← Eesti

4-19-3006/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-19-3006 Kohtukoosseis Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuli
  3. a määrus, millega asendati R.R-ile määratud rahatrahv arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.R-i (R.R, isikukood XXX) kaitsja advokaat Andrei Matvejev, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Tühistada Viru Maakohtu
  5. juuli
  6. a määrus osas, millega asendati R.R-ile väärteoasjas nr 233016004362 määratud rahatrahv summas 900 eurot 22 päeva arestiga ja määrati kindaks aresti kandmise kord.
  7. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus R.R-ile väärteoasjas nr 233016004362 määratud rahatrahvi arestiga asendamiseks rahuldamata.
  8. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
  9. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. R.R-i karistati Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna
  11. oktoobri
  12. a otsusega väärteoasjas nr 233016004362 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi 225 trahviühikuga, s.o 900 euro suuruse trahviga.
  14. mail 2019 esitas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur Viru Maakohtule taotluse R.R-ile määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga. Taotluse kohaselt ei ole R.R tasunud rahatrahvi õigeaegselt ja vabatahtlikult, mistõttu alustas kohtutäitur Andrei Krek väärteoasjas nr 233016004362 täitemenetlust. Kohtutäitur teavitas
  15. mail 2019 kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest. Seoses eeltooduga ja juhindudes karistusseadustiku §-st 72 ning täitemenetluse seadustiku § 201 lg-st 1 palub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur otsustada rahatrahvi asendamise arestiga. MAAKOHTU MÄÄRUS
  16. Maakohus leidis, et Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri taotlus võlgnikule R.R-ile määratud rahatrahvi asendamiseks on põhjendatud, sest võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et rahatrahvi tasuda. R.R ei ole hakanud rahatrahvi tasuma ning tal puudub nii vara kui ka sissetulek trahvi tasumiseks.
  17. R.R-ile Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonna
  18. oktoobri
  19. a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 233016004362 määratud rahatrahv summas 900 eurot ehk 225 trahviühikut tuleb vastavalt KarS §-le 72 asendada arestiga. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti. Rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev, seega kujuneb aresti pikkuseks 22 päeva.
  20. Vaatamata sellele, et R.R on nõus tegema üldkasulikku tööd, ei ole üldkasuliku töö määramine R.R-ile otstarbekas. R.R ei ilmunud ilma mõjuva põhjuseta vabatahtlikult kohtuistungile ja hoidis kohtumenetlusest kõrvale. Tema osavõtt kohtuistungist oli võimalik tagada vaid sundtoomisega. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et üldkasuliku töö korralik täitmine R.R-i poolt on vähetõenäoline.
  21. Maakohus mõistis R.R-ilt riigituludesse välja sundtoomise kulud summas 18 eurot ja 70 senti. MÄÄRUSKAEBUS
  22. Viru Maakohtu
  23. juuli
  24. a määruse peale esitas määruskaebus R.R-i kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta R.R-ile määratud rahatrahv arestiga asendamata. Alternatiivselt taotleb kaitsja aresti asemel üldkasuliku töö kohaldamist.
  25. Kaitsja leiab, et kohtumäärus tuleb tühistada VTMS § 211 lg 3 alusel. Nimetatud sättest tuleneb, et kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta aresti või üldkasuliku tööga rahuldamata. Kaitsja teatab kohtule, et süüdlane tasub trahvi täies ulatuses hiljemalt
  26. augustiks
  27. Selleks võtab ta laenu sugulastelt. Olukorras kui karistus on täidetud, langeb ära ka alus selle asendamiseks, aresti kohaldamiseks ja selle täitmisele pööramiseks.
