lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: R.D süüdistatakse selles, et tema 02.01.2013 kell 20:45 paiku viibides Tallinnas Paldiski mnt 4 asuva Meriton Grand Conference & SPA Hotelli baaris Cubano, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis baarist müügisaalist Meriton Hotels AS-ile kuuluva veinipudeli Cadet d´Oc väärtusega 30 eurot ja veinipudeli Atrium Torres väärtusega 35 eurot ja möödus kassadest kauba koguväärtusega 65 eurot eest tasumata, kuid tema kuritegu jäi lõpule viimata, kuna ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega R.D pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 25 lg 2-199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud R.D seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et 02.01.2013.a. oli tööl turvatöötajana Meriton Grand Conference & Spa Hotellis Paldiski mnt 4, Tallinn. Kell 20:45 tuli Cubano baari naisterahvas, kellel oli seljas punane jope ja sinised teksad. Naisterahvas võttis 2 punast veinipudelit, maksumusega kokku 65 eurot ja jooksis nendega hotellist välja. Ta jooksis isikule järgi ja pidas ta kinni. Pudelid olid terved ja need tagastati baari. Kohale kutsuti politsei. /tl 3/; Kahtlustatava R.D ülekuulamise protokolli ütlused, milles ta tunnistas ennast süüdi ja andis ütlusi, et 02.01.2013.a. oli elukaaslase XXX juures XXX. Tarbisid koos alkoholi ning kella 20:00 ajal läksid välja jalutama. Tahtsid suitsu saada ja läksid Meriton hotelli juurde. X kadus ära ja tema juurde tuli tundmatu meesterahvas, kellega läksid Meriton hotelli baari. Mingi hetk nägi baariletil kahte pudelit. Kuna ta soovis alkoholi veel tarbida, siis ta otsustas need pudelid endale võtta. Ta võttis pudelid ja jooksis baarist ja hotellist välja. Turvamees jooksis talle järgi ja pidas ta kinni. Pudelid tagastas. /tl 14-15/; Teatis Karistusregistrist, millest nähtub, et R.D on varem karistatud psühhiaatrilise sundravi kohaldamisega ning väärteokorras on karistatud 10-l korral. /tl 9-11/; Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 150, millest nähtub, et R.D oli talle süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal 02.01.2013.a. võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumisest vastavalt sellele arusaamisele juhtima. R. D ei esinenud psühhoosi tunnuseid, ta oli tavalises alkoholijoobes. R.D on võimeline esinema kohtus ja süüdimõistmisel karistust kandma. R.D ei vaja psühhiaatrilist sundravi kohaldamist. /tl 31-37/; Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et R.D tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on KarS §
Süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub kohus seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on R.D süü kuriteos, mis oli võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil tõendamist leidnud. Kohus leiab, et R.D pani kuriteo toime otsese tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu ning ka soovis seda. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et R.D on varem kriminaalkorras karistamata, kuid varem on talle kohaldatud psühhiaatrilist sundravi. R.D puudub sissetulek ning talle väärteokaristuseks mõistetud rahatrahvid on samuti tasumata, seega ei ole mõeldav talle karsituseks määrata rahalist karistust. Tal tuleb tasuda menetluskulud. Kuid kohus leiab, et süüdistatavat võib karistada vangistusega, millise võib jätta täielikult täitmisele pööramata. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad R.D-lt KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, ekspertiisitasu ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. 2 Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315, KarS § 73 lg 1,3 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.D KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 02.01 – 03.01.2013.a. (2 päeva) lugeda karistusaja hulka, kandmata karistus vangistus 1 kuu ja 28 päeva. Vastavalt KarS § 73 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus R.D suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui R.D 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R. D-le määratud 3 aastase katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.11.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista R.D -lt sundraha 480 eurot, ekspertiisitasu 350,63 eurot ja kaitsjatasu summas 204 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 04.11.2014.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbangas, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.