1-14-163/25

KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht 25.veebruar 2016.a. Rapla Kohtuistungi aeg 25.veebruar 2016.a. Kriminaalasja number 1-14-163 Kriminaalasi Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla talituse kriminaalhooldusametnik Piret Jaakbergi erakorraline ettekanne. Süüdimõistetu (isikukood XXX , elukoht xxxxxx N.U maakond xxxxxx alev xxxxxxx xxxx). Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 387 lg 1, 427 ja 432 RESOLUTSIOON Mitte pöörata N.U -le Pärnu Maakohtu poolt 10.jaanuaril 2014.a. mõistetud ja üldkasuliku tööga asendatud vangistust täitmisele. Lugeda üldkasuliku töö tegemise tähtaeg alates 09.septembrist 2015.a. kuni 27.jaanuarini 2016.a. peatatuks. Määrus saata süüdimõistetule ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdimõistetu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud N.U on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu poolt

1. jaanuaril 2014.a. KarS § 424 järgi ja karistatud vangistusega 4 kuud, millest seoses kahtlustatavana kinnipidamisega loeti 2 päeva kantuks ja kandmata karistuseks jäi 3 kuud ja 28 päeva. KarS 65 lg 2 alusel suurendati karistust
2. septembril 2012.a. Pärnu Maakohtu poolt mõistetud kuuekuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 9 kuud ja 28 päeva, milline asendati KarS § 69 lg 1 alusel 596 tunni üldkasuliku tööga. Viimase tegemise tähtajaks määrata üks 1 aasta ja kuus 6 kuud otsuse jõustumisest.23.septembril 2014.a. esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatamiseks N.U tervisliku seisundi tõttu. 01.oktoobri 2014 määrusega lugeda kohus tähtaja
3. juunist 2014.a. kuni
4. detsembrini
5. peatatuks ja tähtajaks jäi 12.veebruar 2016.a. N. U pidi ajakava kohaselt alustama tööd 08.jaanuaril 2015.a. kuid ei asunud tööle. Veebruaris 2015.a. ei olnud juhendajal tööd pakkuda. 2015.a. märtsikuust on koostatud uus ajakava, milline vastab N.U võimalustele. Töötunde on N. U teinud aga ettenähtust vähem- märtsis 2015.a. tegi 48 tunni asemel 18, aprillis 15 tunni asemel 13 tundi, mais 23 tunni asemel 20, juunis 36 tunni asemel 24 tundi ja juulis 60 asemel
6. 24.juulil 2015.a. palus kriminaalhooldaja võtta N.U ühendust Järvakandi kooliga, et tööd juurde saada ja tulemusest pidi N. U kriminaalhooldajale teatama. 27.juuliks 2015.a. N.U aga kriminaalhooldajale midagi ei teatanud. Üldkasuliku töö tundide mittetegemise põhjusteks N.U nimetanud põlvevalu, ilma, väsimuse ja töö vähesuse. Aprillikuus asus N.U ametlikult tööle. 21.augusti 2015.a. kohtumisel selgus, et ka N.U elukaaslane on asunud tööle ja seepärast on tal võimalik teha üldkasulikku tööd päevas 2-3 tundi. Augustis 2015.a. sooritas N.U 38 tunnist 16 tundi ja alates 09.septembrist 2015.a. on ta haiguslehel seoses põlvevigastusega. 14.-21.detsembrini 2015.a. sai N.U elektriravi ja pärast seda oli veel tarvis 2-4 nädalat aega anda. Märtsikuus lahkus N.U Eestist kriminaalhooldajalt luba taotlemata. 08.jaanuaril 2016.a. toimunud kohtumisel väitis N.U väitis, et töövõimetus küll jätkub, aga ta on võimeline üldkasuliku tööd tegema. Juhendajal ei ole aga talvel tööd pakkuda. Kaugemale töölesõiduks N. U aga võimalusi ei ole. Tegemata on 287 üldkasuliku töö tundi. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldaja vangistuse täitmisele pööramist. N.U avaldas kohtuistungil, et tal on viimase kahe aasta jooksul olnud tervisega tõsiseid probleeme ja üldkasulikku tööd on teinud vastavalt võimalustele. Sageli on ta töö jõudnud ära teha kiiremini, kui on ajakava järgi tarvis teha töötunde. Kõik määratud tööd on ta aga ära teinud ja oleks valmis töötama kogu ette nähtud arvu tunde. 12.jaanuaril 2016.a. lõpetas ta Järvakandi Gümnaasiumis tervise tõttu töölepingu ja 27.jaanuarist 2016.a. on määratud töövõimetus 40 % ulatuses. Praegu saaks tervise pärast üldkasulikku tööd küll teha, kuid Järvakandi vallal ei ole talvel tööd pakkuda. Jaanuarikuust on ta end võtnud arvele ka töötuna. Kohtu seisukoht Kohus ei pea vangistuse täitmisele pööramist võimalikuks, sest KarS § 69 lg. 6 kohaselt võib üldkasuliku töö asendada vangistusega, kui süüdimõistetu hoidub üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Kohus leiab, et ette nähtud arv töötunde on N.U jäänud tegemata objektiivsetel põhjustel. Arstitõendi kohaselt ei olnud N. U 09.septembrist 2015.a. tervise tõttu võimeline füüsilist tööd tegema. Ümber lükata ei saa ka N.U väidet, et alati ei ole talle valla poolt piisavalt tööd antud ja sageli on ta jõudnud töö valmis kiiremini, kui selleks on ajava järgi aega arvestatud. Vaidlust ei ole selle üle, et praegu ei ole vallal tööd pakkuda. Asjaolu, et N. U käis ühe korra Eestist ilma kriminaalhooldaja loata ära, ei ole antud juhul eraldi võetuna vangistuse täitmisele pööramise aluseks, sest käitumiskontrolli muude nõuete täitmise osas etteheiteid ei ole. KarS § 69 lg 3 kohaselt võib kohus süüdimõistetu haigestumise korral üldkasuliku töö tegemise tähtaja peatada. Kohus peab seda antud juhul otstarbekas ja anda N. U-le võimalus teha puuduolev arv üldkasuliku töö tunde. Tähtaeg tuleb lugeda peatatuks töövõimetuslehe väljaandmise ajast kuni töövõime kaotuse ulatuse määramise päevani. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Saar kohtunik