) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ning
Otsusega tehti kindlaks, et T.U 07.09.2016.a ajavahemikul 19:00 – 21:30 Männiliiva 7 juures oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Tagurdas otsa tema taha pargitud sõiduautole Ford Mondeo r/n XXXX. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxxx. Lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik ja varalise kahju saaja ei olnud teada. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h ekspertiisiakti, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega ning muude väärteoasjas kogutud materjalidega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. 2 4-17-4176 Oma sellise tegevusega rikkus T.U
lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. Samuti T.U oma tegevusega rikkus
lg 5 /Lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt/ ja
lg 4 p 4, 5 /Liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/ järgi.
lg 1 ja § 236 lg 1 kohaste väärtegude toimepanemine T.U poolt on tõendamist leidnud, väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistatavad liiklusseaduse alusel. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 3, määras kohtuväline menetleja T.U-le karistuseks
lg 1 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning
Samuti mõisteti välja menetluskuluna ekspertiisitasu 413 eurot. KAEBUSE SISU 11.08.2017.a esitas T.U kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 04.08.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,014197 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja enda teada ühelegi sõidukile otsa sõitnud. Tema mootorsõidukil on ees ja taga parkimisandurid, seega juhuslik ja märkamatu teise sõiduki riivamine on võimatu. Ei ole võimalik tasuda määratud karistust, kuna ta ei käi tööl, on suur laenukohustus ning elab käesoleval hetkel oma vanemate juures. T.U soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 13.09.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et T.U-le inkrimineeritud rikkumised on leidnud tõendamist, kvalifitseeritud õigesti ning menetluse käigus ei ole rikutud menetlusnorme. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et T.U kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 3 4-17-4176 04.08.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,014197 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuseaktist nr 2087 nähtuvalt toimus 07.09.2016.a liiklusõnnetus Tallinnas, Männiliiva tn 7 juures (Fittest spordiklubi parklas). Liiklusõnnetuses osalesid mootorsõiduk Mercedes Benz CLK 320 r/n xxxx ja mootorsõiduk Ford Mondeo r/n XXXX. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli mootorsõiduk Ford Mondeo r/n XXXXpargitud parklas ning mootorsõiduk Mercedes Benz CLK 320 r/n xxxx tagurdas parkimiskohalt välja. Liiklusõnnetuseaktist nähtuvalt tuvastati pargitud sõidukil Ford Mondeo r/n XXXXjärgmised vigastused: kahjustused vasakpoolsel esitiival ja uksel. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelist nähtub sõiduauto Ford Mondeo r/n XXXXvigastused. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas T.U 07.09.2016.a ajavahemikul 19:00 -21:30 Männiliiva 7 juures juhtis mootorsõidukit, tagurdas otsa pargitud mootorsõidukile Ford Mondeo r/n XXXX, põhjustas liiklusõnnetuse ning varalise kahju ja lahkus sündmuskohalt politseid teavitamata. Tunnistaja Xxxx on oma ütlustes selgitanud: „nägi kuidas hõbedast värvi Mercedes Benz r/n xxxx tagurdas otsa läti numbrimärgiga tumedat värvi autole. Mercedes Benzi juht sõitis teise auto kõrvale vaatas auto kahjustusi ning lahkus seejärel. Läks Fittest spordiklubisse küsis paberit ja pliiatsit ning kirjutas tumedat värvi sõiduki omanikule kirja, kes tema autot kahjustas. Nägi et tumedat värvi auto kahjustus oli küllaltki suur, seega pidi teise auto juht tajuma õnnetuse toimumist. Tunnistaja Xxxx jäetud kirjast nähtub, et „autole põhjustas kahju Mercedes Benz r/n xxxx. Väärteoasja materjalide kohaselt ning T.U ütlustest nähtuvalt sõitis tema septembris 2016.a enda kasutuses olnud sõidukiga Mercedes Benz r/n xxxx TTÜ spordikompleksi juures. Liiklusõnnetuse toimumist, mille osalised olid mootorsõidukid Mercedes Benz r/n xxxx ja Ford Mondeo r/n XXXXkinnitab ka ekspertiisiakt