  28. Kaitsja arvates on põhjendamatu kohtu hinnang, et R.R-i suhtes trahvi asendamine üldkasuliku tööga ei ole otstarbekas. R.R ei hoidunud menetlusest kõrvale. Kohus ei ole talle kohtukutset edastanud ja seega ei olnud R.R ka teadlik menetlusest ega selle sisust. Juuni keskel helistati R.R-ile kohtust ja ta kutsuti istungile, kuid kutse põhjus ja menetluse eesmärk on jäid tema jaoks arusaamatuks. Lisaks sellele ei hoiatatud teda mitteilmumise võimalikest tagajärgedest, s.o sundtoomise võimalusest. R.R viibis sel ajal välismaal ja tuli Eestisse tagasi vaid öösel vastu
  29. juulit
  30. See, et R.R unustas istungi, ei ole mõjuvaks põhjuseks istungile mitteilmumiseks, kuid samas ei või seda ka lugeda pahatahtlikuks käitumiseks ja menetlusest kõrvalehoidmiseks. Tegemist on inimliku vea ja ettevaatamatusega. Teadvustades oma tegude tagajärgi, kahetseb R.R väga oma käitumist ja lubab vastutustundlikumalt käituda. 2
  31. VTMS § 41 lg 1 järgi antakse kutse isikule kätte allkirja vastu või toimetatakse isikule kätte postiga väljastusteatega tähtkirjana või saadetakse elektrooniliselt. Kui väärteomenetluses telefoni teel väljakutsutud isik ei ilmu kokkulepitud ajal menetlustoimingule, ei saa seda lugeda ilmumata jätmiseks ning menetleja vormistab kutse kirjalikult ja edastab selle kutsutavale VTMS § 41 lg 1 loetletud viisil. Ülalnimetatud põhjusel ei olnud R.R-i sundtoomine põhjendatud ega vajalik. Seega puudub ka alus R.R-ilt sundtoomisega seotud kulude väljamõistmiseks.
  32. Kaitsja leiab, et üldkasuliku töö kohaldamine annab R.R-ile võimaluse oma käitumist parandada. Üldkasuliku töö tegemine on ühiskonnale kasulik ja aitab vältida riigi vahendite raiskamist isiku arestimajas ülalpidamiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on trahvi asendamine üldkasuliku tööga võimatu. R.R ei ole parandamatu kurjategijaga, kelle isoleerimine ühiskonnast on vältimatu. Enne arsti määramist tuleks kaaluda alternatiivseid võimalusi isiku mõjutamiseks. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  33. Tartu Ringkonnakohus võttis
  34. augusti
  35. a määrusega R.R-i kaitja määruskaebuse menetlusse ja andis määruskaebemenetluse pooltele aega kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks
  36. augustini
  38. R.R-i kaitsja esitas
  39. augustil 2019 ringkonnakohtule oma seisukoha, milles täpsustab määruskaebust ja palub tühistada Viru Maakohtu
  40. juuli
  41. a määrus täies ulatuses, sh väljamõistetud sundtoomise kulude osas määruskaebuse p-des 10 ja 11 toodud alustel.
  42. Kaitsja palub määruskaebusele lisada
  43. augustil 2019 esitatud tõendid. Kaitsja märgib, et edastas
  44. augustil 2019 Viru Maakohtule trahvi ja täitekulude tasumist tõendava maksekorralduse. Lisaks sellele esitab kaitsja ringkonnakohtule kohtutäituri täitemenetluse lõpetamise otsuse, mille kohaselt on menetlus täiteasjas nr 066/2016/2390 lõpetatud seoses nõude rahuldamisega. Kaitsja esitab ka süüdlase passi koopia, millest nähtub, et R.R oli
  45. juunil 2019 välismaal. Kaitsja täpsustab, et süüdlane oli juunikuus telefonikõne ajal Lätis. Kaitsja esitab kohtule ka süüdlase tööandja tõendi, mis kinnitab, et R.R asus tööle Venemaal ehitusekonsultandi ametikohal alates
  46. augustist
  47. Aresti kandes ei saa süüdlane täita oma töökohustusi, mille tagajärjel võib tööandja töölepingu üles öelda. Töökoha kaotus mõjub topeltkaristusena nii süüdlasele kui ka tema kahele ülalpeetavale alaealisele lapsele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  48. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu määrus osaliselt tühistada ja R.R-ile määratud rahatrahv jätta arestiga asendamata.
  49. Kaitsja poolt ringkonnakohtule saadetud
  50. augusti
  51. a täitemenetluse lõpetamise otsuse kohaselt on R.R vaidlusaluse trahvisumma ja täitekulud tasunud ning tema suhtes on täitemenetlus lõpetatud. Kuna R.R on trahvisumma tasunud pärast seda, kui maakohus on talle määratud trahvi juba arestiga asendanud, tuleb ringkonnakohtul lahendada küsimus, kas trahvi tasumine sellisel viisil on VTMS § 211 järgi lubatud.
