- § 22 lg 3 järgi 4 kuulise vangistusega
alusel tingimisi 3 aastase katseajaga; 2) 17.05.2013 Harju Maakohtu poolt
, § 184 lg 1järgi 1 aasta 8 kuulise vangistusega,
lg 2 alusel lliitkaristus 1 aasta 11 kuud ja 29 p vangistust,
alusel asendati 1458 tunni üldkasuliku tööga 2 a jooksul, lisakaristus juhtimisõiguse ära võtmine 5 kuuks, karistus täidetud 26.03.2015 Tõkend Ei ole kohaldatud Kaitsja Kaitsjast loobus RESOLUTSIOON Kohus juhindub KrMS §-dest 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313;
§ - st 56 lg 1
järgi Süüdi tunnistada G.M
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel G.M-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui ta 2 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama alalises elukohas Mahtra 72-80 Tallinn ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta ; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning täidab
lg 2 p 21 sätestatud kohustust mitte omada või tarvitada katseaja jooksul narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning p 8 sätestatud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta G.M-ilt 12 kuuks ära mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 127 alusel on G.M kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o. 13.oktoober 2015.a. Välja mõista G.M-ilt KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 alusel menetluskulud – joobeseisundi tuvastamise eest 132 eurot , kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 585 eurot , kokku 813 eurot riigituludesse . KrMS § 180 lg 3 alusel kuuluvad menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul igakuiselt 67,75 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse G.M-ilt tema poolt avaldatud postiaadressile Mahtra 72-80 Tallinn . Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU 2 G.M on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 11.05.2015 kella 17.00 ajal Tallinnas Kärberi 41 maja juures mootorsõidukit Chevrolet Epica registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkootilise aine THC tarvitamisest tingitud narkojoove, EKEI uuringuakti nr 1147T kohaselt G.M´il uuringu läbiviimiseks võetud urinist on tuvastatud tetrahüdrokannabinool). G.M rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 / / ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 / / nõudeid. . 01.10.2015.a. sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurörNatalia Duškina , süüdistatav G.M ja tema kaitsja Karine Nersesjan kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe, mille kohaselt
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus `ile karistuseks 1aasta ja 6 kuud vangistust.
lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui G.M ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelvalve all
Elama kohtu määratud alalises elukohas;
lg.2 p.2´ ja p8 alusel määrata mitte omada või tarvitada katseaja jooksul narkootilisi või psühhotropseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta G.M´ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav G.M ja tema kaitsja Karine Nersesjan nõustusid esitatud süüdistuses märgitud kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale G.M-ile selgitati, et kokkuleppe sisusse ei kuulu sundraha ja menetluskulud, vaid 3 need mõistetakse kohtu poolt. Välja mõistetavate menetluskuludena on G.M kohustatud riigi tuludesse tasuma sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses s.o II astme kuriteos süüdimõistmise korral summas 585 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ning joobeseisundi tuvastamise tasu 132, samuti teavitati süüdistatavat tema õigustest kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi. 13.oktoobril 2015.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil süüdistatav G.M tunnistas end
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult süüdi, kinnitades kohtule, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega ja prokurör Natalia Duškina taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava G.M-i selgitused ja prokurör Natalia Duškina arvamuse sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav G.M on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja, et kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Süüdistatav G.M on toime pannud teise astme kuriteo, ta on varem kriminaalkorras karistatud isik, milline on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, on töötu. Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, viimase isikut ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et G.M tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses
järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest ja karistus tuleb temale mõista vastavalt kokkulepitule, sest tuvastatud ei ole G.M-i poolt toime pandud õigusvastase teo ja süüd välistavaid asjaolusid ning G.M-ile inkrimineeritud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et süüdistatavalt G.M-ilt kuuluvad väljamõistmisele kohtueelse menetluse ja kohtukulud, s.o joobeseisundi tuvastamise tasu, kaitsjatasu temale osutatud õigusabi eest ja sundraha riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades G.M-i majanduslikku olukorda, ta on töötu, jätab kohus menetluskulud tasumiseks ositi 1 aasta jooksul, kuna jättes menetluskulud tasumiseks ühekordse maksena ei ole G.M võimeline neid tasuma ning menetluskuludele lisandub veel ka täitmise kulu. /digitaalselt allkirjastatud/ Helve Särgava Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.