nr 17E-LT0055, millest nähtuvalt võisid sõiduauto Ford Mondeo r/n XXXXvasakpoolsel esitiival ja esiuksel olevad vigastused tekkida kontakteerumisel sõiduauto Mercedes Benz r/n xxxx tagastange parempoolse nurga kumerusega. Seega on leidnud tõendamist, et mootorsõidukile Ford Mondeo r/n XXXX, tekitati varaline kahju ning asjaolu, et liiklusõnnetus põhjustati mootorsõidukiga Mercedes Benz CLK 320 r/n xxxx. Seega on tuvastamist leidnud, et mootorsõiduk Ford Mondeo r/n XXXXvigastused on tekkinud kuivõrd mootorsõiduki Mercedes Benz CLK 320 r/n xxxx sõitis pargitud autole otsa ning et liiklusõnnetuse hetkel olid mootorsõiduki Mercedes Benz CLK 320 r/n xxxx roolis T.U ja mootorsõiduk Ford Mondeo r/n XXXXparkis. Samuti on leidnud tõendamist, et T.U 4 4-17-4176 lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist, ei teavitanud õnnetusest politseid ning varalise kahju saaja ei olnud isikule teada. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et T.U pani toime liiklusseaduse rikkumise. Nimelt tema 07.06.2016.a kell 19:00 – 21:35 Männiliiva 7 juures juhtis mootorsõidukit, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara, sõitis otsa pargitud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju. Juht lahkus sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata kuigi varalise kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Kohus on seisukohal, et T.U poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad
lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ ning
lg 1 /Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni/. Kohus leiab, et T.U tagurdas teisele mootorsõidukile Ford Mondeo r/n XXXXotsa hooletusest, kuivõrd ei pannud tähele taga pargitud autot, kuid tähelepaneliku ja hoolsa suhtumise korral oleks ta pidanud pargitud sõidukit märkama. Kohus asub seisukohale, et T.U lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist kavatsetult, kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt ta veel vaatas teist sõidukit peale kokkupõrget ning alles siis lahkus. Seega T.U ei hoolinud liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustamisest ning lahkus. Nii samuti ei teavitanud T.U politseid peale liiklusõnnetuse toimumist. Ka selle pani T.U toime kavatsetult. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on kaebuses leidnud, et temale ei ole esitatud tõendeid, et tema tõesti tekitas varalist kahju teisele osapoolele. Kohus märgib järgmist. Tulenevalt VTMS on menetlusalusel isikul õigus 15 päeva jooksul tutvuda väärteotoimikuga, alates väärteoprotokolli kättesaamisest. Isiku õigused on kantud ka väärteoprotokolli. Väärteoprotokoll koostati 05.07.2017.a, antud päeval sai T.U selle ka kätte. Protokollist nähtuvalt on isik omakäeliselt allakirjutanud oma õigustele ja kohustustele. Seega pidi T.U ise näitama üles huvi, et kasutada oma õigust tutvuda väärteotoimikuga. 5 4-17-4176 Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei olnud isik huvitatud toimikuga ega seal sisalduvate tõenditega tutvumisest. Kaebaja on kaebuses väitnud, et tema ei andnud nõusolekut ekspertiisi teostamiseks, samuti väideti talle, et ekspertiis on tasuta. Seadusest tulenevalt kui esinevad kahtlused, et mingisugune tegu on toimunud, peab teostama ekspertiisi. Kuna T.U väitis ülekuulamisel, et tema pole avariid põhjustanud ning autol leitud vigastused on eelmisest avariist, oli menetleja selliste ebakõlade kõrvaldamiseks kohustatud koostama ekspertiisimääruse. Seega ei pea menetlusalune isik andma ekspertiisi teostamiseks oma nõusolekut. Ekspertiisi tegemine on menetleja diskretsiooni õigus. Mis puudutab väidet, et ekspertiis on tasuta, siis antud väide on asjakohatu. Tulenevalt Kohtuekspertiisiseadusest § 277 p 14 maksab liiklustrassoloogiaekspertiis 413 eurot. Seega on seadusega täpselt sätestatud kui palju mingisugune ekspertiisitasu on. Kuna ekspertiisiga jõuti tulemuseni, et sõiduautol Ford Mondei r/n XXXXolevad vigastused on tekitatud sõiduautoga Mercedes Benz r/n xxxx kontakteerumisel, on süüdlane kohustatud hüvitama ekspertiisimaksumuse. Kui ekspertiisiga oleks tuvastatud, et T.U sõidukil ja Ford Mondeo sõidukil olevad vigastused ei ühti, siis oleks ekspertiisitasu jäänud riigi kanda. Väide, et T.U süüd ei kinnita ükski tõend, selgitab kohus järgmist. Sündmuse kulgu nägi pealt tunnistaja, kes andis üksikasjalikke ütlusi, samuti kirjutas see isik mootorsõiduki Ford Mondeo r/n XXXXomanikule, et tema sõidukile tagurdas otsa Mercedes Benz r/n xxxx. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, tunnistaja on erapooletu ning tema ütlused on kooskõlas teiste väärteoasjas kogutud tõenditega. Seega esinevad kohtu hinnangul väärteoasjas ümberlükkamatud tõendid, mis üheselt osutavad, et just nimelt T.U poolt juhitud mootorsõiduk Mercedes Benz r/n xxxx tagurdas otsa mootorsõidukile Ford Mondeo XXXX. Kaebaja on esitanud väite, et tema autol on olemas nii ees- kui ka tagumised parkimisandurid. Kuivõrd need märku ei andnud, ei saanud tema põhjustada liiklusõnnetust, parkimisandurid olid tehniliselt korras. Kohus leiab, et selline väide on põhjendamatu. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kui kohtualune otsustab ennast aktiivselt kaitsta, peab ta kas ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev kohtualune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada kohtualuse kasuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2005.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-05, p 6.3). Käesoleval juhul on kaebaja asunud seisukohale, et kuivõrd tema mootorsõidukil olid tehniliselt korras parkimisandurid, ei olnud võimalik, et ta tagurdas otsa parkivale sõidukile. Avarii toimus 07.09.2016.a, väärteoprotokoll koostati alles 05.07.2017.a ning kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit mis kinnitaksid tema ütlusi parkimisandurite töökorras olekut, puudub kohtul võimalus sellist väidet kontrollida. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et alati ei pruugi inimene märgata parkimisandurite hoiatust, eriti kui inimene on hõivatud teiste asjadega. Kuivõrd kohtul puudub võimalus väidet kontrollida, ei hakka kohus antud asjaolu täiendavalt analüüsima. Siiski juhib kohus tähelepanu, et kuivõrd väärteoasjas on tunnistaja andnud ütlusi, mis viitavad T.U-le kui teo toimepanijale, ei esine väärteoasja kõrvaldamata kahtlusi. Sellest tulenevalt ei saa kohaldada ka KrMS § 7 lg 3.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuueks kuuks.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
lg 1 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 6 4-17-4176 trahviühikut ehk 600 eurot, arest 15 päeva ja juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.
lg 1 sätestatud karistuse keskmiseks määraks on seega rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot, arest 15 päeva ning juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaebajat karistati
lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot ning
Lisakaristust ei kohaldatud. Seega määratud karistused on alla sanktsiooni keskmise määra. KarS § 63 lg 3 kohaselt kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse karistus iga väärteo eest eraldi. Kuivõrd T.U pani toime kaks tegu, määrati talle karistus mõlema väärteo eest eraldi. Kohtuväline menetleja arvestas karistuse mõistmisel, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Isik ei ole avaldanud kahetsust ega tunnistanud oma süüd (ei kohtueelses menetluses ega ka kohtus). Kohtu hinnangul on T.U ennast natukene õigustanud (töökorras parkimisandurid, ei ole esitatud videosalvestusi). Varaline kahju on tekitatud. Arvestades eelpool toodud põhjendusi ning tema poolt esitatud ennastõigustavaid väiteid, on kohtu hinnangul mõistetud karistus kooskõlas isiku süü suurusega, s.t karistus on alla keskmise nagu on ka isiku süü. Määratud karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm ning vastab T.U süü suurusele. Kaebaja on taotlenud kohtult võimaldada tal määratud rahatrahv tasuda ositi. Kohus leiab, et antud taotlus on põhjendatud, isik ei tööta, tal on suured maksekohustused (erinevad laenud), seega korraga määratud rahatrahvide ja menetluskulu tasumine tekitaks kindlasti isikule raske majandusliku olukorra. Kohus on seisukohal, et T.U-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus VTMS § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, § 120, KarS § 66. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.