Obsah (10)

§ 263§ 199§ 213§ 209§ 64§ 65§ 121§ 214§ 68§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. märts 2013, Tartu, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-5591 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, li

§ 263

p-de 1,4, § 199 lg 2 p-de 4,7,8, § 213 lg 1, § 121 ja § 209 lg 2 p-de 1,3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2013 otsus Apellatsiooni esitaja J.G kaitsja advokaat Rene Varul Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav Kaitsja J.G, ik: xxx; elukoht:, viibib vahistatuna Tartu Vanglas; varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda; tõkend - vahistamine. Advokaat Rene Varul RESOLUTSIOON
2. Maakohtu otsus tühistada osaliselt J.G-le üksikkaristuste ning talle liitkaristuse mõistmise osas.
3. Teha nimetatud osas uus otsus, millega: 2.1 Mõista J.G-le

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8 järgi ajavahemikul 22.-25.10.2010 toimepandud varguse eest karistuseks 3 kuud vangistust. 2.2 Mõista J.G-le

§ 213

lg 1 järgi ajavahemikul 18.10.2010 - 13.10.2010 toimepandud arvutikelmuste eest (kokku 8 episoodi) karistuseks 5 kuud vangistust. 2.3 Maakohtu poolt J.G-le

§ 209

lg 2 p-de 1,3 (3 episoodi ajavahemikus 20.11.2010 – 28.04.2011) järgi mõistetud karistus 4 kuud vangistust jätta muutmata. 2.4

§ 64

lg 1 järgi mõista J.G-le liitkaristuseks p-des 2.1-2.3 nimetatud ning

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8,

§ 213

lg 1 ja

§ 209lg 2 p-de 1,3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest 1 aasta vangistust. 1 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista J.G-le nende kuritegude eest karistuseks 8 kuud vangistust. 2.5 Suurendada

§ 65lg 2 alusel p-s 2.4 nimetatud 8-kuulist vangistust Tartu Maakohtu 3.

mai 2010 kohtuotsusega ärakandmata karistuse - 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust võrra ning mõista süüdistatavale kahe kohtuotsuse järgi

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

2.6 Mõista J.G-le

§ 199

lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud ning 9.07.2009 toimepandud varguse eest karistuseks 3 kuud vangistust. 2.7 Mõista J.G-le

§ 213

järgi 20.09.2009 toimepandud arvutikelmuse toimepanemise eest karistuseks 1 kuu vangistust. 2.8 Maakohtu poolt J.G-le

§ 121

järgi – 2 kuud vangistust – ja

§ 263p-de 1,4 järgi – 10 kuud vangistust – mõistetud karistused jätta muutmata.

2.9

§ 64

lg 1 alusel mõista J.G-le liitkaristuseks p-des 2.6 – 2.8 nimetatud ning

§ 199

lg 2 p 8 (9.07.2009 varguseepisood),

§ 121

(18.09.2009 episood),

§ 213(20.09.2009.a.

episood) ja

§ 263p-de 1,4 (episoodid 29.05.2009 – 28.08.2009) järgi kvalifitseeritud kuritegude kogumi eest 10 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o kestuseni 6 kuud 20 päeva vangistust. 2.10

§ 65

lg 1 alusel liita p-des 2.5 ja 2.9 märgitud karistused ja mõista J.G-le lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Tartu Maakohtu
4. mai 2010 otsusega tunnistati J.G süüdi ja teda karistati

§ 209lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aastaks (22.

mail 2009 toimepandud kuriteo eest) ja

§ 213lg 1 järgi vangistusega 8 kuuks (10.

juunist kuni 2. septembrini 2009 toimepandud kuritegude eest).

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.G-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra kaheksa kuu vangistuseni.

§ 65lg 2 alusel liideti sellele karistusele Pärnu Maakohtu 16.

aprilli 2009 otsusega mõistetud karistus ja kohtuotsuste kogumis mõisteti J.G-le liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sama otsusega tunnistati J.G edasiselt süüdi ja teda karistati veel ka

§ 214

lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastat;

§ 209lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud (14.

jaanuarist 2008 kuni 15. oktoobrini 2008 toime pandud kuritegude eest) ning

§ 213lg 1 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud (30.

märtsist 2008 kuni 10. märtsini 2009 toimepandud kuritegude eest).

