← Eesti

1-15-7208/19

1-15-7208 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar
  2. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-7208 Kohtukoosseis Kriminaalasi Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meelika Aava ja Ivi Kesküla S.R’i süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad Prokurör Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergson Maria Entsik Süüdistatav S.R isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX, XXX, emakeel – eesti keel, töökoht: XXX, karistatus: varem kriminaalkorras karistamata, tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaat Raivo Bergson Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes sellest välja põhistused tsiviilhagi rahuldamise osas ning asendada neid käesoleva otsuse põhistustega.
  6. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  7. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. S.R on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, töötades alates 01.01.2010 S OÜ´s (reg kood XXXXXXXX, asukoht XXX) töölepingu alusel autojuhi ametikohal ja täites alates 31.08.2010 logistiku tööülesandeid kuni töölt vabastamiseni 13.05.2011, pööras vahendlikult ajavahemikul 24.02.2011 kuni 11.05.2011 ebaseaduslikult talle usaldatud S OÜ-le kuuluvat vara kolmandate isikute kasuks suures ulatuses, kasutades selleks teisi isikuid. Nimelt olid tulenevalt tööülesannetest S.R-i valduses alates 2011.a algusest O AS poolt S OÜ-le väljastatud kütusekaardid nr 7084273000410081 (nr 49), nr 7084273000409695 (nr 10), nr 7084273000410164 (nr 57), nr 7084273000410172 (nr 58) ja nr 7084273000410198 (nr 60), millised olid ette nähtud S OÜ kasutatavate veokite ja puidupurustamis masinate kütusega varustamiseks. S.R palus oma tuttavat AT osutada talle abi kütuse tankimisel, väites, et kütust tangitakse S OÜ sõidukite jaoks, paludes tal minna Paide O tanklasse, kus pidi kohtuma isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütust tangitakse ja palus AT tankimise eest tasumiseks esitada tankla operaatorile S OÜ kasutuses olevad O AS kütusekaardid. S.R andis selleks S OÜ kasutuses olevad kütusekaardid AT kätte, paludes need pärast kütuse tankimist talle tagastada. AT sai S.R-ilt S OÜ kasutuses olevad kütusekaardid enda kätte, läks S.R-i määratud ajaks (reeglina samal päeval) Paide O tanklasse, kus kohtus sinna tulnud, S.R-ilt kütuse omandamises kokku leppinud isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütus tangiti. AT esitas enne tankimist O AS tankla operaatorile kütuse eest tasumiseks S OÜ kasutuses olevad O AS kütusekaardid ning seejärel tagastas pärast tankimist kütusekaardid kas samal või järgmisel päeval S.R-ile . AT helistas kas ise S.R-ile pärast tankimist või helistas S.R talle ja siis lepiti kokku kütusekaartide tagastamise aeg ja koht. Selliselt käis AT S.R-i palvel Paide O tanklas, kasutades S OÜ kasutusse antud kütusekaarte diiselkütuse tankimiseks järgmiselt: kuupäev 24.02.2011 01.03.2011 08.03.2011 09.03.2011 17.03.2011 17.03.2011 17.03.2011 17.03.2011 04.04.2011 04.04.2011 10.04.2011 21.04.2011 21.04.2011 kellaaeg 18.25 18.46 21.23 12.04 19.51 20.03 20.17 20.18 21.29 22.00 17.04 20.16 20.31 kütusekaardi number 7084273000410081 (nr 49) 7084273000410081 (nr 49) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410172 (nr 58) 7084273000410081 (nr 49) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410081 (nr 49) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410198 (nr 60) kogus liitrites 271,31 511,66 510,25 160,02 569,12 632,64 625,67 574 599,4 699,8 600,24 721,27 680,63 maksumus 338,86 eurot 654,41 eurot 655,16 eurot 205,47 eurot 736,44 eurot 818,64 eurot 809,62 eurot 742,76 eurot 760,64 eurot 888,05 eurot 761,7 eurot 893,65 eurot 843,3 eurot 21 04 2011 26.04.2011 26.04.2011 26.04.2011 04.05.2011 04.05.2011 04.05.2011 06.05.2011 06.05.2011 20 44 21.31 21.42 21.42 21.08 21.22 21.41 21.28 21.38 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410198 (nr 60) 7084273000410198 (nr 60) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410198 (nr 60) 467 04 600 560 640 700 700 685 715,12 670,64 578 66 eurot 743,4 eurot 693,84 eurot 792,96 eurot 867,3 eurot 867,3 eurot 848,72 eurot 886,03 eurot 830,92 eurot 2

(8)07.05.2011 11.05.2011 11.05.2011 11.05.2011 11.05.2011 12.46 20.47 21.01 21.11 21.21 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410198 (nr 60) 7084273000410198 (nr 60) 600 600 660 700 40 743,4 eurot 743,4 eurot 817,74 eurot 867,3 eurot 49,56 eurot Nimetatud kütusekoguseid ei kasutatud S OÜ huvides, ükski S OÜ kasutuses olevatest veokitest ei viibinud nimetatud ajal nimetatud tanklates, samuti ei toimunud tanklatest mahutite abiga veokitele või puidupurustamis masinatele kütuse vedu nimetatud kogustes. Samuti pööras S.R vahendlikult pärast S OÜ-st lahkumist ajavahemikul 04.06.2011 kuni 18.08.2011 ebaseaduslikult S OÜ-le kuuluvat vara kolmandate isikute kasuks suures ulatuses, kasutades selleks teisi isikuid. S.R jättis pärast S OÜ-st lahkumist, s.o pärast 13.05.2011, enda valdusse O AS poolt S OÜ-le väljastatud kütusekaardid nr 7084273000410081 (nr 49), nr 7084273000409695 (nr 10), nr 7084273000410164 (nr 57), nr 7084273000410172 (nr 58) ja nr 7084273000410198 (nr 60), ehkki oleks olnud kohustatud need kütusekaardid S OÜ-le tagastama ja palus jätkuvalt oma tuttavat AT osutada talle abi kütuse tankimisel, väites, et kütust tangitakse S OÜ sõidukite jaoks, paludes tal minna tanklasse, kus pidi kohtuma isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütust tangitakse ja palus tankimise eest tasumiseks esitada tankla operaatorile O AS poolt S OÜ-le väljastatud S OÜ kütusekaardid. S.R andis selleks tema valduses olevad kütusekaardid AT kätte, paludes need pärast kütuse tankimist talle tagastada. AT sai nii nagu ennegi S.R-ilt S OÜ kasutuses olevad kütusekaardid enda kätte, läks S.R-i määratud ajaks (reeglina samal päeval) Paide O tanklasse, kus kohtus sinna tulnud, S.R-ilt kütuse omandamises kokku leppinud isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütus tangiti, esitades enne tankimist O AS tankla operaatorile kütuse eest tasumiseks O AS poolt S OÜ-le väljastatud S OÜ kütusekaardid ning seejärel tagastas pärast tankimist kütusekaardid kas samal või järgmisel päeval S.R-ile. Selliselt käis AT S.R-i palvel Paide O tanklas, kasutades S OÜ kasutusse antud kütusekaarte diiselkütuse tankimiseks järgmiselt: kuupäev 04.06.2011 04.06.2011 04.06.2011 16.06.2011 16.06.2011 16.06.2011 18.08.2011 18.08.2011 kellaaeg 17.08 17.20 17.30 21.06 21.24 21.15 21.05 21.05 kütusekaardi number 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410198 (nr 60) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410198 (nr 60) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) kogus liitrites 740 660 700 700 665 735 300 400 maksumus 879,86 eurot 784,74 eurot 832,3 eurot 846,3 eurot 803,99 eurot 888,62 eurot 362,7 eurot 483,6 eurot 18.08.2011 21.22 7084273000410081 (nr 49) 550 664,95 eurot Nimetatud kütusekoguseid ei kasutatud S OÜ huvides, ükski S OÜ kasutuses olevatest veokitest ei viibinud nimetatud ajal nimetatud tanklates, samuti ei toimunud tanklatest mahutite abiga veokitele või puidupurustamis masinatele kütuse vedu nimetatud kogustes. Samuti kasutas S.R pärast S OÜ-st lahkumist ajavahemikul 26.06.2011 kuni 12.08.2011 teisi, kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikuid, kütuse tankimisel, kes käisid S.R-i palvel S.R-i määratud ajal O tanklates kütust tankimas. Kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikud said S.R-ilt S OÜ kasutuses olevad kütusekaardid enda kätte, läksid S.R-i määratud ajaks (reeglina samal päeval) kas Tallinnas asuvasse Betooni O tanklasse või Harju maakonnas asuvasse Lagedi O tanklasse, kus kohtusid sinna tulnud, S.R-ilt kütuse omandamises 3
