Obsah (7)

§ 199§ 215§ 64§ 65§ 68§ 76§ 79

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-389 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau Va

§ 199

lg 2 p-de 4,7 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust;

§ 215

lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 64

alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni 2 kuud 20 päeva vangistust.

§ 65lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 30.03.2000.a.

Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 aastat 9 kuud ja 12 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 6 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 30.07.2009. 3. Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010 kohtuotsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt ning otsustati kriminaalasi L.S ja U.B süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 4,7 järgi saata esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. U.B-le

§ 215lg 2 p-de 1,2 järgi mõistetud karistus kolm kuud vangistust jäeti muutmata. Kr

MS § 238 lg 2 p 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o kestuseni kaks kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 30.03.2000.a.

Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa - 5 aastat 9 kuud ja 12 päeva - võrra ning liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 5 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka.

Karistuse kandmise algus 30.07.2009 ja lõpp 12.07.

1. Viru Maakohtu
2. augusti 2013 määrusega jäeti U.B talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
3. Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leidis, et U.B tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. Kohtu põhjendused olid järgmised. 4.1 Maakohus võttis arvesse, et süüdimõistetu on 12 korral kriminaalkorras karistatud ning korduvalt kandnud vanglakaristust. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest pikaajaliste vangistustega. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal, ajal, mil ta oli vabastatud tingimisi enne tähtaega vanglast. 4.2 Positiivse asjaoluna tõi maakohus välja, et vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et U.B distsiplinaarkaristused puuduvad ning kinnipeetav on osalenud sotsiaalabiprogrammis. 4.3 Maakohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkab U.B seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Oleks kergemeelne arvata, et varem 12 korral karistatud isik, kes on juba korduvalt vanglakaristust kandnud, kriminaalhooldusel olles (tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel) pani toime uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Kohus leidis, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel, sealhulgas elukoha omamine ja töökoht ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta. 4.4 Maakohus tõi välja, et U.B on karistust kanda veel ligi kaks aastat, mis on vägagi pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu U.B , kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega. U.B põhistab oma taotlust järgnevalt. 5.
5. U.B toob välja, et kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik. Maakohtu määruses on määruse tegemise ajaks märgitud 09.08.2013, kuid kohtumäärus on kohtuniku -2- poolt allkirjastatud 08.08.2013 kell 12:52:
6. Sellises tegevuses näeb süüdimõistetu õigusrikkumist ning leiab, et kohtumäärus on koostatud ja allkirjastatud enne istungit, seega ei ole kohtunik kaalunud enne määruse koostamist erinevaid asjaolusid, sh U.B puudutavaid positiivseid aspekte. 5.2 Määruskaebuses leiab süüdimõistetu, et maakohus on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid, kuna on hinnanud üksnes U.B puudutavaid negatiivseid asjaolusid ning positiivsed jätnud sisuliselt hindamata. Viru Maakohus pole võtnud arvesse, et süüdimõistetul on elukaaslane ja laps. Arvestatud on liigselt U.B poolt varasemalt toime pandud kuritegusid. Hindamata on jäetud, et süüdimõistetul on tõsised terviseprobleemid kui ka see, et U.B on täitnud kõik täitmiskavas seatud eesmärgid. Kuna U.B on eesmärgid täitnud siis ei pea ta põhjendatuks enda edasist vangistuses hoidmist. 5.3 Määruskaebuse kohaselt ei ole karistusõiguse eesmärgiks mitte represseerimine vaid resotsialiseerimine. U.B leiab, et seadusandja on pidanud ennetähtaegset vabanemist pigem tavapäraseks kui erandlikuks ning karistus kuulub täielikult kandmisele üksnes juhul, kui süüdimõistetu resotsialiseerimine enne karistusaja lõppu pole veel võimalik.
7. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes prokurörile kirjaliku seisukoha esitamiseks aega kuni 16.09.
8. Prokurör edastas ringkonnakohtule kirja, et ei soovi esitada kirjalikku seisukohta esitatud määruskaebuse osas. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 7.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et U.B määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja U.B tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta U.B enne tähtaega vangistusest vabastamata tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja raskusele, on põhjendatud. Kohus leiab samuti, et U.B , kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning kes on toime pannud kuriteo ka katseajal, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Sellist arvamust toetab ka Viru Vangla poolt koostatud iseloomustus, kus hinnatakse kinnipeetavat avalikkusele kõrgohtlikuks ja vangidele ohtlikuks isikuks ning ka vangla ei toeta U.B tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 7.2 U.B väide, nagu oleks kohtumäärus allkirjastatud ilma kohtumääruse olemasoluta, ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohane. Kohtuistungi protokollist on näha, et istung toimus 08.08.2013 ajavahemikul 12:15-12:
10. Kohtumäärus on allkirjastatud kohtuniku poolt 08.08.2013 kell 12:52:
11. Seega pole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud U.B väide, et kohtumäärus on allkirjastatud enne määruse olemasolu. Pärast istungi lõppu oli kohtunikul üle 30 minuti aega koostada kohtumäärust ning see allkirjastada, mis on arvestades asjaolu, et kohtunikul oli varasemalt võimalik tutvuda ka toimiku materjalidega, täiesti piisav aeg. Kuigi kohtuistungi protokollis on kirjas, et kohtumäärus tehakse teatavaks 09.08.2013, ei välista see kohtumääruse koostamist juba 08.08.2013, kui see valmis varem. Kuupäevade erinevus kohtumäärusel ja selle juurde kuuluval kohtuniku digiallkirja kinnitaval lehel ei mõjuta kohtumääruse sisu ega määruse kehtivust. 7.3 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki

§ 76

lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada -3- seda, et maakohus arvestas U.B tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki

§ 76

lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. 7.4 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et U.B on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, mis näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Samuti seda, et süüdimõistetul on olemas elukoht ning toetavad sõbrad ja et süüdimõistetu soovib osaleda enda lapse kasvatamisel. Ringkonnakohus hindab, et kinnipeetava tuttav L.V. on nõus tagama U.B-le vabanemise korral töökoha. Eriti positiivseks peab ringkonnakohus U.B kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Samas tuleb

§ 76

lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna U.B on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole U.B oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal vabastada. 7.5 Seoses U.B tervisliku seisundiga märgib kohtukolleegium, et kinnipeetaval on vangistuses kättesaadav vajalik arstiabi. Tervisliku seisundi olulisel halvenemisel on võimalik

§ 79ja Kr

MS § 425 erikorra alusel taotleda karistuse kandmisest vabastamist. 7.6 Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid U.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 8. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et U.B tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk -4- Mati Kartau