lg.3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Süüdimõistev otsus langetatakse ainult siis, kui süü on ümberlükkamatult tõendatud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjades sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust vastuoluliste või puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu, vaid inimest saab kuriteos süüdistada ainult siis, kui kuriteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Kuivõrd ei ole tõendatud, et Siim Rinne osutas tahtlikult ainelist kaasabi, leiab kohus, et Siim Rinne süü kaasaaitamises ei ole tõendatud ja ta tuleb KarS § 118 p.1-§ 22 lg.3 järgi õigeks mõista. Süüdistatavate Joel-Andres Hallismaa ja B.G tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud ja tegutsesid tahtlikult. Tegutsedes konkretiseerimata tahtlusega vastutavad süüdistavad saabunud tagajärje eest. Eksperdi arvamus B.G ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktis nr 154 (kd II tl 306-309), mille kohaselt B.G esinev psüühikahäire on püsiva iseloomuga, tegemist ei ole raske psüühikahäirega. B.G oli temale inkrimineeritava teo ajal tavalises alkoholijoobes, mis ei takistanud aru saamast oma teo keelatusest ja vastavalt oma käitumist juhtima. Ta on võimeline kohtus esinema. Joel-Andres Hallismaa ja B.G tuleb süüdi mõista KarS § 118 p.1 järgi, so teisele isikule tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Esitatud tsiviilhagi on hüvitatud Hallismaa poolt. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlaseid edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on süüdistatavate poolt väljendatud kahetsus. Hallismaa suhtes on kergendavaks asjaoluks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine. B.G puhul arvestab kohus asjaolu, et isikul esineb kerge alaareng. Kohus leiab, et süüdistatavaid on võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammääras, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust, samuti kergendavaid asjaolusid. 9 Süüdistatavad panid toime esimese astme kuriteo – raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule. Karistusseadustikus on ette nähtud sellise teo toimepanemise eest karistuseks nelja kuni kaheteistaastane vangistus. Arvestades süü suurust ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatavate suhtes tingimuslikku karistust. B.G-le ja Joel-Andres Hallismaa’le tuleb mõista võrdne karistus. Vangistuse mõistmine on põhjendatud, sest süüdistatavad panid tahtlikult toime jõhkra kuriteo, millega põhjustati oht kannatanu elule.
lg.1 p.3,4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.1 alusel 2,5 palga alammäära. Ekspertiisitasud (kohtuarstlik ekspertiis 84.-eurot, DNA ekspertiis 2679.-eurot kokku 2763:2=1381,50) tuleb tasuda Hallismaal ja B.G. Psühhiaatria ekspertiisi tasu 255.- eurot tuleb tasuda B.G. Arvsetades eeltoodut ja juhindudes
§-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Joel-Andres Hallismaa KarS § 118 p.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.
lg.2 kohaselt vähendada Joel-Andres Hallismaa’le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja karistusaja alguseks lugeda vahi alla võtmise päev, so. 06.02.2011.a. Süüdi tunnistada B.G KarS § 118 p.1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat.
lg.2 kohaselt vähendada B.G-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 09.02.2011 11.02.2011, so. 3 päeva. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel, mil B.G tuleb asuda karistust kandma. Siim Rinne KarS § 118 p.1- § 22 lg.3 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Joel-Andres Hallismaa’lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot, kaitsjatasu 230,11 eurot, ekspertiisitasu 1381,50 eurot ja toimikust koopiate tegemise kulu 25,01 eurot. Välja mõista B.G-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 695,05 eurot, kaitsjatasu 402,66 eurot, ekspertiisitasu 1636,50 eurot. Menetluskulu tasuda kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 10 ning selgitus: „nimi, 1-11-8235, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - 2 CD-plaati salvestistega, DNA-proovid, kõik riided, vihmavari ja kilekott – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 14.oktoobril 2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.