(8)kokku leppinud isikutega, kelle sõidukitesse paigutatud mahutitesse kütus tangiti, esitades enne tankimist O AS tankla operaatorile kütuse eest tasumiseks S OÜ kasutuses olevad O AS kütusekaardid ning seejärel tagastasid pärast tankimist kütusekaardid S.R-ile . Selliselt käisid kohtueelsel menetlusel tuvastamata isikud S.R-i palvel Tallinnas Betooni O tanklas ja Harju maakonnas Lagedi O tanklas, kasutades S OÜ kasutusse antud kütusekaarte diiselkütuse tankimiseks järgmiselt: kuupäev kellaaeg tankla kütusekaardi number 26.06.2011 26.06.2011 25.07.2011 25.07.2011 25.07.2011 25.07.2011 25.07.2011 26.07.2011 09.08.2011 09.08.2011 11.08.2011 12.08.2011 10.31 10.40 09.30 09.47 09.48 09.52 16.34 19.36 21.12 21.18 20.21 15.01 Betooni Betooni Lagedi Lagedi Lagedi Lagedi Betooni Betooni Betooni Betooni Lagedi Betooni 7084273000410081 (nr 49) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000409695 (nr 10) 7084273000410081 (nr 49) 7084273000410081 (nr 49) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410164 (nr 57) 7084273000410081 (nr 49) 7084273000409695 (nr 10) kogus liitrites 520,6 480,06 500,04 180,26 560,45 121,47 161,87 480 567,26 120,22 567,26 567,26 maksumus 639,82 eurot 589,99 eurot 624,55 eurot 225,14 eurot 700 eurot 151,72 eurot 202,18 eurot 599,52 eurot 700 eurot 148,35 eurot 700 eurot 700 eurot Nimetatud kütusekoguseid ei kasutatud S OÜ huvides, ükski S OÜ kasutuses olevatest veokitest ei viibinud nimetatud ajal nimetatud tanklates, samuti ei toimunud tanklatest mahutite abiga veokitele või puidupurustamis masinatele kütuse vedu nimetatud kogustes. Kokku pööras S.R kolmandate isikute kasuks S OÜ kasutuses olevate kütusekaartidega diiselkütust maksumusega 32 753,41 eurot. Kütusekaartide kasutamisest tulenevalt esitas O AS S OÜ-le arved kokku summas 30 668,38 eurot (arvetes oli aluseks võetud S OÜ-le kohalduv kütuse soodushind), mille S OÜ ASile O ka tasus. Seega, omades valdust talle võõrale asjale – kütusekaartidele, millega oli õigust tankida kütust, saades seega valduse ka kütusekaartidega tangitud kütusele, pööras S.R kütusekaartide kasutamisega S OÜ-le kuuluvat kütust ebaseaduslikult, s.o omamata S OÜ nõusolekut, kolmandate isikute kasuks. Seega pani S.R toime KarS § 201 lg 1 ettenähtud kuriteo – isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramise. Maakohtu otsus 2. Harju Maakohtu 21. oktoobri 2015.a. otsusega mõisteti S.R süüdi KarS § 201 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõisteti temale karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati S.R-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jäeti vangistus 8 (kaheksa) kuud täitmisele pööramata tingimusel, et S.R ei pane temale määratud 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna järelevalve all, kohustudes: elama aadressil XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või 4
(8)õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel arvestati S.R´ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 21.oktoober
  1. Sama otsusega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõisteti S.R’ilt kannatanule OÜ S kuriteoga tekitatud kahju, s.o. 30 668,38 eurot mis tuleb kanda OÜ S arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank. ESITATUD APELLATSIOON
  2. Apellatsiooni esitas kannatanu süüdistatava S.R-i kaitsja vandeadvokaat Raivo Bergson, kes ei vaidlusta S.R-i süüdimõistmist ja temale karistuse mõistmist KarS § 201 lg 1 järgi, kuid vaidlustab tsiviilhagi rahuldamist. Käesoleva kriminaalasja menetlust alustati 09.09.
