← Eesti

4-19-2606/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Teised apellatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

  1. august 2019 4-19-2606 (nr 930019000971) Juhan Sarv Väärteoasi G.V (isikukood XXX) karistamises tolliseaduse § 69 lg 1 järgi Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. mai
  3. a otsus G.V Maksu- ja Tolliamet Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu
  7. mai
  8. a otsusega karistati G.V tolliseaduse (TS) § 69 lg 1 järgi 20-päevase arestiga järgmise teo eest.
  10. aprillil 2019 kell 18.26 saabus mööda Kreenholmi jalakäijate silla terminali liiklusriba Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Narva-2 piiripunkti G.V , keda teavitati, et vastavalt seadusele toimub tollikontroll Eestisse sisenemise kordade alusel ja seoses sellega on tal kohustus deklareerida mitmendat korda kalendrikuus ta riiki siseneb. Reisija esitas välismaalase passi nr XXX . Piiriületuse infosüsteemi sissekannete kohaselt oli see reisijale
  11. piiriületus kalendrikuu jooksul. Reisija ei soovinud midagi deklareerida. TS §-de 64 ja 65 alusel teostati reisija ja tema pagasi läbivaatus, mille käigus avastati tema ülariiete alt deklareerimata 800 sigaretti Compliment Super Slims ja 37 sigaretti LD. Sigarettide pakendil olid Venemaa maksumärgid. Isik toimetati menetlustoiminguteks Narva-1 piiripunkti. Menetlustoimingute teostamisel isik põgenes Narva maantee piiripunkti territooriumilt veoautode terminali röntgeni juures oleva aia kaudu ning ta peeti tolliametnike poolt kinni Tuleviku tänaval ja toimetatud tagasi Narva maantee piiripunkti.
  12. Maakohus leidis, et väärteokirjelduses märgitud teo eest tuleb G.V karistada 20-päevase arestiga. G.V süü on keskmisest suurem. Ta pani väärteo toime kavatsetult. G.V süüd suurendab ka see, et teda on korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest ja seda ka raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Ka sigarettide kogus, mis deklareerimata jäi, on kõrvutades eelmiste väärteoasjadega suurenenud. G.V karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et vastavalt karistusregistri õiendile on G.V-le aastatel 2016–2019 määratud TS § 73 lg 1 (alates
  13. juulist 2017 TS § 69 lg 1) järgi nelja otsusega kokku 1600 euro suuruses summas rahatrahve ning kahel korral KarS § 279 lg 1 alusel rahatrahv 1600 eurot, millised olid Maksu- ja Tolliameti andmetel seisuga
  14. mai 2019 tasumata. Seega rahatrahv ei mõjuta G.V hoiduma süütegude toimepanemisest ja karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb teda karistada arestiga. Põhjendatud on määrata 20 päeva aresti. Jõudmaks karistuse eripreventiivse eesmärgini, ei saa karistus uue samalaadse väärteo eest olla kergem varasemast. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on G.V karistatud Viru Maakohtu
  15. veebruari
  16. a otsusega TS § 69 lg 1 järgi arestiga 15 päeva. Tõendeid, mis annaksid aluse määrata talle karistus kandmisele ositi, kohtule esitatud ei ole. Aresti üldkasuliku tööga asendamine ei ole võimalik, kuna selleks puudub menetlusaluse isiku nõusolek. Samuti on kaheldav, kas üldkasuliku tööga oleks võimalik saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki, kuna G.V on juba karistatud 15 päeva pikkuse arestiga samalaadse väärteo toimepanemise eest. Seega ei saavutaks üldkasuliku töö määramisega seda, et G.V lõpetaks ebaseadusliku tegevuse, mis ei näita vaibumise märke. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  17. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G.V, kes palub aresti asendada üldkasuliku tööga. G.V hinnangul ei arvestanud maakohus seda, et ta käib Töötukassa kaudu tööpraktikal ning tal võib olla võimalik praktika läbimisel saada tööle. Ta palub seoses sellega ennast mitte segada praktika lõpetamisel ja ametliku töökoha saamisel.
  18. Kohtuväline menetleja apellatsioonivastuses palutakse jätta apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  19. Maakohus eitas võimalust asendada G.V-le mõistetav arest üldkasuliku tööga. Kohtu selline otsustus on seaduslik ja põhjendatud. KarS § 69 lg 1 kohaselt võib aresti asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. G.V ei ilmunud
  20. mail 2019 Viru Maakohtus toimunud kohtuistungile, kus arutati tema väärteoasja TS § 69 lg 1 järgi. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg-st 1, arutas kohus väärteoasja G.V osavõtuta. Kohtukutse oli G.V isiklikult allkirja vastu kätte saanud
  21. mail
  22. Kuivõrd G.V kohtusse ei tulnud, ei olnud maakohtule teada tema seisukoht üldkasuliku töö tegemise kohta. Seega ei olnud esimese astme kohtul võimalik G.V aresti üldkasuliku tööga asendada.
  23. Vaatamata sellele, et üldkasuliku töö kohaldamine välistus juba eelmärgitud põhjusel, vaagis maakohus siiski ka sisuliselt, kas selline aresti asendamine oleks G.V puhul põhjendatud ja otstarbekas. Kohus asus selles osas eitavale seisukohale.
  24. Apellatsioonis taotleb G.V aresti asendamist üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon ei anna alust maakohtu otsust muuta. Menetlusaluse isiku taotlus asendada arest üldkasuliku tööga on põhjendamatu. Aresti asendamise üldkasuliku tööga välistab eelkõige asjaolu, et G.V on koguni 20 kehtivat väärteokaristust, millest 11 on 2

