Kriminaalasi nr. 1-18-9240 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.11.2018.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Mariin Vaks Tõlk

§ 25lg 2 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.G Kar

S §

§ 25lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 03-04.03.2018.a; 20-21.07.2018.a s.o 4 (neli) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 (seitse) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada D.G ’u kinnipidamisest, s.o alates 03.11.2018.a. D.G ’u suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista D.G’ult riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 750 eurot; - kaitsjatasu summas 360 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse isikule kinnipidamiskohta, kus ta viibib. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - kaks DVD-plaati videosalvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 28.11.2018.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist, s.o hiljemalt 20.12.2018.a. SÜÜDISTUS Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse D.G selles, et tema isikuna, keda on varasemalt Põhja prefektuuri poolt karistatud 27.12.2017 (tegu 26.11.2017) ja 09.03.2018 (tegu 24.01.2018) KarS § 218 lg 1, uuesti, s.o süstemaatiliselt 03.03.2018 kella 15.30 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx asuvast R kauplusest ühe 0,5 liitrise pudeli viina „Saaremaa“ maksumusega 11.29 eurot ning möödus kassadest, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Samuti tema, olles varem toimepannud vargusi, uuesti, s.o süstemaatiliselt 20.07.2018 kella 21.54 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxx asuvast M kauplusest ühe 0,5 liitrise pudeli viina „Hlebniy Dar“ maksumusega 9.99 eurot ning möödus kassadest, jättes 2 võetud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi aga tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Süüdistusakti kohaselt oma tahtliku tegevusega D.G pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav D.G tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta selgitas, et uusi vargusi ta enam toime ei pane, sest ta ei kavatse enam juua ning plaanib ravile minna. Ta selgitas, et ta ei ilmunud eelmistele kohtuistungitele, kuna oli enese sõnul haige ning ta magas halvasti pohmelli tõttu. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis D.G ’u süüditunnistamist KarS §

§ 25

lg 2 alusel kahes varguse episoodis, mis jäid katse staadiumisse, ning nõudis D.G ’u karistamist 1 aastase reaalse vangistusega, mida vähendada KrMS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. Lisaks taotles prokurör, et kohus arvestaks nimetatud karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aja 0304.03.2018.a; 20-21.07.2018, mistõttu taotles ta lõpliku karistusena isikule 7 kuu ja 27 päeva pikkuse vangistuse määramist. Karistuse kandmise ajaks palus prokurör lugeda viimast kinnipidamise aega, s.o 03.11.2018. Prokurör taotles kriminaalasja materjalide juures oleva 2 CDplaadi kriminaalasja materjalide juurde jätmist. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et vaidlust ei ole süüdistuse ja kvalifikatsiooni osas ning D.G’u süü on tõendamist leidnud. Kaitsja leidis, et isiku süü ei ole suur ning isikule ei tohiks mõista karmimat karistust, kui seda tehti eelmisel korral. Kaitsja hinnangul peaks isiku süü suurusele vastav karistus olema minimaalmäära lähedane, kuna varastatu väärtus on väike ning kaup tagastati kauplusele. Kaitsja selgitas, et tema hinnangul peaks mõistetav karistus olema selline, et isik vabaneks kiirelt ja saaks asuda alkoholiravile. Ka taotles kaitsja menetluskulude tasumiseks pikemat tähtaega. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et D.G’u tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS §

§ 25lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud.

D.G’u süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka: 03.03.2018 episoodis: - süüdistatava kohtus antud selgitused selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 10-11/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani antud kuriteo toime. Ta selgitab, et ta ei mäleta, kuidas ta viina kaupluse müügisaalist võttis, kuhu ta selle pani ja mis ta sellega tegi. Ta mäletab seda, et kui ta oli kaupluse turvaruumis ja sinna tuli politsei. Ka ei mäleta ta seda, kuidas ta politseisse jõudis. Ta selgitab, et enne kauplusesse minekut oli ta väga purjus, sest oli eelnevalt joonud umbes pool liitrit viina. Samuti lisas isik, et kahetseb. - R E F AS-i avaldus, ettekanne seoses õigusrikkumise toimepanekuga /tl 1-2/, mille kohaselt 03.03.2018.a kell 15:30 R E F AS M kaupluses, aadressil xxx möödus isik kassadest jättes kauba eest (Viin Saaremaa 40% 0,5 l) maksumusega 11.29 eurot tasumata. Ettekandest nähtuvalt peeti kell 15:30 kinni kassa nr 5 juures väljunud purjus meesterahvas, umbes 50ndates aastates mees, 3 kelle mantli taskus oli pudel Saarema viina väärtuses 11.29 eurot. Isik peeti kinni, helistati politseile kell 15:

1. - tunnistaja E K K ütlused /R E F AS kaupluses S E AS’i xxx/ tl 3-4/, millest nähtuvalt turvatöötaja sai olles tööl 03.03.2018.a xxx kaupluses R teate poekliendilt, et umbes 50-aastane musta mantli ja läki läkiga meesterahvas pani põue viinapudeli. Turvatöötaja märkas kirjeldusele vastavat meest läbimas kassarivi kell 15:30 kauba eest maksmata, peale mida paludes meesterahval näidata oma jopetaskuid oli meesterahva põue peidetud viinapudel maksumusega 11.29 eurot, kaup tagastati kauplusele. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t1 6/, millest nähtuvalt D.G ’ul tuvastati 03.03.2018 kell 16.36 alkoholijoove 1,48 mg/l kohta. - isikusamasuse tuvastamise protokoll ja kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 5, 7-9/, millest nähtuvalt peeti 03.03.2018.a kell 16:10 xxx kinni D.G seoses 03.03.2018 kell 15:30 xxx asuvas R kaupluses toime pandud vargusega, isik vabastati 04.03.2018.a. - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 15-27/, millest nähtub, et kell 15:20 siseneb kaupluse müügisaali meesterahvas, kellel on peas tumedat värvi läki-läki müts, seljas musta värvi mantel ning jalas sinised teksapüksid ja tumedat värvi jalatsid. Kell 15:21 võtab meesterahvas poes asuvast kaubariiulist heledat värvi, läbipaistva pudeli, mille paneb ostukorvi. Seejärel liigub isik kaupluses ringi, seistes kaupluse töötaja selja taha paneb isik käe ostukorvi ning pöörab seljaga kaamera poole, liikudes korv enda ees edasi. Liikudes edasi pöördub isiku juurde naisterahvas, peale mida läheb antud naisterahvas turvatöötaja juurde, räägib midagi ning naaseb müügisaali. Kell 15:26 möödub isik kassast ning tema juurde läheb turvatöötaja. 20.07.2018 episoodis: - süüdistatava kohtus antud selgitused selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde / tl 116120/, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ning kahetseb. Ta selgitab, et ta oli purjus ning seetõttu ta oma tegevust ei mäleta, kuid ülekuulamisel saab aru ja tunnistab varguse toimepanemist. - M E AS avaldus /tl 99/, mille kohaselt on palutud alustada õigusrikkumise menetlust seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega. Rikkumine leidis aset 20.07.2018.a ning tasumata kaup oli viin Hlebniy Dar maksumusega 9.99 eurot. Avaldusest nähtuvalt tagastati samal kuupäeval kaup rikkumata kujul kauplusele. - tunnistaja I M ütlused (xxx 20.07.2018.a kaupluses M, xxx) /tl 100-103/, millest nähtuvalt tunnistaja olles tööl 20.07.2018.a aadressil xxx, nägi ta, kuidas meesterahvas võttis riiulilt viina Hlebniy Dar, läks kassadesse ning kassade kõrval peitis riiulilt võetud viina enda põue, möödus kassades kauba eest tasumata. Meesterahval olid seljas spordijope, jalas sinised sortsid ja mustad tossud. - kinnipeetute üleandmise leht, tõlge /tl 104-106/, millest nähtuvalt peeti D.G turvatöötaja poolt kinni 20.07.2018.a aadressil xxx, kaupluses M, kuivõrd isik võttis poes asuva riiuli pealt viina, peitis selle põue. Dokumendist nähtuvalt tagastati kaup (0.5 l Hlebniy Dar viin) kauplusele. Isik anti politseile üle. - indikaatorvahendi kasutamise protokoll /t1 107/, millest nähtuvalt D.G ’ul tuvastati 20.07.2018 kell 23.15 alkoholijoove 1,43 mg/l kohta. - kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 108-111/, mille kohaselt 20.07.2018.a. kell 23.00 peeti politsei poolt kahtlustavana kinni D.G, seoses 20.07.2018 kell 21.54 xxx asuvas M kaupluses toime pandud viinapudeli vargusega, isik vabastati 21.07.2018.a. - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga ja DVD-plaat / tl 123-126/, millest nähtub, et 20.0.2018.a kella 21:52 ajal siseneb aadressil xxx asuva M kaupluse müügisaali meesterahvas, kellel on jalas sinist värvi spordišortsid, kes võtab riiulilt pudeli viina, paneb selle käes olevasse korvi, kõnnib järjekorra suunas ning seisab järjekorras. Seejärel kell 21:53 seistes järjekorras võtab meesterahvas ostukorvist viinapudeli, paneb selle endale põue, väljub müügisaalist kauba eest tasumata. Turvatöötaja pidas meesterahva kinni. 4 Muud iseloomustavad materjalid: -karistusregistri väljavõte /t1 lk 32-44, 189-195/, millest nähtuvalt on D.G’ut karistatud 9-l korral kriminaalkorras (kehtivad karistused), viimati 11.01.
2. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 alusel. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras, tal on 17 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas korduvalt KarS 218 lg 1 järgi. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata. - 09.03.2018.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,18,000570 /tl 45-47/, millest nähtuvalt karistati isikut KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 60 eurot (tegu pandi toime 24.01.2018.a.). -27.12.2017.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,009799 /tl 48-49/, millest nähtuvalt karistati isikut KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 130 eurot (tegu pandi toime 26.11.2017.a.). Kohus leiab, et D.G’u tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtus isik väitis, et uusi kuritegusid ta toime ei pane, kuna ei kavatse enam juua ning tahab ravile minna. Kohus leiab, et asjas puuduvad igasugused viited sellele, et isik ei oleks olnud süütegude toimepanemisel võimeline nende keelatusest aru saama või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Kohus viitab, et mõlemas kuriteoepisoodis, milles isik väidab end alkoholijoobe tõttu sündmusi täpsemalt mitte mäletavat peitis ta alkoholi 03.03.2018.a episoodi ajal enda mantlitaskusse ning 20.07.2018.a episoodi ajal enda põue ja püüdis alkoholi kauplusest välja toimetada (tl 15, 123). Seega on ilmnenud isiku sihipärane ja läbimõeldud tegevus. Selle tegevuse põhjuseks võib küll pidada ka isiku enese poolt viidatud alkoholiprobleemi ja tungi alkoholi järele, kuid asjaolusid arvestades ei ole need ilmselgelt sellised asjaolud, mis võimaldaks rääkida isiku süüdimatusseisundist või piiratud süüdivusest. Kohus rõhutab, et D.G oli võimeline kohtumenetluses osalema, esitades omapoolsed seisukohad ja puuduvad tõendid, et tal oleks avaldunud mingi terviseseisund, mis välistaks süü või vastutuse. Kõike eelnevat arvestades on põhjendatud asuda seisukohale, et D.G on süüvõimeline. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning D.G’u poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on D.G’u süü kuriteokatsete, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et D.G pani vargused toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seega isik tegutses eesmärgiga varastada alkoholi. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS
3. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest 5 piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav D.G pani toime teise astme kuriteod, mis jäid katsestaadiumisse. Isik pani antud kuriteod toime kavatsetult. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse. Kohtus isik sõnaliselt kahetsust ei avaldanud, kuid tegi seda kohtueelsel uurimisel ja kohtus väitis, et jääb varem öeldu juurde ja lubab enam mitte kuritegusid toime panna, mida võib võrdsustada puhtsüdamliku kahetsusena. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada süüdistatava D.G ’u suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et , kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sealhulgas reaalsetest vangistustest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, tal puudub sissetulek. Kriminaaltoimikust nähtuvalt puudusid 2017.a Maksu- ja Tolliametil andmed süüdistatava tulude kohta (tl 30). D.G ’ut on 9-l korral karistatud kuritegude toimepanemise eest ning kõigil 9-l korral on tegemist varavastaste kuritegudega, samuti on isikul 17 kehtivat väärteo karistust. (tl 190 pö-192 pö). Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust, nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Arvestades isiku süü suurust, varastatu väärtust ning asjaolu, et kuriteod jäid katsestaadiumisse võib mõistetav vangistus karistuse eesmärkide saavutamiseks olla samaväärne eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse määras. Kohus peab põhistatuks karistada D.G’ut vangistusega 1 aasta, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 4 kuud vangistust), seega on D.G-le mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 0304.03.2018.a; 20-21.07.2018.a s.o 4 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 7 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestada D.G’u kinnipidamisest, s.o alates 03.11.2018.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav 6 karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik olles varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega, kui ka vangistust on asendatud üldkasuliku tööga, pani ta toime uue kuriteo vaid 6 kuu möödudes pärast eelmise vangistusliku karistuse kandmist. Kohtu hinnangul iseloomustab antud asjaolu ilmekalt D.G’u üldist suhtumist õiguskorda, millest tulenevalt saab järeldada, et D.G ’u poolt varavastaste süütegude toimepanemine on talle iseloomulik käitumismuster. Seega leiab kohus, et D.G’u väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine . Käesoleval juhul leiab kohus, et ei ole võimalik isiku tingimisi reaalselt karistuse kandmisest vabastamiseks ega ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete järgi, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanemises). Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse tingimusliku vabastamise või vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohtuistungil isik küll väitis, et tal ’’on kõik katki’’ ning ta peab arsti juurde minema, kuid kohtu küsimustele vastates, mis täpsemalt isikul on katki ta selgitada ei osanud (tl 185). Ka märkis kaitsja kohtuistungil, et isik peaks karistuse kandmiselt vabanema kiirelt, et asuda alkoholiravile. järgnevas lõigus, kus kohus põhjendab tõkendit. Reaalse vangistuse põhjendatus ilmneb ka Kohus peab vajalikuks peatuda ka küsimusel. Kohus märgib, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest karistatud. Kohus märgib, et käesolevas kriminaalasjas rikkus isik tema suhtes kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, kuivõrd ta ei elanud enda poolt nimetatud aadressil. Ka ei ilmunud isik korduvalt kohtu poolt määratud kohtuistungitele, mistõttu kohus tagastas mitmel korral käesoleva kriminaalasja prokuratuuri. Eelnimetatu tõttu kuulutati D.G 18.10.2018.a tagaotsitavaks, 31.10.2018.a koostati isiku suhtes vahistamismäärus ning 03.11.2018.a peeti D.G 1 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva kinni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 4 süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui D.G oli kuulutatud tagaotsitavaks, tema suhtes oli koostatud vahistamismäärus ning ta peeti kinni 03.11.2018.a ja ta viibib hetkel vahi all, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks jätta tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata 7 kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada D.G kinnipidamisest, s.o alates 03.11.2018.a. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 360 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2018.a. on selle suuruseks 750 eurot, mis kuulub samuti süüdistatavalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul ei esine D.G ’ul erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise või riigi kanda jätmise. D.G’u näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui ka karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Kohus peab võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olevad kaks DVD-plaati videosalvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, §
4. Merle Parts kohtunik 8