MS § 426, 432 kohus määras Jätta vabastamata M.P (isikukood: X) Harju Maakohtu 09.04.2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused M.P tunnistati süüdi Harju Maakohtu 09.04.2012.a otsusega
, § 329 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistuse aja hulka ning M.P ärakandmisele kuuluva karistuse 2 aasta 5 kuu 25 päeva kandmise alguseks loeti 16.11.2011.a. Karistuse kandmise algus oli 16.11.2011.a ja lõpp on 11.05.2014.a. 1 Harju Maakohtu 18.12.2012.a määrusega jäeti M.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 15.07.2013.a. M.P on enne käesolevat vangistust kriminaalkorras karistatud 5-l korral: 1) 24.03.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt
järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat koos juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; 2) 25.03.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 10 000 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks; 3) 29.04.2009.a Harju Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 22 500 krooni,
lg 2 järgi rahalise karistusega 15 000 krooni ning
lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 14 400 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks; 4) 22.10.2009.a Harju Maakohtu poolt
järgi rahalise karistusega 24 000 krooni,
lg 2 järgi rahalise karistusega 16 000 krooni ning
lg 1 alusel mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 15 550 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks; 5) 28.08.2010.a Harju Maakohtu poolt
järgi 1 aasta pikkuse vangistusega,
lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 7 kuud 27 päeva, mis asendati
Lisaks karistati M.P juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas M.P distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral 20.03.2013.a. Vabanedes soovib M.P enne X elama minemist X maha müüa. Elukoht pärast vanglast vabanemist oleks M.P enda X juures aadressil X, M.P on edastanud kohtule X OÜ 02.09.2013.a garantiikirja, milles OÜ X kinnitab, et võtab M.P lukksepana tööle. Vabanemisfondis on M.P 207 eurot, kuid Tallinna Vangla andmetel on kinnipeetava vastu esitatud rahalisi nõudeid 942.59 eurot. Vangistuse jooksul on M.P-ga viidud läbi vestlused kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, on toimunud X tasemel ning 09.07. kuni 18.07.2012.a on kinnipeetav osalenud X loobumise nõustamise grupis. Tallinna Vangla iseloomustuse kohaselt väljendub isiku käitumises aeg-ajalt vastandumine õiguskorrale. Kinnipeetav peab oma vajadustest tingitud õigusrikkumisi möödapääsmatuteks. Alkoholiga seotud probleemi M.P eriti ei tunnista kuigi kõik kuriteod on pannud toime alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult X, kinnipeetav ise seda eitab. Risk seoses alkoholiga on olemas, kuna X tarvitab alkoholi ning käitub mõtlematult. Vangla hinnangul on X. Isik püüab ilustada tegelikkust ja alkoholi tarvitades põgeneda probleemide eest. Kinnipeetaval on olemas eesmärgid, aga samas on edu saavutamise suhtes liiga enesekindel. Kinnipeetav on tunnistatud ohtlikuks avalikkusele. Kinnipeetava korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe järgneva aasta jooksul on 23%. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt saab M.P vabanedes elama asuda aadressile X, kus ta hakkaks elama koos X, kes osutaks ka moraalset ja materiaalset tuge. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole isiku hoiakud olnud õiguskuulekad, kuna teda on korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. M.P tegi küll ära talle Harju Maakohtu 28.08.2010.a kohtuotsusega karistuseks määratud 474 tundi üldkasulikku tööd, kuid jätkas siiski kuritegude toimepanemist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on küsitav, kas kriminaalhoolduse rakendamine M.P suhtes on ikkagi otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik palub juhul, kui M.P vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada X Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta M.P vabastamist järgmistel põhjustel. M.P on kriminaalkorras kuus korda; M.P ei ole olnud suuteline hoiduma joobnuna autorooli istumisest, ta on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid. M.P on ka vangistuses viibides raskusi oma käitumise kontrollimisega, tal on üks kehtiv 2 distsiplinaarkaristus. Kui isikul on juba range järelevalve tingimustes raskusi korrale ja distsipliinile allumisega, siis ei ole alust arvata, et ta vabaduses viibides oleks suuteline korralikult käituma ja hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Põhiprobleem M.P osas on see, et tal on alkoholiprobleemid. Seetõttu on tal ka suuri raskusi kriminaalhoolduse nõuete täitmisega. Võttes arvesse M.P isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, ei toeta prokurör tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. M.P avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et M.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. M.P-ga on vanglas viidud läbi vestlused kontaktisiku, sotsiaaltöötaja ja psühholoogiga, kuid isik ei ole osalenud üheski programmis, mis käsitleks alkoholi tarvitamisega seotud riske. Samuti ei tunnista M.P eriti alkoholiprobleemi olemasolu, kuigi ta on pannud kõik kuriteod alkoholi tarvitamise tagajärjel või sellest ajendatult toime. Vaatamata seni antud võimalustele on kinnipeetaval palju aastaid olnud probleemid X. M.P on vanglas 1 kehtiv distsiplinaarkaristus, mis näitab, et tal on probleeme enesedistsipliiniga ka range järelevalve tingimustes. Nendel asjaoludel jääb väheks seni ilmnenud positiivsetest sammudest ja lubadustest M.P ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.