1-16-4310/10

Kriminaalasi nr. 1-16-4310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2016.a. Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Kohtunik Merle Parts Sekretär Liis Landsmann Tõlk Anneli Helmann Prokurör Kristina Kivi Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud Menetluse liik kokkuleppemenetlus Süüdistatav: T.B , ik: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: EV; emakeel: aserbaidžaani keel, valdab vene, eesti ja inglise keelt; haridus: keskeriharidus; töökoht või õppeasutus: XXX MTÜ; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral (kehtivad karistused). Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.02.2016.a.; süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi; RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada T.B KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistada teda vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 8 kuud vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o. 24.05.2016.a. Süüdistatava T.B’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 175, § 179, 180 alusel välja mõista T.B’ilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 645 eurot; - kaitsjatasu summas 168 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700038626 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-4310, T.B ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

1. ptk
2. jagu) või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega seoses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 24.05.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (24.05.2016.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS T.B’it süüdistatakse selles, et tema 24.10.2015 kella 15.20 paiku Tallinnas Herne 30 asuvas Tallinna Spordihalli hoones, karates toimuvate spordivõistluste ajal astus küljekohtuniku XXX juurde ja lõi teda peopesaga vastu pea vasakut poolt, millega põhjustas XXX’ile füüsilist valu. Seejärel haaras T.B XXX’il kätega kere ümbert kinni ja üritas teda paisata pikali maha, kuid XXX avaldas vastupanu, mistõttu T.B ei õnnestunud seda teha. tegevuse lõpetasid lähedal asunud inimesed, kes sekkusid ja lahutasid nad ära. Samuti tema, samal päeval, 24.10.2015 Tallinnas Herne 30 asuvas Tallinna Spordihalli hoones, karates toimuvate spordivõistluste ajal, 5 minutit pärast eelmist vahejuhtumit, läks XXXi juurde ja hakkas tungivalt nõudma, et XXX läheks koos temaga välja tänavale suhteid klaarima. Pärast seda, kui XXX oli keeldunud koos T.B-ga välja minemast ning tundis huvi, kes see T.B selline on, et ta peaks temaga välja minema, lõi T.B XXXile rusikaga vastu alalõua vasakut poolt, millega põhjustas XXXile füüsilist valu ja tekitas talle tervisekahjustusi: pindmised peapiirkonna vigastused, turse, vasaku põse sisepinnal haavad. Oma tahtliku tegevusega T.B pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale valu ja tervisekahjustuse tekitamise, mis on toime pandud korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: XXX’ile tekitas T.B füüsilist ja mittevaralist kahju, tsiviilhagi ei esitatud. 2 T.B ’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on T.B ’i karistuseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust, mis tuleb KarS § 73 lg 1 kohaselt jätta täitmisele pööramata, kui T.B ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppe kohaselt on süüdistatavale selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral peab ta tasuma kriminaalmenetluse kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava T.B ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et T.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad T.B ’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 168 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2016.a. on selle suuruseks 645 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg 1; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, §
3. Merle Parts kohtunik 3