Obsah (8)

§ 169§ 424§ 64§ 65§ 68§ 73§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsembril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-3348 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suv

§ 169

järgi 4 kuulise vangistusega ja

§ 424

järgi 5 kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat liitkaristust Tartu Maakohtu 14.10.2010.

a otsusega mõistetud 1 ärakandmata karistuse 4 kuu võrra, mõistes Z.K-le lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistusaeg 8 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 8 kuud 22 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1, 3 alusel asendati vangistus 524 tunni üldkasuliku tööga tegemise ajaga 1 aasta.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 6 kuuks.

Kohtuotsus jõustus 30.05.

1. a. Tartu Maakohtu 05.08.
2. a määrusega tühistati vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ja pöörati Tartu Maakohtu 14.05.
3. a otsusega mõistetud kandmata karistus 5 kuud 6 päeva vangistust täitmisele karistuse kandmise algusajaga 03.08.
4. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.08.
5. a ja lõppeb 09.01.
6. a. Z.K ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 03.12.
7. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab Z.K vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on Z.K olemas kindel elukoht oma vanemate juures. Vanemad on nõus kinnipeetavale materiaalset tuge pakkuma kuni esimese palgani. Z.K-le kuulub XXXX, mida hetkel juhib tema elukaaslane. Samuti oodatakse teda XXXX esimehe sõnul tööle XXXX perearstina. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Meelis Juursoo esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta Z.K ennetähtaegset vabastamist, kuna karistusaja lõpp on kohe saabumas ning tema kohta on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses teine kriminaalasi. Süüdimõistetu Z.K selgitas, et ta ei soovi karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabaneda, kuna ta vabaneb juba
8. jaanuaril
9. Kohtu seisukoht Z.K kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Z.K on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas

§ 76

lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Tulenevalt

§ 76

lg-st 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.K on varasemalt kriminaalkorras karistatud neljal korral. Käesoleval ajal kannab ta vangistust kahe kohtuotsuse alusel - mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja lapse ülalpidamiskohustuse rikkumise eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks – teda on 2 karistatud ka varasemalt samade kuritegude toimepanemise eest. Vangistuses viibib Z.K alates 03.08.2015. a, mil ta peeti tagaotsitavana kinni. Z.K poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks on Tartu Vangla hinnanud järgmise kahe aasta jooksul 28% ning üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 20%. Tartu Vangla on hinnanud kinnipeetava avalikkuses kõrgohtlikuks. Positiivne on asjaolu, et Z.K ei ole vangistuse kestel distsiplinaarkorras karistatud. Samuti on tal vabanemisel kindel elukoht oma vanemate juures ning võimalus asuda tööle XXXX perearstina. Z.K on

§ 424järgi karistatud kokku kolmel korral.

Vangla iseloomustusest nähtub, et Z.K saab aru, et tal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning edaspidi soovib hoiduda sellest. Z.K on varasemalt kahel korral viibinud kriminaalhooldusel. Esimesel korral pani ta katseajal toime uue kuriteo ning uue otsuse alusel mõisteti liitkaristus, mis asendati üldkasuliku tööga. Kuna Z.K rikkus teise kriminaalhoolduse ajal käitumiskontrolli nõudeid (ei ilmunud registreerimisele ja lahkus oma elukohast kauemaks kui viieteistkümneks päevaks) ja ei täitnud korralikult üldkasuliku töö ajakavasid, pöörati ärakandmata karistuse osa täitmisele. Seega ei ole Z.K, vaatamata korduvalt antud võimalustele, suutnud korrektselt kanda karistust vabaduses. Kohus leiab, et Z.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Z.K ei soovi vangistusest ennetähtaegselt vabaneda ning vabanemisel jääks ärakandmata vangistuse pikkuseks vaid 4-5 päeva. Seega puudub tal motivatsioon täita käitumiskontrolli nõudeid. Eeltoodust ning varasematest ebaõnnestunud kriminaalhooldustest teeb kohus järelduse, et Z.K tuleb vangistus lõpuni kanda, kuna käitumiskontrolli kohaldamine ei suuda mõjutada tema käitumist vabaduses positiivses suunas. Ingeri Tamm kohtunik 3