  52. VTMS § 211 võimaldab süüdlasel enne asendusaresti kohaldamist rahatrahvi vabatahtlikult tasuda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eeltoodut tõlgendada nii, et pärast maakohtu poolt asendusarsti kohaldamise määruse tegemist ei ole enam üldjuhul võimalik rahatrahvi tasuda, kuna siis on rahatrahv juba arestiga asendatud. Vastupidise tõlgenduse korral oleks süüdlasel võimalik rahatrahvi tasuda kuni maakohtu määruse jõustumiseni. See võimaldaks aga 3 kohtumääruse vaidlustamise teel trahvi tasumise tähtaega pikendada ja seaks kohtulahendi õigsuse sõltuvusse süüdlase käitumisest pärast asenduskaristuse kohaldamist. Selline olukord ei oleks karistuse eesmärkidega kooskõlas.
  53. Kuigi Riigikohtu praktikas ei ole nimetatud küsimust käsitletud, on Riigikohtu
  54. märtsi
  55. a määruses nr 3-1-2-1-17 selgitatud, kuidas toimida mõnevõrra sarnases olukorras, kus isikul on pärast erakorralise ettekande tegemist lubatud ekslikult teha üldkasulikku tööd. Riigikohus selgitas viidatud määruses, et üldjuhul peab olema välistatud olukord, kus süüdimõistetu jätkab pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasuliku töö tegemist. Kui süüdlane või süüdimõistetu jätkaks samal ajal erakorralise ettekande arutamisega üldkasuliku töö tegemist, tehes seda kriminaalhooldusametniku nõusolekul, võib tekkida olukord, kus kohtul pole võimalik määruses osa tehtud üldkasuliku töö tunde arvesse võtta ja kohtulahend, millega pööratakse arest või vangistus täitmisele, osutub juba tegemise hetkest ebaõigeks. Järelikult on tähtis, et kriminaalhooldusametnik lubaks pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasuliku töö tunde teha vaid korras ette nähtud erandlikel juhtudel, s.t jaotuskava olemasolu korral selles toodud mahus. Lisaks on Riigikohus nimetatud lahendis leidnud, et olukorras, kui riik on siiski ekslikult lubanud isikul üldkasulikku tööd teha pärast erakorralise ettekande tegemist, võib hiljem vastavas osas üldkasliku töö tundinde arvestamata jätmine ja vangistuse kohaldamine tuua kaasa PS § 23 lg-s 3 ette nähtud korduvkaristamise keelu rikkumise.
  56. Käesolevas asjas on kohtutäitur lõpetanud täitemenetluse seoses nõude rahuldamisega pärast seda, kui maakohus on otsustanud R.R-ile määratud rahatrahvi arestiga asendada. Kohtutäitur Andrei Kreki büroost Tartu Ringkonnakohtule
  57. augustil 2019 saadetud vastuse kohaselt ei ole Politsei- ja Piirivalveamet
  58. augusti
  59. a täitemenetluse lõpetamise otsust vaidlustanud. Eeltoodust järeldub, et Politsei- ja Piirivalveamet on trahvi katteks laekunud summa vastu võtnud. Seega on kujunenud olukord, kus riik on aktsepteerinud rahatrahvi hilinenult tasumist. Sellises olukorras ei ole ringkonnakohtu hinnangul menetlusökonoomilistel kaalutlustel ja topeltkaristamise keeldu arvestades enam aresti kohaldamine põhjendatud. Seetõttu tuleb maakohtu määrus R.R-ile asenduskaristuse kohaldamise osas tühistada.
  60. Määruskaebuses on taotletud maakohtu määruse tühistamist ka osas, millega R.R-ilt mõisteti välja sundtoomise kulud. Selles osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, põhjendades oma otsustust alljärgnevalt.