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.G-le liitkaristuseks 4 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vangistuseni 2 aastaks ja 8 kuuks. 2

§ 65

lg 1 alusel moodustas kohus edasiselt liitkaristuse ja suurendas kohtuotsusega mõistetud raskeimat liitkaristust, s.o 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust

§ 65

lg 2 alusel mõistetud karistuse osalise liitmise teel ja mõistis lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks J.G-le 3 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus eelvangistuses viibitud aja kestusega 7 kuud 2 päeva karistusaja hulka, määrates ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust. Mõistetud karistuse jättis kohus edasiselt

§ 74lg-te 1,2 alusel tingimuslikult 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

1. Tartu Ringkonnakohtu
2. detsembri 2010 otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, muuhulgas ka J.G-le liitkaristuse mõistmise osas.
3. Riigikohtu
4. mai 2011 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu otsus täies ulatuses. Kriminaalasi saadeti süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1 järgi ja J.G-le liitkaristuste mõistmise osas Tartu Ringkonnakohtule uueks arutamiseks.

1. Tartu Ringkonnakohus tühistas
2. oktoobri 2011 otsusega Tartu Maakohtu
3. mai 2010 otsuse osaliselt, s.o J.G-le liitkaristuste mõistmises

§ 65

lg 1 ja lg 2 alusel.

§ 65

lg 1 alusel moodustas ringkonnakohus J.G-le liitkaristuse kuritegude eest, mis on toime pandud pärast 16.04.2009, s.o 2 aastat 8 kuud vangistust, suurendades nimetatud karistust Pärnu Maakohtu 16.04.2009 kohtuotsusega mõistetud karistusega 4 kuud vangistust ning mõistis J.G-le liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodustas ringkonnakohus edasiselt J.G-le osalise liitmise teel liitkaristuse

§ 65

lg 1 alusel mõistetud liitkaristusega, s.o 3 aastat vangistust ning J.G-le pärast 16.04.2009 toime pandud kuritegude eest mõistetud karistusega, s.o 8 kuud vangistust ning mõistis J.G-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Muus osas jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata. Viimatiöeldu kehtib nii

§ 74

alusel määratud katseaja pikkuse, selle kulgemise aja alguse kui ka kontrollnõuete kohta.

1. Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2013 otsusega tunnistati J.G süüdi

§ 263

p-de 1,4 järgi ja mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust;

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 213

lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust;

§ 121

järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 kuud vangistust;

§ 209

lg 2 p-de 1,3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti J.G-le nende kuritegude eest liitkaristuseks 1 aasta vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra kestuseni 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liitis kohus mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 3.05.2010.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse pikkusega 2 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks mõistis kohus süüdistatavale 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks määras kohus

1. detsembri
2. Kohtuotsusega tunnistati süüdi ja karistati veel viis isikut, kelle osas apellatsioonimenetlust aga ei toimu. Süüdimõistva kohtuotsuse kohaselt pani J.G talle inkrimineeritud kuriteod toime järgmiselt: a) b) c)

§ 121

järgi kvalifitseeritud kuriteo 18.09.2009;

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteod 20.09.2009, 18.10.2010, 20.10.2010, 5.11.2010, 8.11.2010, 9.11.2010, 15.12.2010, 16.05.2011 ja 13.10.2011;

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8 järgi kvalifitseeritud kuriteod 9.07.2009 ja 22.-25.10.2010; 3 d) e)

§ 209

lg 2 p-de 1,3 järgi kvalifitseeritud kuriteod 20.11.2010, 12.12.2010 ja 28.04.2011;

§ 263

p-de 1,4 järgi kvalifitseeritud kuriteod 29.05.2009, 12.06.2009, 19.06.2009 ja 28.08.

2. Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2013 otsuse vaidlustas J.G-le mõistetud liitkaristuse osas apellatsiooni korras süüdistatava kaitsja. Apellandi põhiväited on seejuures järgmised. 6.1 Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuriteod pani J.G toime talle Tartu Maakohtu
4. mai 2010 otsusega määratud kaitseajal. Kuna see otsus hilisemalt tühistati, on kaitsja arvates liitkaristus mõistetud J.G-le alles
5. oktoobri 2011 otsusega. Kuna peale seda tärminit ei ole J.G kuritegusid toime pannud, siis järelikult ei saanud maakohus ka moodustada liitkaristust

§ 65lg 2 alusel.

