1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 09.11.2015, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-11512 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Elle Karm Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid S.E kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu S.E , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, võimalik elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 14.05.2012 ja lõpp 14.12.
- Kohtuasja läbivaatamise aeg 29.10.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 871, § 75 ja KrMS § 4261, 432 lg 3, 32,
- RESOLUTSIOON Kohaldada S.E suhtes pärast vangistuse ärakandmist karistusjärgset käitumiskontrolli allutades S.E käitumiskontrolli nõuetele kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt KarS § 871 lõikele 3 määrata karistusjärgse käitumiskontrolli pikkuseks 12 (kaksteist) kuud. Kohustada S.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama aadressil xxxx; 2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohustada S.E käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2, 2 ,4, 7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma end arvele Eesti Töötukassas 30 päeva jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Määrata S.E kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus saata Viru Vanglale, S.E-le ja prokurörile. - Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 14.10.2015 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.E kohta karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. S.E tunnistati süüdi Harju Maakohtu 14.01.2013 otsusega KarS § 120 järgi ning KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud karistus loeti kaetuks varasema Harju Maakohtu 17.10.2012 kohtuotsusega mõistetud liitkaristusega 3 aastat 7 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 14.05.2012 ja lõpp 14.12.
- Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetav S.E suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Samuti soovitavad Viru Vangla spetsialistid karistusjärgse käitumiskontrolli ajaks määrata 1 , 4 ja 7 alusel täiendavad lisakohustused. S.E-le KarS § 75 lg 2 p 2, 2 Kohtuistung Kinnipeetav S.E avaldas kohtuistungil, et tal ei ole Eestis elukohta ja ta ei kavatse Eestisse jääda. Ei soovi elama minna vanaema juurde. Sõber on muretsenud xxxx talle töökoha ehitusel ja ta kavatseb minna elama ja tööle xxxx. Narkootikumide ja alkoholiga enda 3 sõnul probleeme pole, vanglas pakutud sotsiaalprogrammid on läbitud. Vanematega suhtleb harva, samuti abikaasaga, kellega kooselu ei hakka olema, kuna naine suhtleb teise mehega. Kinnipeetav kinnitas, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ning kõik nad on seotud tema nikotiinisõltuvusega. Kinnipeetav avaldas arvamust, et ta on muutunud rahulikumaks, soovib elada normaalset elu ja vana suhtlusringkonnaga ei kavatse läbi käia. Karistusjärgse käitumiskontrolli määramisega ei ole kinnipeetav nõus, kuna leidis, et tema karistus saab kantud ja see mõjub uue lisakaristusena. Lisaks ei ole elukoha puudumisel kriminaalhooldus võimalik. Prokurör leidis kohtuistungil, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on põhjendatud. Tegemist on isikuga, kelle puhul on väga kõrge risk uue kuriteo toimepanemiseks ja seetõttu on isikul vaja kriminaalhooldaja abi resotsialiseerumisel ning riskide maandamisel. Rohked distsiplinaarkaristused vanglas näitavad isiku allumatust reeglitele ja seetõttu on prokurör seisukohal, et isiku suhtes tuleb kohaldada peale vanglast vabanemist käitumiskontrolli kestusega 12 kuud. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 871 lg 1 sätestab, et kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud
- peatüki 1., 2.,
- ja
- jaos,
- peatüki
- jaos või
- peatüki
- ja
- jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. KrMS § 4261 järgi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustab karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik toimiku kohtusse saabumisest alates ühe kuu jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus KarS §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega leiab, et S.E suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kinnipeetav kannab liitkaristust, s.o vangistust KarS § 120, § 199 lg 2 p 4 ja 7 ning § 184 lg 2 p 2 sätestatud kuritegude tahtliku toimepanemise eest. Vabanemisel 14.12.2015 on S.E kandnud talle mõistetud karistuse ära täies ulatuses. 