1-15-8124/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. märts 2016, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-15-8124 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu V.F , i.k. XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 30.09.2015 ja lõpp 30.05.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.03.2016, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, V.F-ile ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.01.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.10.2015 otsusega kokkuleppemenetluse korras KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning kohus mõistis karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 1 lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja ning luges karistuse kandmise alguseks 30.09.
4. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung V.F taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitab, et tahab tööle minna ja perekonna eest hoolitseda. Kinnitab, et tahab hakata inimese moodi elama ja vargustega tuleb lõpp teha, alkohol elu segama ei hakka. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib, et kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega pole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust kanda karistust vabaduses rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ja pannes katseajal toime uusi kuritegusid ning seetõttu ei ole prokuratuuril veendumust, et isik ennetähtaegsel vabanemisel suudaks elada seaduskuulekat elu. Lisaks juhib prokurör tähelepanu asjaolule, et V.F on ohtlik avalikkusele ning tal on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.F käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 17-l korral ja vangistuses viibib viiendat korda, seega ei ole varasemad karistused talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning V.F puhul ei ole tegemist seadusekuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on varieeruv, kuid valdavalt on toimepandud varavastased kuriteod, samas võib kasutada vägivalda ja tegeleda väljapressimisega. Kuritegusid paneb toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama emale kuuluvasse 2-toalisse ahiküttega korterisse. Seega on isikul olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Samas märgib kohus, et kodukülastust sellel aadressil ei olnud kriminaalhooldusametnikul võimalik teha, kuna kinnipeetava emal puudus selle korteri võti. 2 Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu: kinnipeetavat ootab vabaduses peale ema veel ka elukaaslane ja õde, kellega suhted on head. Ka on isikule vabanedes garanteeritud töökoht xxxx, mis on oluline isiku iseseisva majandusliku toimetuleku aspektist lähtudes. Samas on isik väljendanud seisukohta, et ametlikult töötamine ei ole tähtis, saab ka teistmoodi ning peaasi, et sissetulek oleks. Samuti peab märkima, et arvestades isiku korduvkaristatust on kinnipeetava tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kohus on seisukohal, et kriminaalse mõtteviisi, käitumise ja taustaga isikutega läbikäimine ei soodusta kinnipeetava taasühiskonnastumist. Kinnipeetava enda sõnul ei saa ta vältida suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, kuna korduvate vangistuste jooksul on selliseid tuttavaid tekkinud palju. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvimisega. Isik ise narkosõltuvust ei tunnista, alkoholi kuritarvitamist eitab, ei loo seoseid sõltuvusainete tarvitamise ja kuritegude vahel, kuigi on saanud korduvalt karistada avalikus kohas joobes viibimise, sõiduki joobes juhtimise ning narkojoobes olles vägivallaga kuriteo toimepanemise eest. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 66% ja vägivalla komponendiga uue kuriteo toimepanemise tõenäos us 63%, mida saab lugeda keskmisest kõrgemaks tõenäosuseks. Ohustatud on ühiskond tervikuna ja oht seisneb kinnipeetava poolt vägivalla kasutamises, väljapressimises ja alkoholijoobes sõidukijuhtimises pannes ohtu enda ja teiste isikute elu ning tervise. Vangla iseloomustuse kohaselt on V.F enda suhtes positiivne hoiak, kõrge enesehinnang ning teiste inimeste arvamustega arvestamine sõltub olukorrast. Isik ei saa aru oma osast probleemide tekkimisel, ei suuda elada kehtivate normide ja reeglite järgi ning kuritegelikku elu võtab paratamatusena. Kinnipeetav on varem kolmel korral olnud kriminaalhooldusel, kuid kõik katseajad ebaõnnestusid, kuna V.F ei täitnud talle kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning pani toime uued kuriteod. Kohus on seisukohal, et isik on oma käitumisega näidanud, et käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole tema puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et V.F puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ja tema käitumine vangistuses (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kristel Vedro Kohtunik 3