Mõistetud 8-kuulise vangistuse on J.G seejuures käesolevaks hetkeks ka juba ära kandnud. 6.2 Apellant märgib alternatiivselt, et isegi juhul, kui hakata katseaega arvestama

1. maist 2010, siis oleks maakohus pidanud eristama episoode, mis on pandud toime enne ja pärast seda kohtuotsust.
2. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku
3. märtsi 2013 otsusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade esitamiseks aega
4. märtsini
5. Nimetatud kuupäevaks kohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osaliselt tühistamisele materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Apellatsioonis tõstatatud küsimustele vastab ringkonnakohus järgmist.
6. Vaidlustatud maakohtu
7. jaanuari 2013 kohtuotsusega tuvastatud kuriteod on J.G pannud toime nii enne
8. mai 2010 kohtuotsust kui ka pärast seda. Sisuliselt võib nentida, et kogu aja, mil kestis eelmises kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse (s.o Tartu Maakohtu
9. mai 2010 otsuse) edasikaebemenetlus, tegeles J.G uute kuritegude toimepanemisega. Viimane vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegu on toime pandud vahetult enne Tartu Ringkonnakohtu
10. oktoobri 2011 kohtuotsust, täpsemalt siis 13.10.2011 (vt käesoleva otsuse p 5 a-e).
11. Kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohus on
12. jaanuari 2013 otsusega moodustanud põhjendamatult J.G-le liitkaristuse

§ 65

lg 2 alusel, kuna tema arvates tuleb katseaja alguseks lugeda Tartu Ringkonnakohtu

1. oktoobri 2011 kohtuotsuse kuupäev ehk teisisõnu katseaeg hakkab seoses liitkaristuse korrigeerimisega ringkonnakohtu poolt uuesti kulgema. Sellisel juhul ei ole aga vaidlustatud otsusega tuvastatud kuritegusid, millised oleks olnud J.G poolt toime pandud katseaja kestel. Ringkonnakohus sellise käsitlusega ei nõustu.
2. Kolleegium osundab, et kirjeldatud seisukoht ei ole kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt kujundatud valitseva praktikaga. Enamgi veel - kaitsja poolt esitatud seisukoha juurutamine kohtupraktikas tähendaks sisuliselt olukorra loomist, kus süüdistatava või tema kaitsja apellatsiooni või kassatsiooni alusel, mis iseenesest seadusest tulenevalt ei saa kaasa tuua süüdistatava olukorra raskendamist, oleks see siiski võimalik. 4 Selliseks (s.o isiku olukorda raskendavaks) kujuneks situatsioon näiteks olukorras, kus isik ei pane peale eelmist kohtuotsust ja sellega määratud katseaja kestel uusi kuritegusid, kuid tema suhtes tehtud alamaastme kohtu poolt tehtud kohtuotsusega mõistetud karistusi või liitkaristust muudetakse või korrigeeritakse kõrgemalseisva kohtu poolt kergendavas suunas; kui iga kord uue otsuse tegemisega hakataks katseaja kulgemist arvutama uuesti, oleks see hinnatav süüdistatava olukorra raskendamisega, kuivõrd esimese vaidlustatud kohtuotsusega määratud katseaja lõpptähtaeg lükkuks edasi. Kui isikule oleks näiteks maakohtu otsusega määratud lühim ehk siis 18-kuuline katseaeg ja selle otsuse edasikaebemenetlus oleks kestnud sama kaua, kui J.G suhtes tehtud
3. mai 2010 otsuse edasikaebemenetlus ehk üle 18 kuu (nimetatud kohtuotsus jõustus Riigikohtu loakogu
4. detsembri 2011 määrusega), siis oleks määratud katseaeg juba läbi. Kui aga oleks katseaeg hakanud uuesti kulgema peale ringkonnakohtu poolt uue otsuse tegemist, oleks isikul tulnud peale kohtuotsuse jõustumist veel ca 16 kuud kriminaalhooldusele alluda ja kontrollnõudeid täita.
5. Isegi kui korraks nõustuda kaitsja seisukohaga, et katseaja kulg algab ringkonnakohtu otsuse kuupäevast, siis nõustuda ei saa sellega, et isikule, kes peale kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist hakkab toime panema uusi kuritegusid, ei mõisteta liitkaristust eelmise kohtuotsusega kandmata karistuse ja uue otsusega mõistetud karistuse summana. Liitkaristuse moodustamise aluseks on sel juhul

§ 65

lg 2, mis sätestab, et Seega ei ole vaidlust selles, et J.G puhul on

§ 65

lg 2 kohaldamiseks alus olemas – ta pani toime uued kuriteod peale kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist. Siinjuures selgitab kohtukolleegium, et kohtuotsusega mõistetud karistuseks on nii karistus, mis on määratud reaalsele ärakandmisele, aga ka karistus, mis on mõistetud tingimisi ehk mille ärakandmine sõltub kohtu poolt määratud tingimuste täitmisest või vangistus, mis on asendatud üldkasuliku tööga. Ehk teisisõnu –

§ 65

lg 2 kohaldamise eelduseks ei ole uute kuritegude toimepanemine – nii võib maakohus mõista isikule nt karistuseks vangistuse, kuid selle täitmisele pööramine ripub kohtuotsuse jõustumisest (s.o isik ei ole edasikaebeõiguse realiseerimise aja vältel vahi all); kui siis see isik paneb uued kuriteod toime enne kohtuotsuse jõustumist, kuulub kohaldamisele

§ 65

lg 2 (seega ei ole arutelu teemal, millal hakkavad J.G suhtes kehtima katseaja nõuded, üldse määrava tähendusega). Veel on oluline

§ 65

lg-s 2 tehtud viide § 64 lg-le 2, mis sätestab, et kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul. Ehk teisisõnu - üheliigilised karistused kuuluvad alati liitmisele. Kaitsja poolt esitatud taotlus tähendab aga sisuliselt seda, et olenemata faktist, et J.G pani uued kuriteod toime peale kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist, peaks temale kahe kohtuotsusega mõistetud üheliigilised karistused olema täide viidud iseseisvalt.

1. Seejuures on ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestev kohtupraktika olnud seisukohal, et isikule määratud katseaja algust arvestatakse alates maakohtu otsuse tegemise kuupäevast ja seda olenemata sellest, kas kõrgemalseisvad kohtud muudavad oma otsusega üksikkaristuste või liitkaristuse määra või liitkaristuse moodustamise viisi. Just maakohtu otsus on isikut süüdimõistvaks ja karistavaks otsuseks. Sellist seisukohta kinnitavad ja on käesoleva kaasuse lahendamisel asjakohased Riigikohtu otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-106-01; 3-1-1-124-03, aga ka 3-1-1-24-
2. Viimasena viidatud otsuse p-s 9 märgib Riigikohus järgmist: „ 5 Selline seisukoht on kohaldatav ka käesolevas kaasuses. Teisisõnu saaks vaid juhul, kui ringkonnakohus teeb esmakordse süüdimõistva ja karistust mõistva otsuse ning määrab katseaja, olla katseaja alguseks ringkonnakohtu otsuse kuupäev. Käesoleval juhul see nii aga ei ole.
3. Küll tuleb soostuda apellandiga selles, et maakohus on liitkaristuse moodustamisel siiski eksinud materiaalõiguse vastu, mis väljendub järgnevas. Vaidlustatud kohtuotsusega on nimelt tuvastatud, et J.G on osa kuritegusid pannud toime enne Tartu Maakohtu
4. mai 2010 otsust, millega talle mõisteti tingimuslik vangistus ja määrati katseaeg, osa aga peale nimetatud otsust. Enne seda kohtuotsust pani J.G toime vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegudest

§ 121

järgi kvalifitseeritud kuriteo, ühe

§ 213

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo episoodi ja ühe varguse sissetungimisega (

§ 199lg 2 p 8).

