Kohustada V.J-i katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: - elama alalises elukohas xxx - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 1 viieteistkümneks päevaks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada V.J-i katseajal järgima Karistusseadustiku §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi - asuma tööle või võtma end töötuna Töötukassas arvele hiljemalt 2 nädala jooksul - mitte viibima paikades, kus tarvitatakse alkoholi ja mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis. Määrata V.J Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Vabastada V.J karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav V.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 18.12.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 järgi ning karistatud KarS §68 lg.1 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 5 kuud 28 päeva alates vangistuse kandmisele asumisest. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtiv at distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Soodusteguriks on alkoholi liigtarvitamine, kriminaalse mõtteviisiga sõprade olemasolu ja mõjutatavus. Turvalisuseriskiks on suitsiidirisk. Vangistuses on kinnipeetav töötanud majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi xxx ves tlustel ning noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Kinnipeetav asus õppima 10 -ndasse klassi, kuid loobus seoses õpiraskustega. Kinnipeetav läbis suitsetamisest loobumise nõustamise, kuid suitsetamisest ei loobunud. Kinnipeetav on hea käitumise eest käinud viis korda kodukülastusel. 2 Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama perekonna xxxtegemist on tagasihoidliku eluasemega, kus pesemistingimused puuduvad. Kinnipeetaval on põhiharidus, peale selle omandamist asus õppima kutseõppekeskusesse, mille jättis pooleli ja asus õppima täiskasvanute gümnaasiumi, mis jäi lõpetamata vangistuse tõttu. Vanglas ei saanud hakkama õppimisega 10-ndas klassis. Vabaduses oli kin nipeetav alaealine ja ülalpeetav, vabanemisel tal töökoht puudub. Pere majanduslik olukord on raske, sissetulekuks on vaid vanemate töövõimetuspensionid ning isa juhutööde tulu. Vabaduses elas kinnipeetav koos ema ja isaga, vend ja õde on täiskasvanud ja elavad eraldi. Vangistuse ajal on kinnipeetaval kontakt perekonnaga säilinud, suheldakse telefoni teel ja vanglas kokkusaamiste kaudu, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetav alustas alkoholi tarvitamist varajases nooruses, tunnistab alkoholi kuritarvitamist. Põhikooli ajal tegi kinnipeetav suitsiidikatse, vanglas ei ole seda teinud. Kinnipeetaval on olemas eakohased suhtlemisoskused, kuid ta on tarvitanud vägivalda. Kinnipeetaval on raskusi oma käitumise analüüsimisega, vanglas läbis vastava programmi. Vabaduses ei suutnud kinnipeetav järgida kriminaalhoolduse nõudeid ning järgida õigusi ja kohustusi. Kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 25%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 43%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et vabaduses elas kinnipeetav koos ema ja isaga, täiskasvanud õde ja vend elavad eraldi. Vanemate sõnul on nende suhted pojaga head. Varasemalt on vanematepoolne järelevalve ja kasvatusoskused jäänud nõrgaks. Vangistuse ajal on kinnipeetava kontakt perega säilinud. Kinnipeetaval tekkisid probleemid 6-ndas klassis, kui ta alustas alkoholi tarvitamist, ei tulnud ööseks koju, oli kaasõpilastega konfliktne. Põhikooli lõpetas kinnipeetav rahuldavalt ja asus õppima kutsehariduskeskusesse ja edasi täiskasvanute gümnaasiumi, kuid kinnipeetav ei suutnud õppida, ei täitnud koolikohustust, tarvitas liigselt alkoholi ja pani toime uusi kuritegusid. Ka vanglas ei suutnud kinnipeetav õpinguid 10 -ndas klassis jätkata. Kinnipeetava sõprusringkonda kuulusid kuritegelikule teele kalduvad sõbrad, ema ei olnud teadlik, kellega poeg suhtleb. Kinnipeetav sisustas aega pidutsemise ja alkoholi tarvitamisega, oli mõjutatav sõprade poolt. Vanglakaristust kannab kinnipeetav esimest korda, kuritegude toimepanemise põhjuseks oli vale sõpruskond, kellega ta vabaduses suhtles. Uue kuriteo sooritas kinnipeetav katseajal. Kriminaalhoolduse ajal esinesid