S § 424 vangistust. järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) kuud KarS § 68 lg 1 alusel arvestada R.D eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2017.a – 27.03.2017.a, so 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda R.D kandmata karistuseks 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust R.D suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui R.D ei pane 1 (üh e) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. 2. Menetluskulud:
lg 3 alusel jätab kohus R.D sundrahast pool, so 352,50 eurot riigi kanda.
§-de 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista R.D-lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 352,50 eurot; kaitsjatasu 105,60 eurot.
lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et R.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 458,10 (nelisada viiskümmend kaheksa eurot ja kümme senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11-ne kuu jooksul tasuda igakuiselt 38,18 eurot ning 12-ndal kuul tasuda 38,12 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank AB Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri 99917700033138 ning selgituse “R.D, otsus nr 1-17-4195, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus R.D süüdistatakse selles, et tema juhtis 26.03.2017 kella 14.25 ajal Võru maakonnas Võru linnas Tallinna maanteel sõiduautot Renault Clio registreerimismärgiga xxxxxx joobeseisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,26 mg, arvestades laiendmääramatust 0,12, on lõplikuks tulemiks 1.14 mg/l. R.D rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 2
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 105,60 eurot ja
lg 1 p 2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot.
lg 3 alusel määrata arvestades süüdistatava varalist ja perekondlikku seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid ja seda, et menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale üle jõu, jätta pool sundraha riigi kanda. Süüdistatav nõustub kriminaalmenetluse kulude välja mõistmisega summas 458,10 eurot.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav R.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav R.D , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides
§-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse R.D süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas R.D menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 105,60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot (alates 1. jaanuarist 2017.a on kuupalga alammäär 470 eurot). 3
lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. R.D on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma ning taotles menetluskulude vähendamist ning tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades R.D sissetulekut, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu.
Kohus on seisukohal, et arvestades R.D varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda
lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 458,10 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.