Obsah (10)

§ 275§ 15§ 12§ 16§ 2§ 48§ 56§ 57§ 87§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4194 Otsuse kuupäev 24. september 2018, Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili

§ 275

lg 1 järgi Menetlusalune isik T V (isikukood XXX), EV kodanik, xxxx, töökoht puudub, varem väärteokorras karistatud vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello Kaitsja Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 24.09.2018 Juhindudes VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada T V

§ 275lg 1 järgi süüdi ja karistuseks mõista arest 7 (seitse) päeva.

1. T V karistuse kandmise alguseks lugeda tema arestimajja saabumise aeg.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta T V menetluskuluna kaitsjatasu summas 90,00 (üheksakümmend eurot) riigi kanda. Otsus toimetada kätte T V, kaitsjale ning saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonnale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme 1 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud juhul. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral tehakse täisotsus avalikult teatavaks 15.10.
3. Asjaolud
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna noorsoopolitseinik Aleksei Osokin koostas menetlusalusele isikule T V 02.08.2018 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,18,003939, mille kohaselt 19.07.2018 kella 19.00 ja 20.00 vahel LääneVirumaal Tamsalu linnas solvas T V politseiametnikke J S ja A K nende ametiülesannete täitmisel värdjaks, pedeks ning ütles neile, et surnud politseinik on parem politseinik. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud

§ 275lg 1 järgi.

Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Kohtuväline menetleja on lugenud menetlusaluse isiku T V väärteo toimepanemise tõendatuks tunnistaja J S ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega.
2. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku T V süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega, sealhulgas T V süü omaksvõtuga kohtuistungil ja karistusregistri väljavõttega.
3. Kohus loeb menetlusaluse isiku T V süü tõendatuks menetlusaluse isiku kohtus antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab süüteo toimepanemist ja kahetseb. Tema ütluste kohaselt käitus ta politseinikega agressiivselt, kuna nad tegid talle teda autosse pannes haiget. Tunnistab, et selline käitumine ei ole normaalne. 5.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus kontrollis, kas menetlusaluse isiku teos on realiseeritud süüteokoosseis, õigusvastasus ja süülisus, s.o väärteo tunnused. 6.

§ 12

lg 1 sätestab, et süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Menetlusalusele isikule heidetakse ette tegevust, et ta on solvanud politseiametnikke nende ametiülesannete täitmisel. 7.

§ 275

lg 1 näeb karistuse kohaldamise ette avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega.

1. Kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtus kontrollitud tõenditega, lisaks menetlusaluse isiku süü omaksvõtuga kohtuistungil, on tõendamist leidnud T V poolt politseiametnike 2 solvamine nende ametiülesannete täitmisel. Eeltoodust tulenevalt on täidetud T V süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni objektiivne koosseis.
2. Kohus leiab, et T V pani süüteo toime otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik T V tunnistas enda süüd väärteo toimepanemises, s.o politseiametnike solvamises nende ametiülesannete täitmisel. Seega T V teadis, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda. Eeltoodust tulenevalt on täidetud T V süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. 10. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei kuulu väärteomenetlus VTMS § 30 alusel lõpetamisele. 11.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et

§ 275

lg-s 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik T V. 12.

§ 275

lg 1 kohaselt karistatakse avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

§ 48

sätestab, et kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päevamäära ja alaealisena väärteo toimepannud isikule kuni kümme päeva.

§ 56

lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on

§ 57lg 1 p 3 kohaselt puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Menetlusalusel isikul oli süüteo toimepanemise ajal 20 kehtivat väärteokaristust. Siiani on menetlusalusele isikule määratud väärtegude toimepanemise eest karistuseks rahatrahvid, mis ei ole talle vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, kuna ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Karistusregistrist nähtub, et kõik väärteod on toime pandud suhteliselt lühikese ajavahega. Politsei- ja Piirivalveameti poolt on menetlusalust isikut viimati väärteokorras karistatud 06.07.2018 ning käesolev väärtegu on toime pandud juba 19.07.2018, s.o vähem kui 2 nädala möödumisel. Seega tuleb menetlusaluse isiku käitumise mõjutamiseks karistada teda raskemaliigilise karistuse, s.o arestiga. Samas nähtub karistusregistrist, et T V ei ole varem samaliigilise väärteo eest karistatud, seega ei ole põhjendatud tema karistamine sanktsiooni maksimaalses määras. Samuti ei pea kohus põhjendatuks asendada mõistetavat aresti üldkasuliku tööga, kuna väärteo puhul on tegemist võimuesindaja suhtes toimepandud süüteoga, mida saab pidada seni menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegudest raskeimaks.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmist määra ületavas määras, s.o 7 päeva arestiga. 3
3. Kohus selgitab, et tulenevalt VTMS § 205 lõikest 2, kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
4. Kohtuväline menetleja on taotlenud menetlusalusele isikule karistuseks mõjutusvahendi kohaldamist

§ 87

lg 2 p 8 järgi, s.o kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi ShkS) § 1302 lg 1 kohaselt laps paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

1. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik ega põhjendatud T V kinnisesse lasteasutusse paigutada. Eelkõige on tegemist alaealise õigusrikkuja vabadust piirava kõige intensiivsema meetmega tema mõjutamisel. Lisaks on oluline, et eelnevalt oleks kooskõlastatud broneering kinnise lasteasutusega ning olemas heakskiit Sotsiaalkindlustusametilt. ShkS § 1305 lg 1 kohaselt kinnist lasteasutuse teenust korraldab Sotsiaalkindlustusamet. ShkS § 1302 lg 2, mis reguleerib alaealise kinnisesse asutusse paigutamist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 533-543 alusel ShkS § 1302 lg 2 loetletud erisustega, selle kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus saab alates 1.01.2018 sotsiaalhoolekande seaduse § 1302 alusel taotleda kohtult lapse paigutamist kinnisesse lasteasutusse. Enne kohtule avalduse tegemist peab kohalik omavalitsus pöörduma Sotsiaalkindlustusameti poole arvamuse saamiseks lapse vabadust piirava meetme sobivuse kohta. Arvamus tuleb küsida nii kinnise lasteasutuse teenuse esmakordsel taotlemisel kui teenuse pikendamisel. Analoogselt ShkS § 1302 lg 2 peab väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses menetleja läbi Sotsiaalkindlustusameti leidma alaealisele koha ja heakskiidu kinnisesse asutusse paigutamiseks. Seda seetõttu, et Eesti Vabariigis on ainult üks kinnine lasteasutus- Maarjamaa Hariduskolleegium, kus mõlemas õppekeskuses, Emajõe Õppekeskuses ja Valgejõe Õppekeskuses on nii poiste kui tüdrukute kohtade arv, seoses voodikohtade, avatud klasside olemasolu ja töötajate arvuga, piiratud. T V puhul on tegemist põhihariduse omandanud noormehega. Kohtuväline menetleja ei ole kohtule esitanud dokumente, millest nähtub, et menetlusalusele isikule on broneeritud koht Maarjamaa Hariduskolleegiumis. Seega ei ole praegu võimalik kohaldada isikule mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist, kuna ei ole teada, kas ja millal talle koht võimaldatakse. Aresti kohaldamisega on võimalik menetlusalust isikut koheselt mõjutada.
2. Kinnise lasteasutuse teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut soodustava käitumisega ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta.
3. Kohus märgib, et mõjutusvahendina

§ 87

lg 2 p 8 kohaldamist tuleks kaaluda ennekõike koolikohustusest kõrvalehoidvate ja sõltuvusprobleemidega alaealiste õigusrikkujate suhtes vanuses 14-16 aastat kuni põhihariduse omandamiseni. Kohus leiab, et kinnine lasteasutus kui mõjutusvahend on sobilik ennekõike neile oma suletud territooriumi ja alaealiste vabaduse piiramise tõttu. 4

1. Kohus märgib, et läbiviidud uuringud alaealiste õigusrikkumiste kohta näitavad, et alaealiste õigusrikkumised on valdavalt juhuslikud ja enamus noori kasvab antisotsiaalsest käitumisest välja. ``Piiridega katsetamine`` kui eakohane käitumine on seotud noore arenguprotsessiga: teismelistel ebapiisav eneseregulatsioon, suurem vastuvõtlikkus välistele mõjudele, nagu näiteks eakaaslaste surve ja hetkeemotsiooni ajel käitumine, väiksem võimekus näha põhjus-tagajärg seoseid ja teha otsuseid, mis eeldavad tulevikuperspektiivi nägemist. Kohtu hinnangul on vaja esmalt lapse käitumises positiivsete muutuste esile kutsumiseks tõhustada juhtumikorralduslikult (ShkS § 9, 10) koostööd lapse, lapsevanema, kohaliku omavalitsuse töötaja (lastekaitsespetsialisti), kooli ja menetleja vahel. Menetleja roll on esmalt teatada abi vajavast lapsest kohalikule omavalitsusele. Juhtumiskorralduslikult on võimalik suurendada lapse sisemist motivatsiooni võtta elus ette olulisi positiivseid muutusi ja neid elus hoida.
2. Kohus märgib, et vastuseks kohtu nõudele esitas Rakvere Linnavalitsus juhtumikorralduse tegevuskava T V kohta, millest nähtub, et kohalik omavalitsus tegeleb juba varasemast ajast alaealise T V ning käesoleval ajal on menetlusalune isik allutatud ka kriminaalhooldusele. Seega tegelevad nii kohalik omavalitsus kui kriminaalhooldusametnik isikuga tema mõjutamisel edaspidi kuritegelikust käitumisest hoidumiseks.
3. Lisaks märgib kohus, et Viru Maakohtu 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2349 kohaldati T V suhtes mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist üheks aastaks, sh teda kohustati täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 87

lg 1 p –de 2, 10 alusel osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenust korraldab kohalik omavalitsusxxxx linn), keelati tarvitada alkoholi ja suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ning kohustati otsima endale töökoht või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks nähtub Viru Maakohtu 31.08.2018 määrusest kriminaalasjas 1-18-2349, et T V on pikendatud Viru Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli tähtaega kahe kuu võrra, so kuni 04.08.2019. 23.

§ 87

lg 5 sätestab, et kinnisesse lasteasutusse paigutatakse noorem kui kaheksateistaastane isik kuni üheks aastaks. Kinnises lasteasutuses viibimise ajal ei saa alaealisele kohaldada käitumiskontrolli ega üldkasuliku töö kohustust. Seega ei oleks menetlusaluse isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamise korral võimalik tema suhtes Viru Maakohtu 19.03.2018 kohtuotsuse alusel kohaldatud käitumiskontrolli jätkata. 24. Alaealisele menetlusalusele isikule T V osutas vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello õigusabi kohtumenetluses kogusummas 90 eurot. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud summas 90 eurot riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 5