1-15-5483/21

1 Kriminaalasi nr 1-15-5483 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5483 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid J.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu J.Z , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 24.06.2013 ja lõpp 12.07.2016 RESOLUTSIOON Vabastada J.Z temale Harju Maakohtu 20.07.2015 otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema käitumiskontrollile. allutamisega Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata J.Z-ile katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 12.07.
2. Kohustada J.Z katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2 - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1,4 sätestatud järgmisi Kohustada J.Z katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,2 kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha või võtma ennast arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest. Määrata J.Z kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada J.Z karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 04.09.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 20.07.2015 otsusega nr 1-15-5483 tunnistati J.Z süüdi KarS § 213 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus – 6 kuud vangistust – kaetuks raskemaga, s.o Harju Maakohtu 08.11.2013.a otsusega mõistetud karistusega 3 aastat ja 20 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 20 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest arvati maha Harju Maakohtu 08.11.
3. a otsuse alusel KarS § 68 lg 1 alusel ära kantud osa 16.
4. 17.06.2013.a, s.o 2 päeva vangistust ning J.Z-i poolt ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 3 aastat ja 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti vastavalt Harju Maakohtu 08.11.2013 otsusele 24.06.2013.a. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5-l korral ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Kuritegude puhul ühtset mustrit välja tuua ei saa, sest isik on pannud toime kaks varavastast kuritegu, kaks mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ning narkokuriteo. Kõikide kuritegude sooritamise põhjuseks on olnud sõltuvusainete tarbimine. Vanglas on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, Liiklusohutusprogrammi, Taastava õiguse programmi Tee ja MTÜ Teekond poolt korraldatava sotsiaalprogrammi. Vanglas on isik töötanud majandustöödel koristajana. Alates 10.09.2014 õpib kinnipeetav Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses keevitajaks. Alates 24.08.2015 töötab kinnipeetav samuti majandustöödel koristajana. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 4 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. 3 Kinnipeetav asuks peale ennetähtaegset vabanemist elama aadressile xxxx emale J L kuuluvasse 3-toalisesse heas seisukorras olevasse korterisse, kus elab J L koos lastega. Korter on sobiv elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks ning ema on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse Tallinna Õismäe Vene Lütseumis ja enne vangistust õppis ta xxxx kursusel xxxx. Riigikeelt valdab kinnipeetav B1 tasemel, kuid soovib seda edasi õppida. xxxx on väljastanud tõendi, mille kohaselt võetakse kinnipeetav vastu xxxx kursusele. Enne vangistust töötas isik kutsekooli kõrvalt mitteametlikult tõstukijuhina ning ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalik asuda tööle xxxx xxxx, mille kohta on olemas garantiikiri. 03.09.2015 seisuga on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 14 334,40 eurot, vabanemisfondis on 249,86 eurot. Isikul on teatavaid raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Majanduslikku toimetulekut võib negatiivselt mõjutada ka alkoholisõltuvus. Kinnipeetava suhted ema J L ja alaealiste vendadega on head ja toetavad. Kinnipeetava isa elab xxxx ja isaga nad tihti ei suhtle, kuid tülis ka ei ole. Isiku suhtlusringkonnas on mitmeid kriminaalse taustaga isikuid, kuid on ka õiguskuulekaid sõpru. Kinnipeetav on varasemalt sooritanud kuritegusid grupi mõjul. Meditsiiniosakonna andmetel on tegu alkoholisõltlasega. Isik tunnistab oma probleemi ning on väidetavalt valmis vabanedes sellega tegelema. Narkootikumide sõltuvust diagnoositud ei ole, pigem on tegemist juhutarvitajaga. Kinnipeetav on enda sõnul varasemalt tarvitanud kanepit ja kuskil peol proovinud ka paar korda amfetamiini. Impulsiivsusele viitavad isiku puhul korduvad seaduserikkumised. Kinnipeetaval on selged tulevikuplaanid ning alkoholisõltuvusest vabanedes on ka nende teostumine tõenäoline. Isik väidetavalt ei poolda kriminaalseid hoiakuid. Ametiisikutega on kinnipeetav olnud koostööaldis. Isik on mitmel korral rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isiku enda sõnul on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks suur. Kinnipeetava puhul on oht kõige suurem, kui ta ei suuda vabaneda alkoholisõltuvusest. Ohu avaldumisel võivad suurt rolli mängida suhted kriminaalse taustaga isikutega ja elustiil. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 44%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku määrata J.Z-ile katseaeg ja käitumiskontroll kuni 02.07.
5. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada J.Z täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21 ,4,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve pikkuseks teeb vangla ettepaneku määrata 3 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. Kriminaalhooldaja oma arvamuses märgib, et J.Z on kaks nooremat venda (xxxx ja xxxx). Kinnipeetava vanavanemad elavad xxxx, kuid külastavad perekonda xxxx tihti. Kinnipeetava isa S K elab xxxx. Kinnipeetav suhtleb isaga enamasti telefoni teel. Ema sõnul aitab isa materiaalselt. Ema on nõus poega vabanemisel materiaalselt toetama. Ema suhtleb kinnipeetavaga iga päev telefoni teel. Sõpradest suhtleb isik M J ja A F. J.Z on varasemalt olnud kriminaalhooldusel kaks korda, ühel korral ÜKT ja teisel korral käitumiskontrolli osakonnas. Uue kuriteo riski aitaks maandada kindla lepingulise töökoha ja igakuise kindla sissetuleku olemasolu. Uue kuriteo sooritamise risk seoses sõltuvusprobleemidega on olemas. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks J.Z tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule katseaeg ja käitumiskontroll kuni 02.07.2016 ning selleks ajaks kohustada J.Z täitma KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,9 sätestatud kohustusi, sh alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise valve seadme paigaldamisest. J.Z ise on valmis vanglast vabanema. Ta on rääkinud psühholoogi ja psühhiaatriga oma alkoholiprobleemist ning sellest on olnud abi, sest praegu ta alkoholi ei 4 tarvita. Ta loobus ka suitsetamisest. Vanglast vabanedes soovib ta minna alkoholiravile. Kinnipeetava sõnul on tal vaja õppida ja nõudeid maksta, samuti toetada oma ema ja vendasid. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa J.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub eelnimetatud kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 03.09.2015 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. J.Z-i käitumises vangistuses on positiivseid asjaolusid – sotsiaalprogrammide läbimine, majandustöödel töötamine, kutsekoolis õppimine jm, mis viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kinnipeetava käitumine vanglas näitab, et ta on teinud endale vastavad järeldused karistusest ja karistuse eesmärk on sisuliselt täidetud. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse lõpuni kandmisest vanglas. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samas saab süüdimõistetu kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutamisega teostada tema üle kontrolli ja jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava elektroonilise valvega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed alused KarS § 76 lg 6 mõttes on käesolevas asjas täidetud. J.Z on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele, korteriomanik süüdimõistetu ema J. J.Z on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli karistusaja lõpuni. Lähtudes eeltoodust ei ole prokuratuur vastu J.Z-i tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega, Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, samuti J.Z-i poolt kohtule esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu J.Z-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et teda on 5-l korral kriminaalkorras karistatud ja ta kannab oma teist reaalset vanglakaristust. Kinnipeetav on läbinud vanglas mitmeid sotsiaalprogramme, osalenud ja osaleb vangla tööhõives, on asunud õppima ametit. Isikul on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht ema juures, kes teda materiaalselt toetab. Tal on garanteeritud töökoht xxxx xxxx ning sellest tulenevalt ka igakuine kindel sissetulek, mis aitab majanduslikult toime tulla ja sellega seoses eelduslikult hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Lisaks on olemas xxxx kinnitus selle kohta, et kinnipeetav saab jätkata õpinguid xxxx kursusel. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, kuid isik on avaldanud soovi minna vabanedes ise alkoholiravile. Viru Vangla andmetel on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 44%, millise näol on tegemist keskmis e riskiga. Kohus on seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada süüdimõistetu allutamisega kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,21,4 sätestatud kohustuste panemisega. Kuigi isik on varasemalt kriminaalhooldusele allutatuna rikkunud kontrollnõudeid, tuleks kohtu hinnangul isikule anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud 5 ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 12.07.
6. Kuigi isik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, tema elukoht vastab selle kohaldamise tingimustele ning on olemas ka isiku ema nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks, puudub käesoleval juhul vajadus isiku allutamiseks elektroonilisele valvele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik