← Eesti

1-16-4834/5

1-16-4834 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2016. a Põlva Kriminaalasja number 1-16-4834 (15265000040) Kohtunik Lembit Käis Kohtuistungi sekret

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi) ning karistada teda 6 (kuus) kuulise vangistusega. U.T süüdi tunnistada Kar

S § 120 lg 1 järgi ning karistada teda 4 (neli) kuulise vangistusega. KarS §-de 63 lg 2 ja 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista U.T liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel vabastada U.T täielikult talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ning määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust U.T arvestada alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tühistada kohtuotsuse jõustumisel U.T-le Tartu Maakohtu 15.03.

  1. a määrusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld H. O. suhtes. 1-16-4834 KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel teavitada kannatanut H. O. (isikukood: xxxxxxxxxxx) U.T ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. Jätta kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud – 255 eurot – riigi kanda. Välja mõista U.T-lt Eesti Vabariigi kasuks 973 (üheksasada seitsekümmend kolm) eurot 32 senti menetluskulude (sealhulgas sundraha 645 eurot) katteks. Menetluskulud – 973,32 eurot – tasuda Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 AS SEB Pank või kontole nr EE502200221014193355 Swedbank AS või kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank AS Eesti filiaal või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: maakohtu teatatud viitenumber, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete (KrMS 9.peatüki
  2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1) Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel lahendi teinud kohtule (aadressil: Võru 12, 63308 Põlva). Süüdistus ja kokkuleppe sisu Kokkuleppe järgi süüdistatakse U.T selles, et tema mai keskpaigast
  3. a kuni mai lõpuni
  4. a xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas xxxxxx talus kasutas korduvalt füüsilist vägivalda oma endise abikaasa H. O. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) suhtes, lüües kannatanut korduvalt tahtlikult käega näkku ja tekitades sellega kannatanule tugevat füüsilist valu, sh:
  5. a mai keskel, seni täpsustamata ajal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas xxxxxx talu elukohaks kohandatud garaažis lõi omavahelise tüli käigus tahtlikult labakäega vähemalt ühel korral endist abikaasat H. O. näo piirkonda ning tekitas sellega kannatanule tugevat füüsilist valu; mai keskel 2013 a, seni täpsustamata ajal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas xxxxxx talu elukohaks kohandatud garaažis lõi omavahelise tüli käigus, tahtlikult labakäega ühel korral endist abikaasat H. O. näo piirkonda ning tekitas sellega kannatanule tugevat füüsilist valu; mai lõpus
  6. a, seni täpsustamata ajal, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas xxxxxx talu elukohaks kohandatud garaažis lõi omavahelise tüli käigus, tahtlikult labakäega vähemalt ühel korral endist abikaasat H. O. näo piirkonda ning tekitas sellega kannatanule tugevat füüsilist valu. 2

(4)1-16-4834 Seega U.T pani toime järjepideva kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015.

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi).

U.T süüdistatakse ka selles, et tema alates augusti keskpaigast

  1. a kuni 08.02.
  2. a ähvardas korduvalt endist abikaasat H. O. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) olulises ulatuses vara hävitamisega, lubades H. O. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva xxxxxx talu elumaja hävitada, sh: augusti keskel
  3. a, seni täpsustamata ajal, ähvardas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx talu köögis endist abikaasat H. O. olulises ulatuses vara hävitamisega, lubades H. O. kuuluva xxxxxx talu elumaja, väärtusega 80 000 eurot, hävitada, öeldes mitmel korral, et teeb maja maatasa; - septembri keskel
  4. a, seni täpsustamata ajal, helistas H. O. U.T tütar A. V. , kelle sõnade kohaselt ähvardas U.T H. O. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva xxxxxx talu elumaja, väärtusega 80 000 eurot, maha põletada; - märtsi teisel poolel
  5. a, seni täpsustamata ajal, helistades salastatud telefoninumbrilt H. O. telefonile nr xxxxxxx, ähvardas telefoni teel endist abikaasat H. O. olulises ulatuses vara hävitamisega, lubades H. O. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva xxxxxx talu elumaja, väärtusega 80 000 eurot, hävitada, öeldes, et kannatanu kodust jääb järele tühermaa; - 08.02.
  6. a, helistades salastatud telefoninumbrilt H. O. telefonile nr xxxxxxx, ähvardas telefoni teel endist abikaasat H. O. tapmise ja olulises ulatuses vara hävitamisega, lubades H. O. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluva xxxxxx talu elumaja, väärtusega 80 000 eurot, hävitada, öeldes, et tulevad mehed ja teevad nii, et H. O. ja tema majast ei jää tikuotsa ka järele. H. O. arusaamise järgi lubas U.T ta ära tappaja elumaja maha põletada U.T varasema äärmusliku ja vägivaldse käitumise põhjal oli kannatanul alust karta ähvarduste täieviimist. Seega U.T pani toime tapmisega ja olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamise, kuna oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Süüdistatava U.T , kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski ning abiprokuröri Külli Zimm vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on U.T-le mõistetavaks karistuseks KarS § 122 järgi (alates 01.01.2015.

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi) 6 kuud vangistust ja Kar

S § 120 lõike 1 järgi 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ning mõista U.T liitkaristuseks 7 kuud vangistust, mis tuleb jätta tingimisi täitmisele pööramata KarS § 73 lg 1 alusel 1-aastase katseaja kestel. Maakohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3

(4)1-16-4834 Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada KarS §-de 122 ja 120 lõike 1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. U.T-le Tartu Maakohtu 15.03.
  1. a määrusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld H. O. suhtes (tl 22-24) kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel. Kannatanu – H. O. – soovib saada teavet süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest KrMS § 38 lg 5 punktis 2 märgitud asjaolu korral (tl 15). Seega tuleb kannatanut teavitada süüdistatava ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule. KrMS § 180 lõike 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 645 eurot, kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kulud – 255 eurot (tl 56) ning riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav riigi õigusabi tasu ja kulu 328,32 (85,44+85,44+72+85,44= 328,32; tl 75, 79, 87, 91) eurot. Arvestades asjaolu, et süüdistatava suhtes on kriminaalmenetlus osaliselt lõpetatud (tl 63-64) ning tema sissetulekusk on vaid pension, siis jätab kohus antud ekspertiisikulu riigi kanda KrMS § 183 ja 180 lg 3 alusel. Seega tuleb süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista kokku 973,32 (645 + 328,32) eurot. Otsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 249; 306 ning 311-
  2. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.