Obsah (6)
§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50Kriminaalasi nr. 1-16-4733 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 30.mai 2016.a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kädi Leola Prokurör Mariken Arro Kriminaalasi A.L-i süüdistuses
§ 424
järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav A.L, IK XXX; sünniaeg: 10.jaanuar 1989.a; kodakondsus: XXXX; emakeel: XXXX; haridus: XXXX; perekonnaseis: XXXX; töökoht: XXXX; elukoht: XXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.L
§ 424järgi ja mõista karistuseks kaheksa
(8)kuud vangistust.
§ 68lg 1 alusel arvata karistusaja hulka A.L-i eelvangistus 28-30.mai 2016.a, s.o kolm
(3)päeva ning lõplikuks karistuseks mõista seitse
(7)kuud kakskümmend seitse
(27)päeva vangistust.
§ 74lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.L ei pane ühe
(1)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.
elab kohtu määratud alalises elukohas – XXXX;
- ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
- allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
- saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 8 alusel on A.L kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.
§ 78
p 1 alusel hakata A.L-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata A.L katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta A.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks
(3)kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on A.L kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest viie
(5)tööpäeva jooksul. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista A.L-ilt sundraha kolmsada kakskümmend kaks
(322)eurot 50 senti ja kaitsjatasu kakskümmend neli
(24)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A.L on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank (SWIFT: EEUHEE2X) või EE502200221014193355 Swedbank (SWIFT: HABAEE2X) või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal (SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal (SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99916700040546. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
- peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus A.L süüdistatakse selles, et tema 28.mail
- a kella 15:40 paiku juhtis Tartu linnas Anne tn 44 juures mootorsõidukit Audi A8 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli tema poolt väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,96 mg/l kohta. A.L rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani A.L toime
§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.
Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
§ 424
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus A.L-ile karistuseks 8 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 3 päeva, s.o 28-30.mai 2016.a, millal A.L oli kahtlustatavana kinnipeetud, ja lõplikus ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 7 kuud 27 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui A.L ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas
§ 75pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
A.L peab järgima talle kooskõlas
§ 75
pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75lg 2 p 8 alusel kohustada A.L liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis.
käitumiskontrolli ajal osalema
§ 50lg 1 p 1 alusel võtta A.L-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kr
MS § 180 lg 1 alusel süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud kokku 346,50 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 24,00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 2565 lg 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kiirmenetluses kaasnev sundraha 322.50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 346.50 euro tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. A.L tuleb süüdi tunnistada
§ 424järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub A.L-ilt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes tooduga, et aluseid menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ei esine. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta, leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum