Obsah (6)

§ 184§ 68§ 64§ 22§ 84§ 831

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 1.juuni 2016 (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1001 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulah

§ 184

lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust.

§ 68alusel arvatakse karistusaja hulka K.

Plansi eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmist hakatakse arvestama alates 29.08.2015.

§ 64lg 2 alusel jäeti Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega K.

Plansile

§ 22

lg 2 - § 404 järgi mõistetud lõplik rahaline karistus 100 päevamäära iseseisvalt täitmiseks. Tõkend vahistamine tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

§ 84ja § 831 lg 1 alusel mõisteti K.

Plansilt välja 6560 eurot, mis tuleb tasuda alates kohtuotsusele järgnevast kuust ühe kuu jooksul. K. Plansilt mõisteti välja menetluskulud 1446,72 eurot. Ülejäänud osas jäeti menetluskulud riigi kanda. Menetluskulude tasumine määrati 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

1. K. Plans esitas Tartu Maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles taotleb menetluskulude tasumise edasilükkamist ühe aasta võrra. Esialgselt lootis ta, et suudab kohtukulud tasuda vabatahtliku tähtaja jooksul, ent nüüd selgub, et see on võimatu.
2. Prokuröri kirjalikus seisukohas leitakse, et maakohtu otsus tuleks tühistada K. Plansilt menetluskulude tasumise korra osas ja teha uus otsus, millega võimaldada K. Plansil tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul. Prokurör märgib, et kirjalik kokkulepe süüdistatava ja prokuratuuri vahel sõlmiti ja allkirjastati 03.02.2016 ehk enne Riigikohtu lahendit asjas nr 3-1-1-7-16, millega sisustati KrMS § 245 lg 1 p 12 tähendust väljakujunenud praktikaga oluliselt erinevalt. 18.03.2016 toimunud kohtuistungil lubas kohus kirjalikke kokkuleppeid täiendada suuliste ja protokolli kantavate kokkulepetega menetluskulude osas. Prokurör taotles osade menetluskulude riigi kanda jätmist, menetluskulude summas 1446,72 eurot välja mõistmist K. Plansilt, mida KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt võimaldada tasuda ositi 12 kuu jooksul. K. Plans ja tema kaitsja kinnitasid, et on nõus prokuröri taotletud menetluskulude jaotuse ja ositi tasumisega. Ositi tasumine on põhjendatud K. Plansi varandusliku ja tervisliku olukorraga. Samuti tuleb tal täita teises kriminaalasjas mõistetud rahalist karistust summas 320 eurot. Praeguses asjas on temalt konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud 6560 eurot, mille tagamiseks on K. Plansi varad arestitud. Kahetsusväärselt on istungi protokoll just K. Plansi kokkuleppe avaldamise ja istungil kokku lepitu kajastamise koha pealt puudulik, sest prokuröri ettepanek: „Menetluskulud jätta osaliselt riigi kanda ja lubada neid kanda ositi. Ekspertiisi- ja kaitsjatasu välja mõista ning sundraha ja sõiduki teisaldamise kulud jätta riigi kanda“, on protokolli tekstis sattunud K. Plansi sõnavõtu juurde. Kogumis on protokollist siiski võimalik aru saada, et pooled on kokku leppinud nii menetluskulude vähendamises, kui ka ositi täitmise võimaldamises. Kuivõrd kohus kaldus poolte poolt kokkulepitust kõrvale, milleks kohtul KrMS § 248 lg 1 kohaselt volitusi ei ole, rikkus kohus kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Selle vea saab kõrvaldada ringkonnakohtus uue otsuse tegemisega.
3. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 20.05.2016 määrusega jäeti K. Plansi määruskaebus käiguta ning talle anti tähtaeg nõuetekohase kaebuse esitamiseks, milles oleks täpsustatud taotluse sisu ja põhjendusi.
4. K. Plans esitas selle peale talle antud tähtaja jooksul uue kaebuse, milles märgib, et sõlmis prokuröriga kokkuleppe, et menetluskulud kuuluvad tasumisele 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kuivõrd kohtuotsuses on kirjas, et menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul, taotleb K. Plans teha menetluskulude osas uue otsuse. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud K. Plansi määruskaebusega, prokuröri kirjaliku seisukohaga ning kriminaaltoimiku materjalidega, asub seisukohale, et vaidlustatav Tartu Maakohtu kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus tuleb tühistada osaliselt, s.o menetluskulusid puudutavas osas. Teha uus otsus, millega võimaldada K. Plansil tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud 1446,72 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. 6.1 03.02.2016 sõlmisid prokurör J. Pajus, süüdistatav K. Plans ja tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi kokkuleppe, mille kohaselt taotleb prokurör kohtus K. Plansi süüditunnistamist ja karistamist 4 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega

§ 184

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.

§ 68alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise aja alguseks loetakse 29.08.2015.