  3. Kannatanu OÜ S esitas tsiviilhagi kohtule alles 27.07.2015, s.o. ligi neli aastat hiljem. Vastavalt TsÜS § 150 lg 1 aegub kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aeg kolme aasta jooksul ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. OÜ S esitas 31.08.2011 Põhja Prefektuurile kuriteokaebuse, milles märkis, et S.R-i ja kolmandate isikute tegevusega on tekitatud OÜ-le kahju 29000 eurot. Kuriteokaebusele kirjutas alla juhatuse liige TK. Kuriteokaebusest nähtub ka, et S.R-ile tehti 30.08.2011 ettepanek esitada oma seisukoht kahjude hüvitamise kohta järgmiseks päevaks, so. 31.08.
  4. Kuriteokaebusest nähtuvalt oli OÜ S juhatusel juba sel ajal teada, et kahju on tekitanud S.R ning sellest ajast hakkas kulgema ka hagi esitamise tähtaeg. Kannatanu esindaja oli kogu kriminaalmenetluse ajal ekslikul seisukohal, et kahju tekitanud isiku saab kindlaks teha alles kriminaalmenetluse käigus ja seega saab kannatanu teada kahju tekitanud isikutest alles uurimise lõppedes pärast toimikuga tutvumist. Selline seisukoht on vastuolus Riigikohtu erikogu kohtuotsusega 22.veebruarist 2013 (3-1-1-10612) kus märgitakse (p 39), et teadmine kahjust TsÜS § 150 lg.1 tähenduses peab hõlmama nii teadmist kahjust kui ka teadmist teost või sündmusest, millega kahju põhjustati. Selline teadmine ei pea eeldama täpset ülevaadet kõigist kahju ja selle tekitamisse üksikasjadest, piisab kui kannatanul on küllalt infot, et koostada selline hagi, mille kohus eeldatavalt menetlusse võtaks. Riigikohus märgib samas lahendis ka seda, et juhul kui kahju hüvitamise eest vastutab mitu isikut, siis hõlmab TsÜS § 150 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja kulgemine vaid nõudeid nende isikute vastu, kelle hüvitamiskohustusest on kannatanu teadlik. Kannatanu esindaja seisukoha ekslikkusele, et kahju tekitajast saab teada alles menetluse lõppedes toimikuga tutvudes, viitab ka Riigikohtu erikogu otsuses (p 41) märgitud nõue, et asjaolud, millest nähtub, et kannatanu teadis või pidi teadma kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust enne seda, kui tal võimaldati kriminaaltoimikuga tutvuda, peab esitama ning tõendama kohtumenetluse pool, kes aegumisele tugineb. Maakohtule esitatud kaitseaktis on seda tehtud. Maakohus samuti ei nõustunud kannatanu esindaja seisukohaga, kuid tugines tsiviilhagi rahuldamisel teistele, apellandi arvates ebaõigetele, tõenditele. Maakohus viitas oma otsuses Riigikohtu 25.02.2009 otsusele tsiviilasjas nr. 3-2-1-149-08 mille kohaselt tuleb tsiviilhagiga võrdsustada politseiprefektuurile kriminaalasja raames avalduse esitamine, seda eeldusel, et avalduses on väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetselt isikult. Maakohus peab selliseks avalduseks 31.08.2011 koostatud kuriteokaebust, kuid jätab tähelepanuta, et see esitati mitte kriminaalasja raames vaid 9 päeva enne kriminaalmenetluse alustamist. 5