  61. Viru Maakohtu
  62. juuni
  63. a kohtuistungi protokolli kohaselt ei ilmunud R.R kohtuistungile, kuna talle oli kohtukutse kätte toimetamata. Kohtukutse tuli tagasi märkega, et võlgnik on Narvas alates
  64. juunist
  65. Protokollist nähtub, et kohus võttis võlgnikuga ühendust telefoni teel ning teatas talle uue kohtuistungi aja ja koha. R.R kinnitas, et ilmub kohtuistungile
  66. juulil 2019 kell 10:
  67. Lisaks palus saata endale kohtukutse e-posti aadressil XXX.com.
  68. Viru Maakohtu
  69. juuli
  70. a kohtuistungi protokollist nähtub, et R.R siiski istungile ei ilmunud, kuigi oli telefoni teel seda lubanud ja R.R-ile oli saadetud kohtukutse tema poolt antud e-posti aadressile. Viru Maakohtu
  71. juuli
  72. a määruse kohaselt ei ilmunud R.R
  73. juulil 2019 istungile ega teavitanud kohut kohtuistungile mitteilmumise põhjustest. Sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et võlgnik hoidub tahtlikult kohtumenetlusest kõrvale ning kohaldas tema suhtes sundtoomist
  74. juuliks
  75. a määratud kohtuistungile. Viru Maakohtu
  76. juuli
  77. a määruse kohaselt R.R-i sundtoomine
  78. juulil
  79. a ebaõnnestus, mistõttu kohaldati tema suhtes sundtoomist uuesti
  80. juuli 2019 kohtuistungile. R.R selgitas
  81. juuli
  82. a istungil, et talle teatati kohtuistungi ajast telefoni teel, kuid see ei jäänud talle meelde. 4
  83. Eeltoodust järeldub, et R.R oli kohtukutse saanud kätte telefoni teel ning lubanud kohtuistungile ilmuda. Samuti oli ta teadlik sellest, et kohus saadab talle kohtukutse e-posti aadressile. Kuna A. Hatov ei ilmunud vaatamata oma lubadusele kohtusse ega teavitanud kohut ka VTMS § 42 sätestatud korras mitteilmumise põhjustest, oli maakohtu otsustus tema sundtoomiseks VTMS § 43 lg 2 järgi põhjendatud. Asjaolu, et VTMS § 41 ei näe ette võimalust kohtukutset telefoni teel kätte toimetada, ei too antud juhul kaasa sundtoomise määruse ebaseaduslikust. KrMS § 164 sätestab kutsete kättetoimetamise üldkorra, mille kohaselt tuleb isik kohtusse kutsuda telefoni või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega. Kuna kriminaalmenetluses on kutse kättetoimetamine telefoni teel lubatud, ei saa sellisel viisil kohtuistungile kutsumist pidada VTMS § 41 eesmärgiga vastuolus olevaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus R.R-ile kutset telefoni teel kätte toimetades tema õigusi rikkunud. R.R oli võimalik vastavalt kohtuga telefoni teel kokkulepitule vaadata kutse kirjalikult üle ka oma e-postist. Samuti nähtub Viru Maakohtu
  84. mai
  85. a määrusest, et R.R-i suhtes on ka varem kohtusse mitteilmumise tõttu sundtoomist kohaldatud. Seega oli ta teadlik, et kohtu kutsel kohtuistungile ilmumata jäämise korral on tema suhtes võimalik sundtoomist kohaldada.
  86. Arvestades R.R-i kohtuistungil antud selgitust, et talle teatati telefoni teel kohtuistungi aeg, kuid ta unustas selle ära, on ilmne, et tal mõjuvat põhjust istungile mitteilmumiseks ei olnud. Ka määruskaebuses viidatud reisid ei õigusta kohtusse ilmumata jätmist. Kui R.R oleks olnud mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, oleks ta sellest pidanud VTMS § 42 ettenähtud korras kohtule teatama. Ringkonnakohtu hinnangul oli eeltoodut kogumis arvesse võttes maakohtu otsustus R.R-ilt sundtoomise kulud välja mõista põhjendatud ja puudub alus sundtoomise kulude riigi kanda jätmiseks.
  87. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 4, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse osas, millega kohus asendas R.R-ile määratud rahatrahvi arestiga ja määras kindlaks aresti kandmise korra. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.