Obsah (7)

§ 76§ 75§ 121§ 64§ 68§ 69§ 65

1-14-6939 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.10.2015. a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kohtuasja nr 1-14-6939 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik T

§ 76

lg 5 alusel allutada G.D katseajaks

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni katseaja lõpuni ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada G.D suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) läbida sotsiaalprogramm, mis maandaks riske sõltuvust tekitavate ainete tarvitamise valdkonnas; 5) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud ning narkootilisi aineid tarvitavate isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

1. G.D-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. G.D vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks XXXVanglale, kriminaalhooldusosakonnale ja G.D-le. prokurörile, Tallinna Vangla Ida-Harju Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XXXVangla esitas 10.09.
3. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G.D tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 29.12.
4. a kohtuotsusega tunnistati G.D süüdi

§ 121

, § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati teda

§ 64lg 1, Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 69

lg 7,

§ 65lg 2 alusel 1 aasta 8 kuu ja 21-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 26.11.

1. a ja lõpp on 16.08.
2. a. G.D kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei ole vangistuses osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1 - noomitus. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas vanaema juures, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas. G.D kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on ta kindlustatud elukohaga vanaema juures, kes on lubanud teda ka materiaalselt toetada kuni isiku tööle asumiseni. Vanaema ei ole nõus isiku elama asumisega tema korterisse, kui ta vabaneb elektroonilise järelevalve alla. 3 G.D taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, ta soovib vabaneda ilma elektroonilise järelevalveta. Abiprokurör Natalja Kutepova esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Karistuse kandmise ajal pani toime distsiplinaarsüüteo, mis on käesoleval ajal kehtiv. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on vangla hinnangul suur, mistõttu ei toeta vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Isiku võimalik elukoht vabanemisel ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks ja korteri omanik ei andnud nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et G.D võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G.D isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 4-korral kriminaalkorras karistatud ja kannab oma
3. vangistust, kannab karistust varguste eest, mis on osaliselt seotud ka vägivalla kasutamisega, varasemalt on teda samuti karistatud varguste eest. Vangistuses ei ole G.D osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 1 - noomitus. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga Tallinnas vanaema juures, kuid puudub kindel garanteeritud töökoht. Toetav sotsiaalne võrgustik on lähedaste näol olemas. Vanglamaterjalide kohaselt hakkas G.D narkootikume tarvitama juba alaealisena, mil elas koos noormehega, kes tarvitas narkootikume. Isik alustas kanepi suitsetamisega, hiljem läks üle heroiini ja amfetamiini peale. Enne kinnipidamist tarvitas fentanüüli. Isik on 2-korral viibinud XXX Haiglas narkosõltuvuse rehabilitatsioonil, kuid mõlemal korral katkestas ravi. Tema poolt toimepandud kuriteod on selleks, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Vangla meditsiiniosakond on diagnoosinud isikul narkosõltuvuse. Kinnipeetav on impulsiivne, agressiivne ning konfliktsituatsioonis ärritub kergesti. G.D sõnul ta ei poolda kuritegelikku käitumist, kuid samas püüab enda kuritegude puhul asetada vastutuse endast väljaspoole. Isik on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, mil tal oli probleeme üldkasuliku töö tundide tegemisega ning sooritas tunnid juba kohtu poolt määratud uueks tähtajaks. Kinnipeetaval jääb motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda paljasõnaliseks, kuni tal ei ole motivatsiooni loobuda narkootikumide tarvitamisest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Ta viibib
4. korda vangistuses. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud ohtlikuks ning riskihindamise tulemusel on tema suhtes uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 74 % ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 1 aasta on pannud G.D mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. G.D on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht vanaema korteris ja toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda 4 võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab G.D tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas G.D-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka G.D , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/