KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.04.2020 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-20-1162 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi L.L-i kaebus Politsei- j

§ 68

Kohtuvälises menetluses tehtud Autoveoseaduse § 58 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, otsuse sisu s.o 200 eurot, Autoveoseaduse § 68 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot Kaebuse esitaja taotlus Kergendada karistust Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.L-i kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 27.02.
2. a otsus väärteoasjas nr 2780,20,001107 L.L-i karistamises karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 3 alusel autoveoseaduse §

§ 68järgi ja teha selles osas uus otsus, millega: 1.1.

Tunnistada L.L süüdi autoveoseaduse §

§ 68järgi ja karistada teda Kar

S § 63 lg 1 alusel autoveoseaduse § 68 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot; 1.

1. Määrata, et rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus kättesaadav, Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE89101022003x SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 10220205021191; 1.
2. Kui päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud 30 päeva ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik ei ole otsuse peale kaebust esitanud, suunatakse rahatrahv täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
3. Politsei ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna liikluspolitseinik Kalmar Rogenbaum koostas 28.01.2020 L.L-ile väärteoprotokolli
4. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et ta 28.01.
5. a. kella 12.36 ajal juhtis Võru maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 262 km-l suunaga Võru poole mootorsõidukit Scania reg märk xxxxxx. Teostades autovedu ei olnud sõiduki juht eelnevalt nõuetekohaselt läbinud autojuhi ameti- ja täiendkoolitust. Olles sõiduki juht, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses, teostas tasulist autovedu ilma kehtiva juhitunnistuseta.
6. PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna Võru menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Tarmo Tammesoo 27.02.
7. a otsusega määrati L.L-ile karistuseks autoveoseaduse (AutoVS) § 58 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning AutoVS § 68 alusel rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. Vastavalt otsuses märgitule oli selle vaidlustamise viimane päev 16.03.
9. L.L esitas Tartu Maakohtule 12.03.2020 kaebuse, milles palub kergendada karistust ja alandada rahatrahvi poole võrra. Tal puuduvad rahalised vahendid selle summa tasumiseks, kuna alustas tööd alles jaanuaris ning eelnevalt oli kolm kuud tööta. Kodus on töötu naine ja kaks alaealist last. Ta alustas 31.01.2020 täiendkoolitusega ja lõpetas selle edukalt 03.02.
11. Kohtuväline menetleja esitas 26.03.2020 seisukoha, milles nõustus kirjaliku menetlusega. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. L.L ei tekitanud oma väärteoga kellelegi kahju, ta oli kaine, omas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning väärteomaterjalide juures puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks tekitanud mõne liiklusohtliku olukorra. Kohtuväline menetleja on nõus rahatrahvi vähendamisega, kui on tõendatud, et ta on edukalt läbinud 03.02.2020 ameti- ja täiendkoolituse. Kohtuotsuse põhjendused
12. L.L ei ole märkinud, millist menetlusliiki ta soovib. Kaebus on esitatud tööandja xx xxxxxxxx blanketil. Kohus püüdis korduvalt xx xxxxxxxx telefoninumbril kontakteeruda, kuid see oli välja lülitatud. Väärteoprotokollis antud telefoninumbril vastanud isik tutvustas end L.L-ina ning avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikuks menetluses. Seoses Covid 19 viiruse levikuga on Eesti Vabariigis kehtestatud 2 eriolukord ning kohtuistungist osavõttu oleks see oluliselt raskendatud. Kohtuväline menetleja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses ja nõustus karistuse vähendamisega. Neid asjaolusid arvestades otsustas kohus lahendada asja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses.
13. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ).
14. Menetlusaluse isiku 28.01.2020 antud ütluste kohaselt juhtis ta veokit Juri linna. Rahvusvahelise veose tunnistust (kood 95) ei olnud kaasas. Protokollis on fikseeritud, et tegemist oli sõidukiga Scania ja teostati autovedu. Kaebuse vorm võimaldab järeldada, et menetlusalune isik on pöördunud oma tööandja poole, kelle tegevusalaks on autovedude teostamine. Teo toimepanemise küsimuses ei ole ka hiljem vaidlust tekkinud. Seega loeb kohus tõendatuks, et L.L juhtis 28.01.
15. a. kella 12.36 ajal Võru maakonnas Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa mnt 262 km-l suunaga Võru poole mootorsõidukit Scania reg märk xxxxxx ja teostas autovedu.
