Obsah (6)

§ 199§ 215§ 64§ 65§ 209§ 349

1-12-5240 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-5240 (11240106062) Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Ku

§-de 209 lg 2 p 1, 3; 349; 199 lg 2 p 7, 8, 9; 215 lg 2 p 1, 2 järgi, H.H süüdistuses

§-de 199 lg 2 p 4, 7, 8 – 25 lg 4; 215 lg 2 p 1, 2 järgi, Mairo Michelsoni süüdistuses

§-de 199 lg 2 p 8, 9 - 22 lg 3 järgi lühimenetluse korras Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. detsembri 2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava F.P (F.P ) apellatsioon RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava F.P apellatsioon Viru Maakohtu
2. detsembri 2012 otsuse peale kriminaalasjas 1-12-5240 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 12.12.2012 otsusegatunnistati F.P süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust. Veel tunnistati ta süüdi

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuriteo eest ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 9 kuud vangistust peale Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust talle Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 4 kuud 20 päeva vangistust – võrra ning Harju Maakohtu 15.08.2011 määrusega asenduskaristusena mõistetud karistuse ärakandmata osa –25 päeva vangistust – võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Veel tunnistati F.P süüdi

§ 209

lg 2 p 1, 3 järgi enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Samuti tunnistati ta süüdi

§ 349

järgi (karistus 4 kuud vangistust) ja

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi (karistus 8 kuud vangistust) enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 3 aastat vangistust enne Harju Maakohtu 22.09.2011 kohtuotsust toimepandud kuritegude eest. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti F.P ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 05.12.

1. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu Maakohtu otsusele on apellatsiooni esitanud F. P , kes palub tühistada maakohtu otsuse karistust puudutavas osas. Ta taotleb kergemat karistust. F.P palub karistusaja lühendamisel arvestada, et ta tunnistas oma süüd, avaldas kahetsust nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus. Samuti palub ta arvestada, et kohus ei tuvastanud tema tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid. Ta viibib juba rohkem kui aasta vahi all ja vanglas pole distsiplinaarsüütegusid toime pannud. Vanglas ta on 7 kuud töötanud majapidamistöödel. Vahi all olles on ta oma senise elu üle järele mõelnud ja otsustanud endise eluga lõpu teha. Tal on alaealine laps, keda on vaja ülal pidada. Vabanemisel on tal plaanis tööle asuda, et hüvitada tekitatud kahjud ja tasuda vanad võlad. Tal on olemas lähedaste toetus, kes saavad teda esialgu aidata. F.P palub arvestada, et tema puhtsüdamlik ülestunnistus, kaasabi uurimisele ja käitumine vanglas kinnitavad tema muutumist paremuse poole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
2. Ringkonnakohus, hinnates F.P poolt esitatud apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea 2 kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata.
3. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on F.P-le karistust mõistes põhjalikult motiveerinud (otsuse lk 34-35) mõistetava karistuse liiki ja määra. Seejuures maakohus arvestas, et tema karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, samuti süütegude avastamisele aktiivne kaasaaitamine osade kuriteoepisoodide puhul (IV kd lk 124125). Karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Samuti arvestati, et F. P on varem 3 korda erinevate kuritegude toimepanemise eest karistatud. Väärtegude toimepanemise eest on teda 21 korda karistatud. F. P jätkas talle Harju Maakohtu 22.09.2011 otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal uute samaliigiliste kuritegude toimepanemist, mis näitab seda, et ta ei teinud vajalikke järeldusi ei viimasest ega ka sellele eelnenud karistustest. Karistuse mõistmisel arvestati ka suurt kuriteoepisoodide arvu. Arvestades kõike eeltoodut maakohus leidis, et F.P tuleb karistada vangistusega, mis on lõpliku liitkaristusena suurem raskemate sanktsioonide keskmisest määrast, sest ta on enne ja pärast Harju Maakohtu 22.09.2011 otsust toime pannud kokku 18 kuriteoepisoodi, mis on kvalifitseeritavad nelja erineva kuriteona. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile maakohus arvestas ka üldpreventiivseid eesmärke. Ringkonnakohus märgib, et F.P-le mõistetud karistus vastab toimepandud kuritegudele ning süüdimõistetu isikule. Kõiki apellatsioonis märgitud karistust kergendavaid asjaolusid maakohus juba arvestas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel küllaldaselt ja igakülgselt arvestanud F.P isikut iseloomustavaid andmeid, mis olid kriminaalasjas olemas. Süüdlase isiku arvestamist talle karistuse mõistmisel nõuab kohtupraktika (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-1009 p 30.2, 3-1-1-11-10 p 6.1).
4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon on perspektiivitu ka osas, milles F.P taotleb karistuse kergendamist, viidates enda eeskujulikule käitumisele vanglas ja kindlale soovile asuda paranemise teele. Ringkonnakohus märgib, et need asjaolud on olulised süüdimõistetu ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist otsustades, kuid see ei ole käesoleva määrusega lahendatav küsimus.
5. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata. Mati Kartau Tiit Lõhmus 3 Maarika Kuusk