1 Seega on S.E suhtes KarS §-s 87 sätestatud formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks tuvastatud ja olemas. Kuivõrd karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on oluline ka prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, siis sellele hinnangu andmiseks analüüsib kohus kuriteo 4 toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal. S.E on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, vanglas kannab karistust kolmandat korda. Seega ei ole kinnipeetava poolt toime pandud uued kuriteod olnud juhuslikku laadi. Käesolevat karistust kannab ähvardamise eest. Kuriteo põhjuseks on sõltuvusprobleemid. Toimepandud kuriteod on varieeruvad. Varasemalt on isikut karistatud varguste toime panemise, röövimise ja võimuesindaja solvamise eest. Käesoleva kuriteo iseloom on muutunud raskemaksähvardamine relva kasutades. Soodusteguriks on endiselt sõltuvusainete tarvitamine. Kinnipeetaval on kaheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, seega ei ole S.E käitumine vanglas olnud seaduskuulekas. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ohtlik avalikkusele. Isikul on väljakujunenud elustiil, mille tõttu on tal raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Ametlikult töötanud ei ole. Oma sissetuleku sai kuritegusid sooritades. Oma majandusliku olukorra parandamiseks võib isik kasutada vägivalda. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Isikul puudub ka eriala, mis omakorda raskendab tema konkurentsivõimet tööturul. Asjaolu, et kinnipeetaval on võimalus leida tööd xxxx on paljasõnaline ja tõendamata ning kohus leiab, et kui kinnipeetaval on tahe tööd teha, siis saab seda teha ka Eestis. Isikul on olnud probleeme alkoholiga ning enamus kuritegusid on toime pandud alkoholijoobes. Joobes olles võib vangla hinnangul isik muutuda aga agressiivseks ja käituda ettearvamatult. Vangistuses läbis sõltuvusainete tarvitamist käsitlevad sotsiaalprogrammid, kuid käitus seal pigem passiivselt ehk kuulaja rollis. Narkootiliste ainete hankimiseks võib toime panna uue kuriteo. Kinnipeetavale on pakutud sõltuvusravi kohaldamise võimalust, kuid sellest ta loobus. Kohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide kuritarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kiireid lahendusi majandusliku seisundi parandamiseks ja sõltuvuse rahuldamiseks kuritegelikke meetmeid kasutades. Lisaks märgib kohus, et kinnipeetaval on K-Raha andmetel 18.09.2015 seisuga maksmata nõudeid summas 2233,41 eurot ja vabanemisfondis hoiustatud 580,99 eurot. Kohtu hinnangul on isiku majanduslike raskuste saabumine vabaduses tõenäoline ja seega on olemas ka arvestatav tõenäosus, et isik võib majandusliku kasu saamise eesmärgil vabaduses toime panna uusi kuritegusid. Kinnipeetava isikuomaduste, varasema elukäigu ja käitumise alusel on vangla poolt S.E puhul hinnatud uue kuriteo toimepanemise riski 2 aasta jooksul kõrgeks, s.o 78 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 68%. Vangla hinnangul võib kinnipeetav käituda kaalutletult vägivaldselt ja impulsiivselt, tagajärgedele ei mõtle. Oskab oma tegevusi planeerida ning on sihikindel, seda ka negatiivsete eesmärkide puhul. Allub grupi mõjudele. Väärtushinnangutes domineerib ükskõiksus, vastutustundetus ja emotsionaalne ebaküpsus. Kuritegelikule teele asus juba noorukieas ning sel ajal omandatud ellusuhtumine ja väärtushinnangud on mõjutanud ka tema senist kuritegelikku käitumist. Kriminaalhooldusesse on varasemalt suhtunud ükskõikselt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.E puhul on väga suur tõenäosus tulenevalt tema majanduslikust olukorrast, narkootikumide tarvitamisest, hoiakutest ja mõtlemisest, et ta võib peale vabanemist toime panna uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et 5 S.E vajab siiski täiendavat abi vabaduses sotsiaalsel kohanemisel ja järelevalvet edasiste kuritegude toimepanemise vältimiseks. Seega tuleb S.E suhtes kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli allutades ta kriminaalhooldaja järelevalvele, kus temaga tehakse tööd kriminogeense käitumise muutmiseks. S.E ise küll kinnitab, et tal ei ole kindlat elukohta, kuid see ei takista karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Ka väide, et ta kavatseb minna välismaale elama, ei ole takistuseks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel. KarS § 871 lg 3 sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. Kohus peab võimalikuks S.E käitumiskontrolli tähtajaks määrata minimaalse aja, s.o 12 kuud, samas kohustades teda käitumiskontrolli ajal järgima lisaks KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kohustustele ka KarS § 75 lõikes 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud kohustusi. kohaselt karistatakse kontrollnõude või käitumiskontrolli raames KarS § 3314 pandud kohustuse kuritahtliku rikkumise eest karistusjärgsele käitumiskontrollile allutatud isiku poolt rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2015 kohtumääruse RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- novembri
- a määrus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohta muutmata ja S.E määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
- detsembril
- a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Lea Herne referent 6