise hetkel oli kaitsja Karine Nersesjan’i õigusabikulu summas 144.00 (48+96) eurot. Kui süüdistatav soovib kaitsja osavõttu kriminaalasja kohtulikul arutamisel, lisandub kaitsjatasu ka kohtumenetluses osalemise eest. Süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungil. 01.02.2016.a Harju Maakohus andis J.O ’i temale esitatud süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.
lg 2 p 2, 3) ja § 120 (alates 01.01.2015.
lg 1) järgi kokkuleppemenetluses kohtu alla ning määras kohtuistungi toimumise ajaks 17.02.2016.a kell 13:00. Kohtuistung toimus 17.02.2016.a, kus arutati J.O’i süüküsimust ning kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Süüdistatav tunnistas oma süüd ning märkis, et kokkuleppe sõlmimine oli vabatahtlik, keegi ei avaldanud survet. Samuti selgitas süüdistatav, et talle seletati, et ta peab tasuma menetluskulud. 17.02.2016.a Harju Maakohus kuulutas käesolevas kriminaalasjas kohtuotsuse, millega kinnitas sõlmitud kokkuleppe ja tunnistas J.O’i süüdi KarS § 121 (alates 01.01.2015.
lg 2 p 2, 3) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises eest, karistades teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. Samuti tunnistas kohus J.O’i süüdi KarS § 120 (alates 01.01.2015.
S § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud mõistetud karistust täitmisele, kui J.O ei pane talle kohtu poolt määratud 14 (neljateist) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 ja § 75 lg 2 p 2, 8 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel hakkas J.O ’ile määratud 14 (neljateist) kuu pikkune katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 17.02.2016.a. J.O’i suhtes ei olnud tõkendit kohaldatud. 2 1-16-451 Samuti võttis kohus 17.02.2016.a kohtuotsuses seisukoha kriminaalasjas olnud asitõendite ning menetluskulude osas. 2 CD ja 2 DVD plaati salvestustega otsustas kohus jätta kriminaalasja materjalide juurde peale kohtuotsuse jõustumist. Vintraudne püstol Makarov (kal. 9 mm, seeria XA3963), 2 padrunisalve ja 3-l alusel kokku 87 9 mm padrunit otsustas kohus konfiskeerida, kui kuriteo toimepanemise vahendid ning peale kohtuotsuse jõustumist edastada Põhja Prefektuuri lubade talitusele. Samuti Harju Maakohus mõistis J.O ’ilt välja sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot) ning kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot). Kohus määras, et J.O ’il tuleb menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. J.O ’ile selgitati, et kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 18.02.2016.a laekus Harju Maakohtule J.O ’i määruskaebus, milles viimane soovib vaidlustada 17.02.2016.a Harju Maakohtu otsust menetluskulude väljamõistmise osas, kuivõrd need on talle üle jõu käivad, ta on töövõimetu pensionär, töötu ning tema peres kasvab 7 last. Kohtumääruse motiivid Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdimõistetu J.O esitanud Harju Maakohtu 17.02.2016.a kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-16-451 apellatsiooniteadet ega apellatsioonkaebust mõistetud karistuste osas, samuti ei ole J.O vaidlustanud süüdistuses esitatud kuritegude kvalifikatsiooni. J.O’i avaldus on käsitletav kui määruskaebus, milline on esitatud eesmärgiga vaidlustada üksnes temalt riigituludesse välja mõistetud menetluskulusid. Kohus juhib tähelepanu, et KrMS §-de 189 lg 2 ja § 191 lg 1 sätestatu kohaselt on seadusandja pidanud võimalikuks lahendada menetluskulude hüvitamist, kas kohtuotsuses või sellest eraldi koostatavas kohtumääruses ja erandina üldreeglist on menetluskulude hüvitamise osas võimalik maakohtu otsust vaidlustada ka kriminaalmenetlus seadustiku 15. peatükis sätestatud määruskaebe korras. Riigikohus lahendis nr 3-1-1-44-15, p 10 on juhtinud tähelepanu sellele, et KrMS § 315 lg 8 sätestatud õigust tuleb tõlgendada viisil, et kohus võib esitada põhjendused üksnes menetluskulude hüvitamise osas, s.t tulenevalt KrMS § 191 lg 2 peab kohus põhjendama kogu menetluskulude hüvitamise otsust ja KrMS § 189 lg 2 alusel on seda võimalik teha määruses. Eeltoodust juhindudes peab kohus vajalikuks koostada käesolevas kohtumääruses motiveeritud seisukoha üksnes Harju Maakohtu 17.02.2016.a kohtuotsuses süüdistatavalt J.O’ilt riigituludesse väljamõistetud menetluskulude osas. Tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p 4 on määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 nähtub, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 3 1-16-451 Käesolevas asjas on menetluskuludeks määratud kaitsjatasu summas 144,00 eurot (ükssada nelikümmend neli eurot) ning sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest summas 645 eurot (kuussada nelikümmend viis eurot). Kohus märgib, et seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.11.2012.a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Sundraha osas osundab kohus Riigikohtus väljendatud seisukohale, mille põhjal kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu, mille eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut kannab oma olemuselt seega mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 09.09.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05, p 10). 17.02.2016.a Harju Maakohus mõistis J.O ’i süüdi teise astme kuriteo toimepanemises ja nimelt KarS § 121 (alates 01.01.2015.
lg 2 p 2, 3) ja § 120 (alates 01.01.2015.
MS § 179 lg 1 p 1, 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäär ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär. 01.01.2016.a kehtima hakanud, 18.12.2015.a vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139 s.o töötasu alammäära kehtestamine § 1 p 1 kohaselt on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.