KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-18-5065 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

§ 224lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 5.

detsembri

1. a otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Z.E RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Z.E apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur koostas
5. septembril 2018 väärteoasjas nr 2590,18,003596 väärteoprotokolli selle kohta, et Z.E juhtis
6. juulil 2018 kell 13.45 Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Joandu külas Tallinn-Narva mnt 84,
7. km-l paremas pärisuunas mootorsõidukit Rover (XXX) juhile keelatud seisundis, kus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,38 mg. Z.E puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja ta oli eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Juht ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada inimesi ning teiste vara, eiras ristmikul liiklusmärgi 221 „anna teed“ nõudeid, mille tulemusena sõitis ette paremalt poolt lähenenud sõidueesõigust omavale Audile (XXX). Kokkupõrke tagajärjel saadud löögist paiskusid mõlemad sõidukid kraavi. Sõiduk oli kehtestatud korras registreerimata. Oma tegevusega põhjustas Z.E tervisekahjustuse ja varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Z.E põhjustas tervisekahjustuse K.K. (XXX) ja V.J. (XXX) ning varalise kahju Audi omanikule N.K. (XXX). Sellega rikkus Z.E LS § 90 lg 1 p-de 1 ja 3, § 76 lg 1, § 16 lg 1, § 57 lg 1, § 56 lg 1, § 17 lg 1 ja § 69 lg 3 nõudeid ning väärteod kvalifitseeriti LS § 201 lg 2, § 203, §

§ 224lg 2 järgi.

1. Viru Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega tunnistati Z.E süüdi LS § 201 lg 2, § 203, §

§ 224lg 2 järgi ning Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades mõisteti talle LS § 224 lg 2 alusel karistuseks 20 päeva aresti. 2.1 Maakohus luges menetlusaluse isiku süü tõendatuks tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sinna juurde kuuluvate liiklusõnnetuse skeemi ja fototabelitega, AS Rakvere Haigla teatistega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest ja menetlusaluse isiku Z.E enda kohtuistungil antud ütlustega. 2.2 Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on tõendatud, et