kinnipeetaval raskused oma käitumise analüüsimisel, kuritegeliku käitumise põhjuste teadvustamisel ja nendest hoidumisel. Enne vangistust oli kinnipeetaval püsiv elukoht, kus kinnipeetaval on omaette tuba. Ema sõnade kohaselt on pere majanduslik olukord raske. Vabaduses ei olnud kinnipeetaval töökohta, kuna oli ülalpeetav ja õppis. Vanglast vabanemisel on kinnipeetaval olemas alaline elukoht, perekonna abi ja toetus, alaline töökoht puudub. Varasemalt on kinnipeetav olnud kriminaalhooldusel ning käitumiskontroll lõppes vangistusega, mis tähendab, et järelevalve ei ole kinnipeetavale mõjunud. Riski suurendavad asjaolud, et kinnipeetav tarvitas vabaduses liigselt alkoholi, tal puudus töökoht ning suhtlus kriminaalse taustaga sõprade ja tuttavatega. Maakohtu istung 3 Kinnipeetav V.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja kinnitas, et on kõigest järeldused teinud. Samuti kinnitas kinnipeetav, et on teadlik tingimustest, mida ta peab järgima, et mitte vanglasse tagasi sattuda. Kinnipeetav seletas, et soovib sügisel asuda õppima xxx ja õpingute ajal on teda lubanud materiaalselt aidata täiskasvanud vend. Prokuröri abi Maarja Talts maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustustega. Kaitsja vandeadvokaadi abi Silver Reinsaar leidis maakohtu istungil, et kinnipeetavale tuleks anda võimalus ja käitumiskontrollist piisab tema õiguskuuleka käitumis tagamiseks. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud vangistusest 2 aastat 5 kuud 28 päeva ära kandnud veidi üle 1 aasta 5 kuu vangistust ning kanda on veel 1 aasta 1 kuu vangistust. Maakohus leiab, et kuigi korduvkaristatus, uue kuriteo sooritamine kehtival katseajal ja distsiplinaarkaristuste olemasolu on sellised asjaolud, mis võivad välistada kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise, tuleb arvestada ka seda, et tegemist on noore inimesega, tema esimese vangistusega, Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav hea käitumise eest käinud 5 korda kodukülastusel, kaitsja esitatud vastusest teabenõudele nähtub, et kinnipeetav on osalenud motivatsioonisüsteemis ja hea käitumise eest saanud erinevaid preemiaid, käesoleval ajal paikneb kinnipeetav avavanglaosakonnas, samuti ka alljärgnevat. Tähtaegse vabanemise peamise puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast välja nii -öelda musta auku: talle endale on üleminek järsk nin g ta kaob õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil ei ole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida. Seega tuleb käesolevas asjas arvestada ka sellega, kas juhul, k ui kinnipeetav kannab oma karistuse lõpuni ära ja vabaneb 1 aasta ja 1 kuu pärast, jääksid kuriteod sooritamata. Maakohus leiab, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Asjaolu, et Eestis kannab suur hulk 4 vange karistust mitmendat korda, näitab, et korduvkuritegevus on tõsine probleem ja vabanenute üle on vaja usaldusväärset kontrolli. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida. Loomulikult ei saa kriminaalhooldus kõiki probleeme ära hoida, kuid on selge, et kriminaalhooldusalune endine vang on ühiskonnale palju turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita endine vang. Seega on ennetähtaegse vabastamise mõte eelkõige selles, et vabanevad vangid ei kao õiguskaitsjate silmist ega lähe isevooluteed kunagiste sõprade ja kommete keerisesse, vaid töö nendega jätkuks. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate ja tõhusamate vahenditega. Maakohus leiab, et järelevalve all olemine aitab endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti on järelevalve all võimalik teda resotsialiseerimisel aidata. Ühtlasi annab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat elu. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli veel kuni karistuse tegeliku lõpuni, s.o. veel üle aasta. Kui ta vabaneb 1 aasta 1 kuu pärast tähtaegselt, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse ja tegevusetuse üle teostada kontrolli. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas kindel elukoht. Tegemist on küll tagasihoidliku eluasemega, kuid kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et tegemist on alalise eluasemega ning viited sellele, et seal pole elamine võimalik, asja materjalides puuduvad. Samal elamispinnal elavad ka kinnipeetava vanemad, kellega vastavalt Viru Vangla iseloomustusele ja kriminaalhooldusametniku kirjalikule arvamusele on kinnipeetaval säilinud positiivsed ja toetavad suhted. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral lisaks kriminaalhooldusametniku järelevalvele olemas ka nn. kodune järelevalve, tugi ja toetus. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Maakohtu istungil kinnitas kinnipeetav, et asub võimalusel kohe tööle ning sügisel soovib minna õppima, et omandada eriala. Lisaks sellele nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, et kinnipeetava vanemad on nõus poega materiaalselt toetama. Kriminaalhooldusametniku samast kirjalikust arvamusest nähtub küll, et ta peab töökoha puudumist uue kuriteo sooritamise riskiks. Maakohus leiab siinkohal, et riski saab maandada ka lisakohustuse panemisega kinnipeetavale ennetähtaegsel vabastamisel. Nagu nähtub viimase kohtuotsuse ärakirjast, on kinnipeetavat karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud probleemi alkoholi tarvitamisega. Samast iseloomustusest nähtub ka kinnipeetava enda soov alkoholi kuritarvitamisest loobuda. Selle kohta annab kinnitust ka asjaolu, et vangistuses veedetud aja jooksul on ta läbinud sõltuvusega seotud sots iaalprogrammi Eluviisitreening ja käinud psühholoogi vestlustel . Maakohus peab seda kõike positiivseks ja leiab, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on talle lisaks tavalistele käitumiskontrolli nõuetele võimalik panna kohustus läbida katseaja jooksul veel sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Kui kinnipee tav vabaneb tähtaegselt, ei saa teda 5 sotsiaalprogrammide läbimisele kohustada ja nende vabatahtlikku läbimist ei ole võimalik kontrollida. Kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on uue kuriteo kõrged riskid antud kin nipeetava poolt seotud eelkõige korduvkaristatuse, alkoholi kuritarvitamise, töökoha puudumise ja varasema suhtlusega kriminaalse taustaga tuttavatega. Maakohus nõustub siinkohal kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et nimetatud asjaolud on tõepoolest uue kuriteo toimepanemise riskid, kuid arvestab siinjuures ka alljärgnevat. Korduvakaristatuse, alkoholi kuritarvitamise ja töökoha puudumise osas ütles maakohus oma arvamuse välja käesolevas kohtumääruses eespool. Mis puutub kriminaalse taustaga sõpradesse ja tuttavatesse, siis kinnitas kinnipeetav maakohtu istungil, et sellised tuttavad ei olnud kohalikud isikud tema elukohas ja paljud neist kannavad tänaseks juba vanglakaristust. Igal juhul ei kavatse kinnipeetav enam nendega suhelda. Suhtlusringkonda on võimalik korrastada ka lisakohustuse panemisega. Arvestades eeltoodut leiab maakohus, et taotlus on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning kinnipeetav tuleb vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada lisakohustuste panemisega. Vastavalt KarS §76 lg.5 määrab maakohus kinnipeetavale katseaja kuni karistuse tegeliku lõpuni. Sellel ajal al lutatakse süüdimõistetu käitumiskontrollile KarS §75 lg.1 p.1 – 6 sätestatud nõuete ja KarS §75 lg.2 p.2, 4, 7, 8 sätestatud lisakohustuste täitmisega. Maakohus leiab, et esimene lisakohustus on vajalik seetõttu, et Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav ise tunnistanud alkoholi liigtarvitamist ning ka viimane karistus on määratud alkoholiga seotud kuriteo eest. Tööle asumine või töötuna arvele võtmine tagab kinnipeetavale vabaduses legaalse sissetuleku, mis vähendab majanduslikuks toimetulekuks uuesti kuritegude toimepanemise ohtu. Samuti annab tööle asumine kinnipeetavale tegevust ja vähendab vaba aega. Kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata suhtlemise keeld vähendab nii uute kuritegude toimepanemise kui ka sõltuvusainete tarvitamise ohtu. Ka aitab kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise keeld väljuda sellest ringist, mis omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riske. Viimane lisakohustus on vajalik samuti seoses kinnipeetava poolt vabaduses alkoholi liigtarvitamisega. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.