16. AutoVS § 5 lg 2 kohaselt on Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline tasuline veosevedu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu keelatud, kui sellist vedu teostaval autojuhil, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses, puudub kehtiv juhitunnistus. AutoVS § x lg 3 kohaselt on juhitunnistus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artiklis 5 nimetatud tunnistus, mis annab autojuhile, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ega pikaajaline elanik vastavalt nõukogu direktiivile 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.01.200x, lk x–53) ja kes töötab vedaja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, õiguse teostada Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelist tasulist veosevedu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1072/2009 III peatükis sätestatud kabotaažvedu. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on L.L Vene Föderatsiooni kodanik. Kuna kaebuse järgi pidi L.L taotlema lühiajalist töötamise luba, pole L.L pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ tähenduses. Seega pidi tal AutovS § 5 lg 2 järgi olema tasulise veoseveo teostamiseks juhitunnistus. L.L-i ütlustest nähtub, et tal polnud
17. jaanuaril 2020 juhitunnistust. AutoVS § 58 kohaselt on autojuhi poolt tasulise veoseveo teostamine juhitunnistuseta käsitatav väärteona.
18. AutoVS § 36 lg 1 kohaselt peab autojuhi ameti- ja täienduskoolituse olema läbinud isik, kes töötab autoveol töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel autojuhina või teostab autovedu füüsilisest isikust ettevõtjana, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 2 p 1 kohaselt peab autojuhi ameti- ja täienduskoolituse olema läbinud veoautojuht veoseveol liiklusseaduse kohase C-kategooria või C1-alamkategooria mootorsõiduki või CE- või C1E-kategooria autorongiga. Kuna menetlusalune isik töötas
19. jaanuaril 2020 autoveol veoautojuhina, pidi tal AutoVS § 36 lg 1 ja lg 2 p 1 järgi olema
20. jaanuari 2020 seisuga läbitud autojuhi ameti- ja täienduskoolitus. Menetlusalusel isikul oli see koolitus läbimata. 3 AutoVS § 68 kohaselt on autojuhi poolt autoveo teostamine ameti- või täienduskoolitust nõuetekohaselt läbimata käsitatav väärteona.
21. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. L.L pani mõlemad teod toime tahtlikult, sest ta teadis
22. jaanuaril 2020 veoautot Scania juhtima asudes, et ta teostab veosevedu, tal puudub juhitunnistus ja tal on läbimata ameti ja täienduskoolitus. Kutselise rahvusvahelisi vedusid teostava autojuhina pidi ta olema kehtestatud nõuetest teadlik ja asus ilma, et need nõuded oleks täidetud, sellegipoolest autovedu teostama. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
23. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
24. Mõlema rikkumise eest on seadusandja ette näinud karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Menetlusalusele isikule on kummagi rikkumise eest määratud karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut. Kohtu hinnangul on lähtumine sanktsiooni alumisest neljandikust menetlusaluse isiku avaldatud selgitusi ja karistusregistri õiendist nähtuvat karistuste puudumist arvestades põhjendatud.
25. Samas on kohus seisukohal, et isikule omistatavad rikkumised on toime pandud ühe teoga, sest L.L asus juhtima veokit ilma, et tal oleksid selleks olemas kõik nõutavad dokumendid, ja ta täitis veoauto juhtimisega samaaegselt kaks väärteokoosseisu. KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
26. Kaebusele on lisatud OÜ xxxxxxxx xxxxxxxxx, mille kohaselt menetlusalune isik on läbinud 31.01 –03.02.2020 kutselise veoautojuhi 35-tunnise täiendkoolituse. Sellest nähtub, et ta on asunud puudust viivitamatult kõrvaldama. Nimetatu võimaldab prognoosida menetlusaluse isiku karistuse eripreventiivsele mõjule allumist heaks.
27. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-x-13 p 23). Isik avaldas kaebuses, et ta on olnud enne rikkumist mitmeid kuid tööta, tal on töötu abikaasa ja kaks alaealist last. Kuigi sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole, puudub kohtu põhjus arvata, et isik valetaks oma perekonnaseisu kohta. Maailmas leviva Covid-19 pandeemia tõttu on majanduslik olukord ebakindel ja töötuse määr kasvab kiiresti. Selles olukorras omab ka väike rahatrahv reaalselt tajutavaid kitsendusi.
28. Eelnevat arvestades tühistab kohus PPA Lõuna prefektuuri 27.02.
29. a otsuse karistuse määramise osas ning teeb uue otsuse, millega tunnistab L.L-i süüdi AutoVS §

§ 68järgi ja karistab teda Kar

S § 63 lg 1 alusel AutoVS § 68 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut s.o 120 eurot. 17. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS §-s 29 ja §-s 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. 4 / Ingrid Kullerkann kohtunik 5