1. juulil 2018 kell 14.40, kasutades tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 nr ARAF-0024, kontrolliti Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Tallinn-Narva maantee
2. km-l alkoholisisaldust Z.E väljahingatavas õhus ning tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,43 mg/l +/- 0,05 mg/l. Seega lõplik mõõtetulemus oli 0,38 mg/l. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, sinna juurde kuuluvast liiklusõnnetuse skeemist ja fototabelitest nähtub, et vaatlus sündmuskohal on läbi viidud Tallinna poolt Haljala suunas. Sündmuskohal asub ristikujuline ristmik, mis on reguleeritud liiklusmärkidega. Ristmikul pärisuuna vööndi keskelt algab pidurdusjälg, mis kulgeb paremale teelt välja kraavi. Jäljed kulgevad kuni sõiduautoni Audi (XXX), mis asub esiosaga Haljala suunas. Sõidukil Audi, mida juhtis N. K, on deformeerunud esiosa, purunenud iluvõre, stange, mootorist õli väljas. Sõiduteest vasakul teepeenral esiosaga kraavis asub sõiduauto Rover (XXX). Sõidukil Rover, mida juhtis juhtimisõiguseta ja alkoholi piirmäära ületanud Z.E, on deformeerunud parempoolsed uksed. Liiklusõnnetuses said vigastada K. K ja V. J. AS Rakvere Haigla teatistega liiklusõnnetuses kannatada saanud isikute saabumisest on tõendatud, et kannatanu K. K oli suuõõne lahtine haav ja kannatanu V. J. pindmine peavigastus. 2.3 Z.E teadis, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid ometi otsustas ta rooli istuda, kuna oli sõpradest kõige kainem. Lisaks sellele teadis ta, et sõiduk, mida ta juhtima asus, on kehtestatud korras registreerimata. Seega pani Z.E LS § 201 lg 2, § 224 lg 2 ja § 203 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime otsese tahtlusega. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo pani Z.E toime hooletusest, sest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud ette nägema süüteokoosseisule vastavate asjaolude saabumist. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Z.E käitumises puuduvad. 2.4 KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna Z.E pani mootorsõidukit juhtides toime ühe teo, mis vastab neljale eri väärteokoosseisule, siis tuleb talle mõista karistus LS § 224 lg 2 alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Z.E karistust kergendavad süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Tema karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on Z.E väärtegude toimepanemise eest 14-l korral karistatud, sh on teda Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna
3. aprilli
4. a otsusega karistatud LS § 201 lg 2 järgi (tegu on toime pandud
5. juulil 2016). Valdavalt on Z.E karistatud KarS § 218 lg 1 järgi. Eranditult kõik Z.E-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Kohtus väitis Z.E 2 korduvalt, et ta on muutunud. Samas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna
6. juuli
7. a otsusega on teda karistatud KarS § 218 lg 1 järgi teo eest, mille ta pani toime katseajal
8. mail 2018, olles sel ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Z.E tunnistas kohtuistungil ka ise, et viimane väärtegu on toime pandud pärast vanglat, kui ta pettis kahjuks olude sunnil kelleltki midagi välja. 2.5 Kuna varasemad väärteokaristused ei ole avaldanud Z.E-le positiivset eripreventiivset mõju ja ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi mõistmine. Suure tõenäosusega jääb see tasumata. Arvestades Z.E süü suurust, mis on keskmisest suurem, tuleb teda karistada arestiga ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras, milleks on arest 20 päeva. Sellise karistuse mõistmisega on kohtu hinnangul täidetud nii karistuse üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. 2.6 KarS § 69 lg 1 kohaselt võib kohus aresti mõistes süüdlase nõusolekul asendada selle üldkasuliku tööga. Arvestades asjaolu, et Z.E on ennast ise oma käitumisega tahtlikult sellisesse olukorda asetanud, kus talle mõistetava karistusega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed, ei pea kohus põhjendatuks aresti asendamist üldkasuliku tööga.
9. Z.E esitas maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles vaidlustab kohtuotsust talle mõistetud karistuse osas. Z.E soovib, et mõistetud arest asendataks üldkasuliku tööga. Aresti kandmine ei ole otstarbekas, sest Z.E töötab ja elab alaliselt Soomes. Juhul, kui Z.E peab minema aresti kandma, kaotab ta oma töökoha ja sissetuleku. See omakorda tähendab, et isikul pole võimalik varasemaid trahve tasuda. Z.E juhib tähelepanu oma varasemale käekäigule, millest nähtub, et ta on muutunud ja soovib elada seaduskuulekat elu. Lisaks sellele on Z.E suhtes esitanud kahjunõude Eesti Liikluskindlustuse Fond summas 4537 eurot. Arvestades seda, et Eesti keskmine palk on 1200 eurot, tuleb Z.E teha ligi neli kuud tasuta tööd, et kahjunõuet tasuda.
10. Tartu Ringkonnakohtu
11. jaanuari
12. a määrusega määrati väärteoasi lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohtuvälisele menetlejale anti võimalus esitada apellatsiooni kohta kirjalikke seisukohti kuni
13. veebruarini
14. Kohtuvälise menetleja esindaja esitas
15. jaanuaril 2019 ringkonnakohtule vastuse, milles jääb maakohtus peetud istungil esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning Z.E apellatsioon jääb tagajärjetuks. Oma seisukohta põhjendab kohus järgmiselt.
17. Menetlusalune isik vaidlustab maakohtu otsust osas, milles kohus otsustas mõista talle karistuseks aresti ega asendanud seda üldkasuliku tööga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjalikult kaalunud kõiki karistusalternatiive, sh aresti asendamist üldkasuliku tööga, ja põhjendatult leidnud, et isikule tuleb tema süü suurust ja varasemat karistatust arvesse võttes mõista karistuseks arest, mis tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu arutluskäiguga karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide kohta ning leiab samuti, et Z.E rikkumiste raskust ja varasemat karistatust arvestades ei ole üldkasulik töö piisav, mõjutamaks teda edaspidi rikkumiste toimepanemisest hoiduma. 3
18. Apellatsioonis rõhutab Z.E, et ta on muutunud ja soovib elada seaduskuulekat elu. Ringkonnakohtu hinnangul on alust selles kahelda. Maakohus on tuvastanud, et Z.E on 14 korda väärteokorras karistatud. Kui valdavalt on teda karistatud KarS § 218 alusel, siis
19. aprillil 2017 on teda karistatud ka LS § 201 lg 2 järgi. Kõik Z.E-le kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvid on tal tasumata. Tähelepanu väärib seegi, et olles vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, pani Z.E
20. mail 2018 toime KarS § 218 järgi kvalifitseeritava väärteo, mille eest teda karistati kohtuvälise menetleja
21. juuli
22. a otsusega. Käesoleva menetluse esemeks olevad väärteod pani Z.E toime
23. juulil 2018, s.o vaid loetud päevad pärast eelmist väärteootsust. Eeltoodust nähtub, et Z.E on järjepidevalt käitunud õigusvastaselt, pannes toime nii varavastaseid kui ka liiklusalaseid väärtegusid. Varasemad karistused ei ole isikule mingit mõju avaldanud, veelgi enam, valdavas osas on need seni täitmata.
24. Apellatsioonis rõhutab Z.E , et elab ja töötab käesoleval ajal Soomes. Menetlusalune isik märgib, et aresti kandma asudes võib ta jääda ilma oma töökohast, mis omakorda välistab rahatrahvide tasumise. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist kuigi kaaluka argumendiga, võttes arvesse, et seni pole Z.E talle määratud rahatrahvide tasumisse just eriti kohusetundlikult suhtunud. Vastupidi, kõik Z.E-le määratud rahatrahvid on tasumata. Asjaolust, et Z.E on trahvidele vaatamata jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist, nähtub, et need ei ole mingisugust mõju avaldanud. Seega ei saa kohus pidada siiraks Z.E soovi käia tööl, et oma rahalisi kohustusi tasuda.
25. Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Mati Kartau 4