(8)Otsuses viidatakse ka 05.07.2012 koostatud teatisele varalise kahju tekitamise kohta, kuid seda teatist ei saa lugeda tsiviilhagiks kuna seal pole väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetselt isikult. Faktiliselt esitas OÜ S hagi alles 27.07.2015, so pärast hagi esitamise tähtaja aegumist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 318, 337 lg 1 p 4, 340 lg 2 p 5 ja TsÜS § 150 lg 1 palub kaitsja tühistada Harju Maakohtu 21.10.15 otsus tsiviilhagi osas seoses aegumisega. TSIVIILHAGEJA VASTUS APELLATSIOONILE
  1. Tsiviilhageja OÜ S on seisukohal, et Harju Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Harju Maakohus on vaidlustatud otsuses viitega Riigikohtu 25.02.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-21-149-08 (p 10, 11) selgitanud, et kriminaalasja raames avalduse esitamine tuleb võrdsustada politseiprefektuurile hagi esitamisega, seda eeldusel, et avalduses on väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetsetelt isikutelt. Selline tsiviilhageja avaldus sisaldub juba prokuratuurile 31.08.2011 esitatud kuriteoteates. Lisaks sellele, esitas 05.07.2012 OÜ S juhatuse liige TK teatise tekitatud varalise kahju kohta (kd 1 tl 107-108) summas 32 753,41 eurot. 27.07.2015 koostas OÜ S hagiavalduse S.R-i vastu summas 30 668,38 eurot (aluseks oli võetud OÜ -le S kohalduv kütuse soodushind, mille nad on OÜ AS-le O ka tasunud). Kannatanu lepinguline esindaja Harland Paas kinnitas kohtuistungil, et kuni eeluurimise lõpuni ei olnud talle teada, kas kahju tekitanud isikuid on rohkem kui üks. Edasi märkis Harju Maakohus, kui kannatanu on kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada saanud (nt pärast kriminaaltoimikuga tutvumist kohtueelses menetluses), on tal võimalik oma esialgset tsiviilhagi täpsustada ning nimetades konkreetsed isikud, kelle vastu tema nõue on suunatud. Tsiviilhagi täpsustamine on erinevalt tsiviilhagi esitamisest võimalik ka pärast KrMS § 225 lg 1 nimetatud tähtaja möödumist, sh kohtumenetluses.
  2. septembril 2011 jõustunud KrMS § 2631 lg 1 esimene lause sätestab, et kui koos süüdistusaktiga on kohtus se saadetud tsiviilhagi, teeb kohus määruse tsiviilhagi menetlusse võtmiseks või tähtaja määramiseks puuduste kõrvaldamiseks tsiviilhagis või tsiviilhagi läbivaatamata jätmiseks. Seega ei ole OÜ S nõue aegunud. Kõike eeltoodut aluseks võttes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja apellatsiooni ning kannatanu esindaja vastusega esitatud apellatsioonile, leiab, et kaitsja apellatsioonis toodud argumendid maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse osas, milles põhistatakse tsiviilhagi rahuldamist, jätab maakohtu põhistused tsiviilhagi rahuldamise osas otsusest välja ning asendab neid ringkonnakohtu põhistustega.
  4. Maakohus põhjendas tsiviilhagi rahuldamist ning aegumistähtaja saabumata jäämist viitega Riigikohtu 25.02.2009 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-149-08 (p 10, 11), mille kohaselt tuleb võrdsustada politseiprefektuurile kriminaalasja raames avalduse esitamine hagi esitamisega, seda eeldusel, et avalduses on väljendatud taotlust mõista tsiviilhagi korras kahju välja konkreetsetelt isikutelt. Edasi viitas maakohus asjaolule, et kannatanu OÜ S koostas 31.08.2011 kuriteokaebuse (kd 1, tl 1-3), milles on märgitud, et S.R’i ja kolmandate isikute tegevusega on OÜ-le S tekitatud kahju ca 29000 eurot. 05.07.2012 koostas OÜ S juhatuse liige TK teatise tekitatud varalise kahju kohta (kd 1 tl 107-108) summas 32 753,41 eurot. Kohtukolleegium on seisukohal, et ühtegi maakohtu poolt nimetatud dokumentidest ei saa käsitleda tsiviilhagina või muu avaldusena tsiviilhagi väljamõistmiseks. Samuti ei nõustu kohtukolleegium maakohtu poolt eelnimetatud Riigikohtu lahendile antud tõlgendusega. 6
(8)Kohtukolleegium osundab, et Riigikohtu lahend nr 3-2-1-149-08 käsitles olukorda, kui kehtis KrMK § 41,42 regulatsioon tsiviilhagi esitamise osas. Riigikohus seletas, et selleks, et lugeda kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitatuks TsÜS § 121 lg 1 p 1 mõttes, on oluline, et hageja esitatud kirjalikus avalduses oleks nimetatud ka isik või isikud, kelle vastu tsiviilhagi esitatakse. Nähtuvalt nimetatud Riigikohtu lahendist esitas hageja (kriminaalmenetluses kannatanu) Pärnu Politseiprefektuurile avalduse kostja kriminaalvastutusele võtmiseks
  1. veebruaril
  2. Tsiviilhagi esitas hageja kriminaalasjas
  3. detsembril 2001.a. Edasi asuski Riigikohus seisukohale, et kuna hageja nimetas
  4. detsembri
  5. a avalduses kostjat II ja III kui isikuid, kellelt ta nõuab kahju hüvitamist, siis tuleb TsÜS § 121 lg 1 p 1 järgi lugeda nende kostjate suhtes hagi aegumine katkenuks alates
  6. detsembrist
  7. Nimetatud Riigikohtu otsusest tuleneb üheselt, et tsiviilhageja (kriminaalmenetluses kannatanu) esitas kriminaalmenetluse raames eraldi tsiviilhagi, kus nimetas ka isikuid, kelle vastu hagi esitatakse ja seda ligi aasta peale kuriteokaebuse esitamist politseile. Kohtukolleegium osundab ka Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-58-07, mille kohaselt arusaam, nagu tuleks kuriteoavalduse esitamine võrdsustada hagi esitamisega TsÜS § 160 lg 2 p-st 4 mõttes, on ekslik ja ei tulene seaduse mõttest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 160 lg 2 p-s 4 sätestatu kohaselt võrdsustatakse hagi esitamisega avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Riigikohus selgitas, et niisuguse avaldusena peetakse silmas kohtueelses menetluses konkreetse tsiviilnõude osas esitatud avaldust, mitte aga avaldust isiku karistusõigusliku vastutuse väljaselgitamise kohta. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas ei ole OÜ S eeluurimise käigus sellist avaldust teinud, seega ei ole kannatanu hagiavaldust esitanud enne 27.07.2015, kui nimetatud kuupäeval avaldus oli esitatud maakohtule.
  8. Järgnevalt kohtukolleegium hindab, kas seisuga 27.07.2015 kannatanu OÜ S nõue oli aegunud TsÜS § 150 lg 1 järgi, mille kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Nähtuvalt kanntanu OÜ S poolt 31.08.2011 Põhja Politseiprefektuurile esitatud kuriteokaebusest oli kannatanul kahtlustus, et S.R ja tema vahendusel kolmandad isikud on saanud äriühingu kütusekaardid enda kasutusse ning diiselkütuse tankimisega on omastanud OÜ S vara, tekitades kannatanule kahju ca 29 000 eurot. (T I lk 1). 10.01.2012 edastas kannatanu Politseiametile taotluse, milles palutakse menetluse kiirendamist ning avaldatakse, et tegemist sisuliselt ei ole peitkuriteoga ning kuriteokaebuses on välja toodud isik, kes on äriühingule kahju tekitanud. Samas märgitakse, et kannatanule ei ole teada, kas isik tegutses üksi või isikute grupis (T 1 lk 8). Kohtukolleegium on seisukohal, et kuigi kannatanu juba kuriteokaebuses toob nimeliselt välja S.R-i kui isikut, keda on alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, sai kannatanu teada, et kahju hüvitama kohustatud isikuks on S.R alles viimasele kahtlustuse esitamise päevast ehk 14.08.
