Obsah (6)

§ 424§ 199§ 65§ 74§ 75§ 69

1-15-10752 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10752 (15230200178) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi

§ 424

järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav H.L Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: XXX OÜ, XXX OÜ, elukoht: XXX Harjumaa. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati: Harju Maakohtu 12.05.2014 otsusega mõisteti

§ 199

lg 3 alusel vangistus 2 aastat ja 1 kuu.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti mõistetava karistusega kaetuks kergem karistus, s.o. Harju Maakohtu 15.04.2013 otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 1 kuu vangistust, millest arvati maha eelmise kohtuotsusega kantud karistus 7 kuud ja 11 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 19 päeva vangistust, mis

§ 74

lg 1 alusel jäeti täitmisele pööramata kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid ja kohustub

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning osaleb sotsiaalprogrammis. Katseaeg 12.05.2014 kuni 11.05.

1. Kaitsja Kohtueelsel menetlusel advokaat Leelo Viil 1 RESOLUTSIOON
2. H.L süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud. 2.

§ 65

lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.05.2014 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 19 (üheksateist) päeva võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 19 (üheksateist) päeva. 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 1 aasta 11 kuud ja 19 päeva üldkasuliku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 709 (seitsesada üheksa) tundi üldkasulikku tööd. 4.

§ 69

lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest, mille jooksul peab H.L täitma

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Pärnu mnt 142 Tallinnas, tel 6 637 050). 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada H.L-i järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX Harjumaa; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla LääneHarju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75lg 2 p 2 alusel määrata H.L-ile lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

7.

§ 75lg 2 p 8 alusel määrata H.L-ile lisakohustus osaleda sotsiaalprogrammis. 8. H.L-ilt välja mõista Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot; - joobe tuvastamise kulu 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot, s.o kokku menetluskulu 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „H.L , 1-15-10752, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel H.L-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 2 Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: H.L-i süüdistatakse selles, et ta juhtis tahtlikult 31.01.2015 kella 23.50 ajal Harjumaal Saue vallas Laagris Koru tänaval ning Koru tänava ja Hoiu tee ristmikul mootorsõidukit Scania registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres 1,51 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1/ alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/nõudeid. Seega H.L pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 21.12.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Helen Kiviloo, süüdistatav H.L-i ja tema kaitsja Leelo Viili vahel järgnev kokkulepe:

§ 424

järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse s.o 12.05.2014 Harju Maakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ära kandmata osa – 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 19 (üheksateist) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 19 (üheksateist) päeva, mis asendada

§ 69

lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 709 (seitsesada üheksa) tundi, mille tegemisajaks määrata 24 (kakskümmend neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 3 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1 ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§-st 424; § 65 lg-st 2; § 69 lgtest 1, 3 ja 4; § 75 lg-st 1 ja lg 2 p-dest 2 ja 8 asub kohus seisukohale, et H.L kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, joobe tuvastamise ekspertiisi kulu ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Süüdistatava H.L-i ankeetandmete kohaselt on ta tööga hõivatud, seega omab sissetulekut. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isikute faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning seega ei olnud tegemist juhusliku süüteoga. Lisaks on süüdistatav eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Seetõttu tuleb menetluskulud süüdistatavalt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 4 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5