järgi ning karistuseks on mõistetud 8 kuud vangistust.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 28.03.2011.a otsusega mõistetud karistuse 4 kuu ja 28 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 28 päeva vangistust. S.N tunnistati süüdi
lg 2 p 4,7, 8 järgi ja mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust,
lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõista 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus raskemaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.06.2011.a – 25.06.2011.a, s.o 3 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loetu 1 aasta ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti kinnipidamise päev, s.o 18.07.2011.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.07.2011.a ja lõpeb 12.08.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 28.01.2012.a. Tartu Vangla edastas 16.02.2012.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. S.N on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral: 1) 12.03.1999.a Järva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotusega 3 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 23.11.2000.a Järva Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 ja KrK § 15 lg 2 järgi arestiga 15 päeva; 3) 26.01.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aastat, KrK § 204 lg 3 järgi vangistusega 7 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus 1 aastat tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 4) 11.04.2006.a Pärnu Maakohtu poolt
MS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistuseks 4 kuud.
aluselt mõisteti vangistus 1 aasta ja 4 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; 5) 18.10.2006.a Pärnu Maakohtu poolt
121 järgi rahalise karistusega 5000 krooni (319.56 eurot), mis
28.10.2008.a Pärnu Maakohtu poolt asendati
lg 1 alusel vangistusega 33 päeva; 6) 01.03.2007.a Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 7,
MS § 238 alusel mõisteti 4 kuud vangistust. Lõplikuks karistuseks
lg 2,
lg 5 ja
lg 1 alusel mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust; 7) 10.03.2009.a Pärnu Maakohtu poolt
Lõplikuks karistuseks
lg 1,
alusel mõisteti vangistus 4 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 18 kuud, ning võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks; 8) 22.10.2009.a Pärnu Maakohtu poolt
järgi vangistusega 1 kuu,
järgi vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel mõisteti vangistus 2 kuud.
Lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel mõisteti vangistus 6 kuud ja 28 päeva; 9) 21.03.2011.a Pärnu Maakohtu poolt
lg 2 p 9 järgi vangistusega 5 kuud.
lg 1 ja
Vangla toetab S.N-i vabanemist tingimisi enne tähtaega. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta S.N-i ennetähtaegset vabastamist, kuna teda on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Ta on varem viibinud kriminaalhooldusel, kuid on katseajal toime pannud uue kuriteo. Vangistuses viibib ta juba neljandat korda ja eelmine vabaduses viibitud periood oli vaevalt aasta pikk. Vaatamata tema suhtes kohaldatud erinevatele mõjutusvahenditele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist ning mõjutusvahendid ei ole oma eesmärki täitnud. Prokurör märgib, et S.N ei ole midagi ette võtnud enda alkoholiprobleemiga ning, et uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et tal vabanedes puudub töökoht. S.N ise selgitas, et soovib vabaneda. Juba enne viimast kohtuistungit otsustas ta alkoholist loobuda ja lasi selleks endale naha alla panna ampulli, mis hoiab teda alkoholi tarvitamisest eemal. Ta on valmis vabanemise järel selle kestust pikendama. Elama asuks ta vanemate juurde ning arvab, et tal on võimalus koheselt ka tööle saada Paidesse Jalaxisse, kus on ka varem töötanud. Vabanedes on ta valmis võtma endale lisakohustusi läbida erinevaid programme, mis seotud vihajuhtimise ja alkoholiga. Samuti valmis võtma kohustuse kuu aja jooksul tööle minema või töötuna arvele võtma. Kaitsja toetas S.N-i taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks ja leidis, et kõik tingimused on täidetud. Teda on küll korduvalt karistatud, ta ei ole ka katseaegu mõnel korral perfektselt läbinud, kuid käesoleva vangistuse kandmise ajal on ta olnud korrektne, distsiplinaarkaristusi tal ei ole. Karistus on olnud lühiajaline, mistõttu ta ei ole programmides osalenud, tööd ei ole saanud vanglas. Ennetähtaegse vabastamise kasutegur S.N-i puhul on suur, kriminaalhooldus oleks otstarbekas. Elu- ja töökoht on olemas ja juhul, kui ta ei saa sinna tööle, kuhu loodab, siis on valmis võtma ennast arvele tööbüroos.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. S.N on temale mõistetud karistusajast ära üle poole mõistetud karistusajast, mis on ühtlasi ka üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus tunnustab S.N-i tahet vabaneda alkoholisõltuvusest ning muuta oma käitumist, kuid leiab, tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks alused puuduvad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 11-l korral. Tema suhtes on kohaldatud erinevaid karistusi, kuid need ei ole avaldanud soovitud mõju – S.N on jätkanud kuritegude toimepanemist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et teda on varem korduvalt vabastatud tingimuslikult vangistuse kandmisest, kuid ta ei ole katseaegu läbinud, on enamustel juhtudel toime pannud uued kuriteod, mistõttu on pööratud karistused täitmisele. Ka käesoleval kannab ta karistust kuriteo eest, mille pani toime eelneva otsusega määratud katseajal. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et ta oli viimase kohtumenetluse ajal kuulutatud tagaotsitavaks, kuna jättis korduvalt kohtuistungile ilmumata ega olnud kättesaadav ka telefoni teel. Eelneva põhjal on kohtul tekkinud veendumus, et 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.