§ 64

lg 2 alusel jääb iseseisvalt täitmiseks Tartu Maakohtu 13.02.2013 otsusega

§ 22

lg 2 - § 404 järgi mõistetud lõplik rahaline karistus 100 miinimumpäevamäära, s.o 320 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et

§ 831

lg 1 ja § 84 alusel kuulub konfiskeerimisele 6560 eurot, mis täidetakse Tartu Maakohtu 03.12.2015 määrusega 1-15-9985 arestitud sõiduauto Volkswagen Passat registreerimisnumbriga XXX realiseerimisest saadavast rahast ja 15 euro ulatuses Politsei- ja piirivalveameti tagatiskontole kantud sularahast. Kokkuleppele jõuti ka selles, et K. Plans kohustub hüvitama järgnevad kriminaalmenetluse kulud: Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1017 kogumaksumus 588 eurot (õiend kd I, lk 47), millest objektid 1-1, 2, 3 s.o 3x84=252 eurot seoses K. Plansiga; objektid 1-2, 4, 5, 6 s.o 4x84=336 eurot seoses K. Plansi, I.K. i ja E.A. ega. DNA ekspertiisiakt nr 15E-GE1180 maksumus 1140 eurot (õiend kd I, lk 60) seoses K. Plansi, I.K. i ja E.A. ega. Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1421 maksumus 252 eurot (kd IV, lk 48) seoses E.A. e, K. Plansi ja I.K. iga. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasud: K. Plansile osutatud õigusabi eest A. Sirendile 132,72 eurot (kd I, lk 161), 24 eurot (kd I, lk 166), 48 eurot (kd I, lk 174), 48 eurot (kd I, lk 181), toimikuga tutvumise eest 144 eurot, toimiku tutvustamise eest 78 eurot, elektroonilise valve alla vabastamise taotlus ja istungil osalemine 72 eurot, kokkuleppemenetluse läbirääkimistel osalemise eest 24 eurot. Lisandub kaitsja tasu osalemise eest kohtuistungil. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamisega seotud kulud: OÜ-le Messauto makstud 299 eurot K. Plansile kuuluvate sõidukite teisaldamise eest (kd I, lk 142). Samuti lasub K. Plansil kohustus tasuda süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel sundraha esimese astme süüteo toimepanemise eest 1075 eurot. Kokkuleppe on allkirjastanud abiprokurör, süüdistatav ja tema kaitsja (kd VIII, tl 110-112). 6.2 Vaidlustatavast Tartu Maakohtu otsusest (kd IX tl 22-58) tuleneb, et maakohus on K. Plansi süüditunnistamisel lähtunud kokkuleppes kokkulepitust ja on seda teinud ka konfiskeerimisotsustust tehes, ent menetluskulude küsimuse lahendamisel on kohtuistungil suuliselt täiendatud kokkuleppest hälbinud. Seetõttu leiab prokurör oma kirjalikus seisukohas, et maakohus rikkus KrMS § 248 lg-t 1, kui kaldus poolte poolt kokkulepitust kõrvale. Prokurör märgib, et menetluskulude tasumise osas lepiti kokku 12-kuuline periood. Sama kinnitab oma määruskaebuses ka K. Plans. 6.3 Ringkonnakohus märgib, et maakohtul tuleb menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel juhinduda KrMS § 248 lg-st

1. Praegusel juhul ei kajastatud kokkuleppes menetluskulude ositi hüvitamist 03.02.2016 sõlmitud kirjalikus kokkuleppes, ent kohtumenetluse pooled olid selles küsimuses maakohtu 18.03.
2. a istungil ühte meelt. Seda on kinnitanud nii K. Plans kui ka prokurör oma kirjalikus seisukohas. Eelnevast tulenevalt olnuks kohtul seega kaks alternatiivi – kas aktsepteerida poolte taotlus või mitte. Kuna kohtul ei ole KrMS § 248 lg 1 kohaselt kokkuleppe muutmiseks volitusi, ei saa kohus hälbida poolte poolt kokkulepitust. Selline viga annab KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õiguse kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsust vaidlustada. 3 6.4 Praegusel juhul nähtub maakohtu otsusest, et selles kalduti süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel kohtuistungil poolte poolt kokkulepitust kõrvale. Nii K. Plans kui ka prokurör on kinnitanud, et kriminaalmenetluse kulude osas lepiti kohtuistungil poolte nõusolekul kokku menetluskulude tasumine ositi ühe aasta jooksul. Apellatsioonikohtul puudub alus sellise kokkuleppe olemasolus kahelda. Riigikohus on leidnud, et eelnev kirjalik kokkulepe, mis on KrMS § 245 lg 4 järgi sõlmitud, ei välista võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta ja täiendada. Olukorras, kus kokkuleppe muutmine ei eelda uusi või lisaläbirääkimisi, toetavad sellist seisukohta ka menetlusökonoomika huvid (vt RKKKm 3-1-1-47-16, p 7). Ringkonnakohus leiab, et ehkki maakohtupoolne kokkuleppe muutmine on hinnatav olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes, saab apellatsioonikohus vea ise parandada, kuivõrd kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Samuti ei riku maakohtust erinev menetluskulude väljamõistmise kord K. Plansi õigusi ja kohustusi, kuivõrd ositi tasumise võimaldamist on põhjendatud K. Plansi varandusliku ja tervisliku olukorraga ning nõuetega teistes kriminaalasjades.
3. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS §-st 390, § 339 lg-st 2 ja § 304 lg 4 p-st 5 tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 06.04.
4. a kohtuotsuse K. Plansilt menetluskulude väljamõistmises 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ja teeb selles osas uue lahendi, millega mõista K. Plansilt välja menetluskulud 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas