) § 251 lg- st 1, § 253 p- st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada V.M KarS § 121 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) päevamäära, s.o summas 1210 (üks tuhat kakssada kümme) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 10 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 121 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915400012338 ja selgitus: „V.M , 1-15-6745, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 Tõkend elukohast lahkumise keeld V.M-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista V.M -ilt menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse.
S § 66 lg 3 alusel võimaldada V.M tasuda sundraha summas 585 eurot ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 48,75 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700080141 ning selgitus: „V.M, 1-15-6745, sundraha osamakse.“ Kui sundraha osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud V.M tungis 04.01.2015 kella 00.35 paiku xxxx ukse taga trepikojas omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale K K, lõi teda ühe korra rusikaga näkku, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse. II Süüdistuse sisu V.M süüdistatakse selles, et tema tungis 04.01.2015 kella 00.35 paiku xxxx ukse taga trepikojas omavaheliste suhete pinnalt tekkinud tüli käigus kallale K K, lõi teda ühe korra rusikaga näkku, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – nina pindmine haav ja ninaluu murd. Seega V.M , kahjustades teise inimese tervist, pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna abiprokurör Ain Tali taotleb V.M -i süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära (24,20 eurot) ulatuses, s.o summas 1210 (üks tuhat kakssada kümme) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kümne kuu jooksul, tasudes vähemalt 121 eurot kuus. IV Kohtu põhjendused 3
lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.
lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt V.M-i süüdistuses saabus id kohtusse 24.08.2015. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus V.M-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava V.M -i karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on varem kriminaalkorras karistamata süüdistatava V.M -i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Tsiviilhagi Tsiviilhagi kriminaalasjas puudub. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot.
Menetluskulu kuulub väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.