(3)kohaldatud tolliseaduse rikkumise eest. G.V on väärtegude eest karistatud nii rahatrahvi kui ka arestiga. Areste on asendatud ka üldkasuliku tööga. Senised karistused G.V käitumise kujundamisel mingit tähendust omanud ei ole, s.o need on olnud tulemusetud. G.V on järjekindel õiguserikkuja. Seega on praegusel juhul arestikaristuse ärakandmine tema poolt vältimatu. G.V väide, et ta teeb tööpraktikat väljavaatega saada praktika lõpetamisel töökoht, ringkonnakohut aresti asendama ei veena. Põhjendatud ei ole arvata, et tööpraktikal osalemine mõjutaks menetlusalust isikut edasiselt õiguskuulekusele.
  1. G.V esitas
  2. juulil 2019 Tartu Ringkonnakohtule taotluse, milles ta palus juhul, kui taotlus aresti asendamiseks üldkasuliku tööga jäetakse rahuldamata, võimaldada tal aresti kanda ositi nädalavahetusel. Ta töötab ametlikult ja kardab kaotada töökohta. Ringkonnakohus märgib, et G.V kõnealune taotlus on esitatud väljaspool apellatsioonitähtaega. Samas ei peaks ringkonnakohus selle taotluse rahuldamist põhjendatuks ka juhul, kui see oleks esitatud tähtaegselt. G.V tugineb karistuse ositi kandmist taotledes sellele, et ta on saanud töökoha. Sellist väidet ta tõendanud ei ole. Samas ei oleks tööle asumine praegusel juhul ka piisav põhjus, miks määrata arest kandmisele osade kaupa. G.V on väga järjekindel õigusrikkuja. Aresti kandmine ositi nädalavahetustel lihtsustaks tal uute väärtegude toimepanemist. Arvestades G.V süstemaatilisi rikkumisi ja asjaolu, et ta ei ilmunud isegi maakohtu istungile, pole kolleegiumil ka piisavalt usku, et menetlusalune isik ilmuks kümnel nädalavahetusel korrektselt karistust kandma.
  3. Seetõttu ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. mai
  5. a otsuse muutmata ja G.V apellatsiooni rahuldamata. Juhan Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.