← Eesti

1-13-3224/6

Kriminaalasi nr 1-13-3224 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 23.mail 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk tõlk Natalja Tselikova juuresolekul prokurör Ruti

§ 209lg 2 p 4 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet, t u v a s t a s: Süüdistus J.P süüdistatakse selles, et tema lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega, et 2010.a detsembris Tartu linnas pöördus interneti vahendusel internetiportaali www.okidoki.ee kaudu avalikkuse poole ja pakkus varalise kasu saamise ja raha omastamise eesmärgil müüa käekella Guess Gold - Tone Crystal, millliseid 2 O.S. soovis osta kaks tükki. J.P lubas kannatanule kauba SmartPostiga kätte toimetada peale seda, kui O.S. on kandnud J.P AS-s Swedbank asuvale arvelduskontole nr XXX üle kahe käekella eest (1260 krooni/80.53 eurot) koos postikuluga 1300 krooni/83.09 eurot. O.S. kandis nimetatud käekellade ostuks J.P soovi kohaselt 24.detsembril 2010.a tema arvelduskontole üle 1300 krooni/83.09 eurot, kuid soovitud kaupa vastu ei saanud, sest tegelikkuses J.P puudus kavatsus nimetatud käekelli O.S. saata ja omastas arvelduskontole laekunud raha. Kelmusega tekitas J.P O.S. varalise kahju 83 eurot 09 senti. Sellega pani J.P toime

§ 209

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kelmuse, kui see on toime pandud avalikkuse poole pöördudes. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 209

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. Lähtudes

§ 73

määrata, et tingimisi jäetakse vangistus J.P suhtes kohaldamata ja mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.P ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.P tuleb süüdi tunnistada

§ 209lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Tsiviilhagi on esitanud kannatanu O.S. summas 83,09 eurot. J.P on avaldanud kokkuleppes nõusolekut kannatanu tsiviilhagi tasumiseks. Tsiviilmenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Menetluskuludena kuulub J.P-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude leiab kohtunik, et on alust arvata, et menetluskulude ühekorraga täielik äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude tasumise määramine süüdistatavale pikema tähtaja jooksul võimalusega tasuda osade kaupa. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada J.P

§ 209lg 2 p 4 järgi ja mõista karistuseks üks

(1)aasta vangistust.

§ 73alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.P ei pane kolme

(3)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakata J.P katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

J.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista J.P-lt kannatanu O.S. (IK XXX; arveldusarve: XXX) kasuks välja tsiviilhagi kaheksakümmend kolm

(83)eurot 09 senti. KrMS § 180 alusel välja mõista J.P-lt riigituludesse menetluskuludena süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha nelisada kaheksakümmend
(480)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend neli
(64)eurot 80 senti. Määrata, et J.P on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe
(1)aasta jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata selgituses kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.