Ülejäänud temale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud peale nimetatud kohtuotsust. Need asjaolud peavad olema väljaloetavad ka liitkaristuse mõistmisest. 13.1 Käesolevaga analoogse olukorra kohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium väljendanud enda seisukoha otsuses nr 3-1-1-67-07. Nimelt kohustab Riigikohus selles otsuses toimima järgmiselt. Kõigepealt tuleb mõista karistus nende kuritegude eest, mis on toimepandud katseajal. Antud juhul tähendab see seda, et J.G-le tuleb mõista nii üksikkaristused kui ka liitkaristus

§ 64lg 1 alusel katseajal toimepandud kuritegude eest.

Seejärel tuleb sellest kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristusest ja 3.mai.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osast moodustada liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Edasi tuleb kohtul mõista üksikkaristused ja

§ 64lg 1 alusel liitkaristus enne 3.

maid 2010 toimepandud kuritegude kogumi eest ning viimasena moodustada lõplik liitkaristus

§ 65

lg 1 järgi, liites saadud karistused, s.o

§ 65

lg 2 järgi saadud karistuse ja enne 3.05.2010 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest

§ 64

lg 1 alusel saadud liitkaristuse.

§ 65

lg 1 kohaldamisel on lubatud samade põhimõtete kohaldamine nagu seda on

§ 64lg-s 1 ehk karistuste katmine, aga ka osaline ja täielik liitmine.

Käesolevas apellatsioonistaadiumis peab kohtukolleegium aga arvestama ka seda, et lõpptulemus ei tohi raskendada olukorda, mis on kujunenud seoses J.G-le maakohtu poolt mõistetud karistusega, kuivõrd ei kannatanud ega prokurör ei ole otsust vaidlustanud ning kaebemenetlus toimub ainuüksi tema huvides esitatud apellatsiooni alusel. 14. Eelnevast juhinduvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt J.G-le mõistetud üksikkaristuste ning liitkaristuste osas ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse. 14.1 Mõista J.G-le

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8 järgi ajavahemikul 22.-25.10.2010 toimepandud varguse eest karistuseks 3 kuud vangistust. Mõista J.G-le

§ 213

lg 1 järgi ajavahemikul 18.10.2010 - 13.10.2010 toimepandud arvutikelmuste eest (kokku 8 episoodi) karistuseks 5 kuud vangistust. Maakohtu poolt J.G-le

§ 209

lg 2 p-de 1,3 (3 episoodi ajavahemikus 20.11.2010 – 28.04.2011) järgi mõistetud karistus 4 kuud vangistust jätta muutmata.

§ 64

lg 1 järgi mõista J.G-le liitkaristuseks

§ 199

lg 2 p-de 4,7,8,

§ 213

lg 1 ja

§ 209lg 2 p-de 1,3 järgi 1 aasta vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista J.G-le karistuseks 8 kuud vangistust. 6 14.2 Suurendada

§ 65lg 2 alusel mõistetud 8 kuulist vangistust Tartu Maakohtu 3.

mai 2010 kohtuotsusega ärakandmata karistuse - 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust - võrra ning mõista süüdistatavale kahe kohtuotsuse järgi

§ 65lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust.

14.3 Mõista J.G-le

§ 199

lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud ja 9.07.2009 toimepandud varguse eest karistuseks 3 kuud vangistust. Mõista J.G-le

§ 213

järgi 20.09.2009 toimepandud arvutikelmuse toimepanemise eest karistuseks 1 kuu vangistust. Maakohtu poolt J.G-le

§ 121

järgi – 2 kuud vangistust – ja

§ 263p-de 1,4 järgi – 10 kuud vangistust – mõistetud karistused jätta muutmata.

14.4

§ 64

lg 1 alusel mõista J.G-le liitkaristuseks

§ 199

lg 2 p 8 (9.07.2009 varguseepisood),

§ 121

(18.09.2009 episood),

§ 213(20.09.2009.a.

episood) ja

§ 263p-de 1,4 (episoodid 29.05.2009 – 28.08.2009) järgi mõistetud karistuste kogumi eest 10 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o kestuseni 6 kuud 20 päeva vangistust. 14.5

§ 65

lg 1 alusel mõista J.G-lelõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. 15. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ning teeb tühistatud osas ise uue otsuse. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Paavo Randma Maarika Kuusk Mati Kartau 7