  9. Väärib tähelepanu, et kahtlustatavana ülekuulamisel ei tunnistanud S.R end süüdi talle inkrimineeritavas kuriteos ning seletas menetlejale, et ta ei ole kuritegu toime pannud. Tema ütluste kohaselt kütuse krediitkaardid asusid igas autos, kütusekaartidele oli suhteliselt vaba juurdepääs. Sisuliselt süüdistas ta kuriteos hoopis autojuhte (T I lk 110). Kohtukolleegium leiab, et kahtlustatava sellisest menetluslikust positsioonist võib järeldada, et kuriteo toimepanemise asjaolud ning kahju hüvitama kohustatud isik ei saanud olla kannatanule teada kuni vajalike menetlustoimingute läbiviimiseni, mis päädisid S.R-ile kahtlustuse esitamisega 14.08.
  10. Asjaolu, et S.R on otsinud enne kuriteokaebuse esitamist võimalusi endise tööandjaga/kannatanuga kokkuleppele jõuda, üksnes viitab sellele, et kannatanul oli alus S.R-i omastamises kahtlustada, kuid kannatanu ei teadnud, et S.R on kahju hüvitama kohustatud isikuks. 7
(8)Kohtukolleegium osundab, et sarnast olukorda käsitles Riigikohus asjas nr. 3-1-1-58-07, kus H.S. lõi OÜ B juhatuse liikmena esinedes
  1. mail ja
  2. mail 2001 kannatanu AS G esindajale teadvalt ebaõige ettekujutuse, et on endiselt osaühingu esindaja, kuigi tema volitused äriühingu esindamiseks lõppesid
  3. mail
  4. Tekkinud ebaõiget ettekujutust ära kasutades ning omamata kavatsust kauba eest tasuda sai H.S. kannatanult AS-lt G OÜ-le B kokku 11 000 l kütust, mille müügist saadud raha võttis ta enda valdusse. Ringkonnakohus märgib, et kuigi H.S. isik oli kannatanule teada ka alates kuriteokaebuse esitamisest, leidis Riigikohus, et nimetatud kriminaalasjas tuleb ajaks, mil kannatanu AS G teada sai, et H.S. on kahju hüvitama kohustatud isikuks, tuleb lugeda H.S.-i kahtlustatavaks tunnistamise määruse koostamise kuupäeva. Kohtukolleegium sedastab, et seisuga 27.07.2015, kui OÜ S esitas maakohtule tsiviilhagi, ei olnud S.R-ile kahtlustuse esitamisest ehk 14.08.2012 kolme aastat veel möödunud, seega ei ole hagi aegunud.
  5. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3; § 342 ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse osas, milles põhistatakse tsiviilhagi rahuldamist, jätab maakohtu põhistused tsiviilhagi rahuldamise osas otsusest välja ning asendab neid ringkonnakohtu põhistustega. Ringkonnakohus jätab süüdistatava kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov Meelika Aava Ivi Kesküla RESOLUTSIOON
  6. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  7. jaanuari
  8. a ja Harju Maakohtu
  9. oktoobri
  10. a otsus osas, millega rahuldati kannatanu tsiviilhagi ja mõisteti S.R-ilt OÜ S kasuks välja 30 668 eurot 38 senti.
  11. Jätta kannatanu tsiviilhagi nõude aegumise tõttu rahuldamata.
  12. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
  13. Kassatsioon rahuldada. 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.