Obsah (8)

§ 384§ 326§ 318§ 339§ 245§ 306§ 180§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2015 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-8124 Mati Kartau Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtu

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 02.10.2015 otsusega tunnistati D.H kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati vangistusega 8 kuud. 1.
2. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt välja menetluskulud - sundraha 390 eurot ja kaitsjatasu 144 eurot, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 1.
3. Veel mõisteti süüdistatavalt välja kolm tsiviilhagi kokku 154,48 eurot.
4. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni D.H , kes palub tühistada maakohtu otsus temalt menetluskulude ja hagide kokku 701 euro hüvitamise kohustuses 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest, sest ta on vangistuses ja seal tööd ei ole. Samuti pole tal sugulasi, kes suudaks need kulud nii kiiresti tasuda. Ta taotleb menetluskulude ja hagide maksmise kohustuse edasilükkamist kuni
5. maini 2016, sest siis ta vabaneb vanglast. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

3.1.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. D.H on vaidlustanud temalt menetluskulude ja hagide hüvitamise kohustust 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 4.
2. Toimikust nähtuvalt 02.10.2015 sõlmiti antud kriminaalasjas kiirmenetluse kokkulepe (lk 97-98), mille kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus D.H ja tema kaitsja adv A. Tooming nõustusid muuhulgas ka tsiviilhagide ja menetluskulude suurusega. Maakohtu istungi protokolli kohaselt (lk 106) selgitas kohus D.H-le tema õigusi, mis olid talle arusaadavad. Kokkulepet kohtuistungil ei muudetud. D.H vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda tõelist tahet. Mingeid taotlusi menetluskulude hüvitamise tähtaja osas kohtuistungil ei esitatud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lgs 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

4.2. Ringkonnakohus märgib, et D.H puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ka selles, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt on kokkuleppes märgitud süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. 5. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on lahendamist vajavaks küsimuseks see, kas tuleb lähtuda

§-st 189 lg 3, mis lubab kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt vaidlustada maakohtu otsustust kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta. 2 2 Ringkonnakohus leiab, et antud juhul

§-st 189 lg 3 juhinduda ei saa. 5.1.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel muuhulgas lahendada ka küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise üldreegli kohaselt mõistab kohus süüdimõistva kohtuotsuse korral kriminaalmenetluse kulud süüdistatavalt välja ühe korraga tasutava maksena (

§ 180lg 1).

Olukorras, kus kriminaalmenetluse kulud ületavad nähtavalt süüdistatava maksevõimet, võib kohus

§ 180

lg 3 teise lause alusel jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda ning kolmanda lause alusel määrata menetluskulude kandmise ositi. Juhindudes analoogia korras

§-st 424 ei või rahalise karistuse (st ka menetluskulu) ositi maksmisel selle täieliku tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Seega kohus saab määrata ositi tasumise maksimaalseks tähtajaks korraga ühe aasta. Mingeid nõuete tasumise tähtaja edasilükkamise võimalusi

§ 180lg 3 ette ei näe.

5.

1. Ringkonnakohus märgib, et eeltoodu käib menetluskulude, mitte aga tsiviilhagide, hüvitamise korra kohta. Tsiviilhagide osas reguleerib neid küsimusi tsiviilkohtupidamise seadusandlus. 5.
2. Käesolevas asjas D.H ei ole vaidlustanud temalt väljamõistetud summasid, vaid taotleb sisuliselt kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist

§ 424mõttes.

Ta ei ole võimeline kohe nõudeid hüvitama ja soovib seda hakata tegema peale vanglast vabanemist. Ringkonnakohus esiteks märgib, et D.H on maakohtu otsusest valesti aru saanud, nagu peaks ta kõik tsiviilhagid ja menetluskulud tasuma 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tema kaebuses on selleks summaks märgitud 701 eurot. Ringkonnakohus märgib, et tegelikult on üldsumma 688,48 eurot (menetluskulud 534+hagid 154,48). Ringkonnakohus märgib, et hagide osas ei ole otsuses mingit hüvitamise tähtaega välja toodud ja nagu eelpool märgitud, käib see tsiviilkohtupidamise seadusandluse sätete järgi. Otsuse kohaselt tuleb menetluskulu 534 eurot tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Punktis 4.1 juba märgiti, et mingeid taotlusi menetluskulude hüvitamise tähtaja osas kohtuistungil ei esitatud. Seega ei olnud maakohtul ka alust määrata mingit muud tähtaega kui 30 päeva. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et maakohus on täitnud kõiki

§-de 306 lg 1 p 14 ja 180 nõudeid. Kuna D.H taotleb sisuliselt kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamist

§ 424

mõttes, mis on eraldi täitmiskohtuniku menetlus, siis seda taotlust käesoleva apellatsiooni alusel võimalik lahendada ei ole.

§ 424

sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega 3 3 pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse (siin mõeldakse ka menetluskulusid) tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. 5.4. Ringkonnakohus selgitab D.H-le, et ta võib peale 02.10.2015 kohtuotsuse jõustumist koheselt esitada täitmiskohtunikule

§ 424

alusel taotluse seoses menetluskulude 534 eurot tasumisel tekkinud probleemidega.

1. Ringkonnakohus leiab, et D.H puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
2. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus D.H apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 4 4