lg 2 järgi ja kohaldada tema suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 1 (üheks) kuuks. 3.
alusel on K.G kohustatud loovutama juhiloa Maanteeametile 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist peab teatama kohtule (e-posti aadress hmktallinn.menetlus@kohus.ee) kirjalikult 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse, mis on pooltele andmebaasis KIS kättesaadav 29.04.2019 alates kella 15.00. Kirjalik kassatsioonkaebus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul, alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kohtu selgitused: Selgitada, et VtMS § 155 lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Selgitada, et kaebajal on õigus taotleda kaebuse esitamise eest alusetult tasutud 50,00 euro riigilõivu tagastamist RLS § 12 sätestatud korras. Asjaolud: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna poolt 20.01.2019 koostatud väärteoprotokolli nr 20190120193201 kohaselt juhtis K.G 20.01.2019 kell 10.32 Harjumaal Tallinnas J. Smuuli teel Suur-Sõjamäe tn – Peterburi tee vahelisel lõigul, liikudes Peterburi tee suunas mootorsõidukit xxx r/n xxx kiirusega 77 km/h +/- 6 km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. K.G rikkus
lg 1 p 2 sätestatut ja pani toime
Kohtuvälise menetleja 08.02.2019 otsuse alusel tunnistati K.G süüdi
lg 2 järgi ja talle määrati karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmine kaheks kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendatud – kiiruse mõõtmine oli nõuetekohane, mõõtetulemus on fikseeritud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis. Karistuse määramisel võttis menetleja karistust kergendava asjaoluna arvesse K.G kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid menetleja ei tuvastanud. Karistusliigi valikul lähtus menetleja sellest, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Varasemalt karistuseks määratud rahatrahvid ei ole K.G mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kaebaja seisukoht ja taotlus: K.G vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse osas, mis puudutab talle määratud karistust. Kaebaja hinnangul on karistus liiga karm arvestades seda, et kiiruse ületamine oli tingitud ohust tema varale, so eramu turvasüsteemist saabunud teavituse tõttu. Kaebuse järgi valis ta kõige kiirema ja eelduslikult tühjema tee oma eramu juurde, tee oli tühi ja nähtavus hea ning liiklus hõre. K.G hinnangul ei arvestanud menetleja otsust tehes sellega, et ta vajab sõidukit mh oma igapäevaste tööülesannete täitmiseks. Kaebuse kohaselt asub kaebaja töökoht kodust ca 60 km kaugusel, seega on menetleja otsuse alusel piiranud ebaproportsionaalselt tema õigusi. K.G taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning asjas uue otsuse tegemist. Kaebaja arvates on tema süü suurust ja sõiduki kasutamise vajadust silmas pidades proportsionaalne karistus rahatrahv. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuse juurde. Kaebaja kaitsja väitel oli K.G hädaolukorras või hädaseisundis ning see õigustab tema käitumist. Kaitsja esitas kohtule väljavõtte võistlusgraafikust ja selgitas, et kaebaja juhendab noori autosportlasi kellega tuleb jooksvalt eri riikide vahet sõita. Kaebajalt juhilubade äravõtmine välistab sportlaste osalemise selles autospordi sarjas. Kohtuvälise menetleja seisukoht ja taotlus: Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu ning leidis, et kaebaja väärtegu on tõendatud. Karistuse liigi osas leidis menetleja, et rahatrahvid kaebajale mõju ei avalda ning seega ei ole muud võimalust peale juhtimisõiguse ära võtmise. Menetleja oli seisukohal, et K.G karistust võib vähendada 1 kuu võrra – K.G on avaldanud kohtus sedavõrd siirast kahetsust. Kohtu seisukoht: VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VtMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on VtMS § 87 tulenevalt rangelt seotud väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega. Viimase all mõistetakse faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist mis on protokollis kajastatud menetleja väidetena. Käesoleval juhul heidetakse K.G-le ette asulasisesel teel lubatud sõidukiiruse ületamist. Kohtu hinnangul on väärteoprotokolli teokirjelduses esitatud faktilised asjaolud tõendatud kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli järgi teostati riikliku järelevalve korras 20.01.2019 kell 10.32 Harjumaal Tallinnas J. Smuuli teel, Suur-Sõjamäe tn – Peterburi tee vahelisel lõigul K.G poolt juhitud xxx r/n xxx liikumiskiiruse mõõtmist. Kiiruse mõõtmisel kasutati kiirusmõõturit Stalker DSR, seade oli testitud ja töökorras. Kiirusmõõturi lugem oli 77 km/h, laiendmääramatus oli +/- 6 km/h. Lõplik mõõtetulemus protokolli kohaselt oli 71 km/h, lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kaebaja ei vaidlustanud kiiruse ületamist ning põhjendas kohtus kiiruse ületamist vajadusega kontrollida vahetult seda, miks tema eramu turvasüsteemilt tuli teavitus. Eeltoodu alusel leiab kohus, et K.G poolt lubatud sõidukiiruse ületamine on tõendatud väärteoprotokollis märgitud ajal, kohas ja määras. Kohus ei nõustu kaitsja poolt väljendatuga selles, et K.G tegu õigustab vajadus minna kiiresti koju kontrollima võimalikku rünnet tema varale. Kohtu hinnangul ei olnud tegemist hädaseisundiga KarS § 29 mõttes. KarS § 29 järgi ei ole tegu õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Kaebaja ütlustest nähtuvalt tugineb tema soov eramu turvalisusega seonduvat ise vahetult korraldada kümne aasta tagusel negatiivsel kogemusel ning seetõttu ei usalda kaebaja turvafirmade poolt pakutud tehnilisi lahendusi ning reageerimisvõimekust. Kaebaja selgitas, et tööle hakkas üksnes tema enda paigaldatud turvasüsteem, paralleelselt kasutuses olev ja eelduslikult kehtivatele standarditele vastav turvasüsteem häiret ei andnud. Kohus kõrvalseisjana ei hinda kaebaja kirjeldatud olukorda kriitiliseks määral, mis õigustaks lubatud suurima sõidukiiruse ületamist. Usaldamatuse näol on tegemist kaebaja sisemise hoiakuga. Kaebajal oli võimalus kiiruse ületamise asemel pöörduda esmalt eeskätt eramut teenindava turvafirma poole palvega kontrollida valvatavat objekti. Üksnes oletus, et turvafirma ekipaažil võib võtta kohale jõudmiseks rohkem aega, ei õigusta lubatud suurima sõidukiiruse ületamist. Samuti ei saa kohus märkimata jätta, et antud juhul olid kaalukausil kaebaja vara ning kaebaja/kaebaja kaasliiklejate elu ja/või tervis. Kahtlemata on viimased varast märksa olulisemad õigushüved. Kohus peab vajalikuks märkida ka seda (küll teadmata kaebaja täpset trajektoori ja teekonna pikkust), et olulist ajavõitu kiiruse ületamine protokollis märgitud määras kaebajale tõenäoliselt ei anna.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. RKKKo on oma otsuses nr 3 -11-113-12 sedastanud, et KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (vt nt RKKKo 31-1-40-04, p 7). Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja K.G-le karistust määrates lähtunud põhjendatult eeldusest, et rahatrahv ei ole tõenäoliselt piisavalt mõjus meede. K.G on kaks kehtivat väärteokaristust, mõlemad on mõistetud kiiruse ületamise eest ning mõlemad on toime pandud võrdlemisi lühikese ajavahemiku jooksul. Karistusregistri andmeid ja käesolevat väärteoasja silmas pidades tuleb nentida, et K.G on lubatud sõidukiirust ületanud 29.06.2018, 09.11.2018 ja 20.01.2019. Olukorras kus aastast lühema ajavahemiku kestel on toime pandud kolm samaliigilist väärtegu, võib kohtu arvates hakata rääkima sellest, et lubatud sõidukiiruse ületamine on saamas kaebajale harjumuseks. K.G mõjutamine rahatrahvidega soovitud tulemust ei ole andnud. Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et menetleja pidanuks karistusliigi valikul arvestama kaebaja töö iseloomust tingitud igapäevavajadust sõiduki kasutamiseks. Kehtiva kohtupraktika järgi on üksnes liikumispuude olemasolu sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist takistavaks teguriks. Kaebajal on võimalik võtta puhkus või korraldada tegevjuhina töö selliselt, et keegi alluvatest aitab teda võimalusel ja lisatasu eest transpordiga. Samuti on ettevõttel võimalik ajutiselt, töövõtulepinguga palgata autojuht. Kohtule esitatud võistlusgraafiku osas märgib kohus, et kaitsja sõnul ei saa noored autosportlased kaebaja juhtimisõiguse äravõtmise korral võistlustel osaleda. Esiteks tuleb selle väite puhul silmas pidada eriõiguse äravõtmise kestust – sisuliselt on kohus päri menetlejaga selles, et K.G mõjutab ilmselgelt ka 1 kuu pikkune aeg ilma juhtimisõiguseta. Seega ei ole alust väita, et 1 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine lööb sassi terve võistlusgraafiku. Teiseks leiab kohus, et ka autosportlaste transportimiseks on võimalik leida alternatiivseid viise. Sama küsimus tuleks lahendada ka näiteks K.G raske haiguse korral. Viimase puhul ei saa samuti kohtu arvates automaatselt eeldada, et autosportlastel jääb seetõttu võistlustel osalemata. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajale oli hästi teada oma vajadus kasutada sõidukit regulaarselt tööja eraeluliste ülesannete täitmiseks ning seega on mõistlik eeldada, et kaebaja pidanuks suhtuma liiklusreeglite täitmisesse erilise hoolikusega. Kolmandat korda aasta jooksul kiirust ületades pidi kaebaja arvestama ka võimalike negatiivsete mõjutustega oma harjumuspärases elukorralduses. Kohus märkis juba eespool, et iseenesest on põhjendatud kohtuvälise menetleja seisukoht selles, et K.G karistust on võimalik vähendada. Kaebaja kahetsus oli tõepoolest sedavõrd siiras ning juhtimisõiguse äravõtmise mõju tema elukorraldusele piisava intensiivsusega väitmaks, et K.G puhul on karistuse eesmärgid täidetavad temalt juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Eeltoodu alusel tuleb tühistada kohtuvälise menetleja 08.02.2019 otsus väärteoasjas nr 2317,19,000257 osaliselt ja teha asjas uus otsus. K.G tulen süüdi tunnistada
lg 2 järgi ja tema suhtes tuleb põhikaristusena kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 1 (üheks) kuuks.
alusel on K.G kohustatud loovutama juhiloa Maanteeametile 5 (viie) päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest K.G tasus kaebuse esitamise eest riigilõivu 50,00 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.