Kriminaalasi nr 1-11-12242 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. jaanuar 2016. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-12242 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistu

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 kuu vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 25.04.2006.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 aastat 8 kuud 5 päeva vangistust, võrra. M.M-ile mõisteti liitkaristuseks 5 aastat 9 kuud 5 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvati alates kohtuotsuse kuulutamisest 10.01.

1. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.01.
2. a ja lõppeb 15.10.
3. a. Vangla ei toeta M.M vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha M.M tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta M.M tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu M.M selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära M.M , leiab, et M.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
5. M.M kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on M.M temale mõistetud karistusajast (5 aastat 9 kuud 5 päeva) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Samuti on M.M kanda jäänud karistust rohkem kui 2 kuud vangistust (

§ 76lg 3).

Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused M.M vabastamiseks karistuse kandmiselt. tingimisi ennetähtaegseks 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 M.M on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt on M.M karistatud avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu suunatud kuritegude, valitsemiskorravastaste kuritegude, varavastaste kuritegude (sh röövimiste) toimepanemise eest, aga isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Kaheksal korral on M.M-ile kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuseks reaalne vangistus. Uued ja äärmiselt rasked kuriteod pani M.M toime vähem kui 7 kuud pärast viimase karistuse kandmiselt vabanemist. Käesoleval ajal kannab M.M liitkaristust röövimise, varguse, kehaliste väärkohtlemiste ja eluvastase süüteo, s.o tapmise eest. Kohtu hinnangul on M.M poolt toimepandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. M.M on süüdi mõistetud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Lisaks sellele, et M.M pani eluvastase süüteo toime ligikaud 7 kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabastamist (olles eelnevalt toime pannud grupiviisilise röövimise), on M.M kasutanud kannatanu suhtes äärmist jõhkrust. Kohtu arvates on oluline seegi, et vahetult peale tapmise toimepanemist on M.M jätkanud teiste inimeste suhtes vägivaldselt käitumist ja on toime 2 naisterahva kehalise väärkohtlemise. Lisaks on M.M jätkanud vägivaldset käitumist ka karistuse kandmise ajal. M.M on vanglas (Harku ja Murru Vangla Harku vangistusosakonnas) korduvalt toime pannud kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise 10.04.

1. a ja 19.04.
2. a (Harju Maakohtu 10.01.
3. a otsus kriminaalasjas nr 1-1112242). Kohtu hinnangul nähtub M.M poolt toimepandud kuritegudest ja tema varasemast elukäigust, et M.M on pikema aja jooksul olnud äärmiselt vägivaldne ja toimepandud kuritegudega on ta tekitanud suuri kahjustusi teiste inimeste eludele ja tervistele. Sealjuures ei ole M.M käitumisviisi muutnud talle mõistetud karistused ega ka asjaolu, et M.M kannab karistust. Arvestades M.M poolt toimepandud vägivaldsete ja raskete tagajärgedega kuritegude korduvust, aga ka asjaolu, et M.M on vägivallategusid toime pannud ka karistuse kandmise ajal kontrollitud keskkonnas, järeldab kohus, et M.M-ile on omane agressiivne, ettearvamatu ja jõhker käitumine ning sealjuures on teistele põhjustatavad kannatused teisejärgulised. Siinkohal kinnitavad kohtu veendumust M.M selgitused selle kohta, et vanglas toime pandud kehalised väärkohtlemised ei ole kuriteod ja tegemist on üksnes tavapäraste arusaamatustega ning M.M ei soovinud kellelegi halba. Ühtlasi ei anna kohtu arvates M.M eelkirjeldatud suhtumine alust olla veendunud, et M.M suhtes on talle mõistetud karistus täitnud oma eesmärki ja vabaduses hoiduks M.M samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Samuti ei ole kohtu arvates sellistel tingimustel M.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. 3.2 Kohus peab positiivseks, et M.M on vangistuse jooksul omandanud aedniku eriala, läbinud eesti keele kursused A1 ja A2 tasemel, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treeningu ning on osalenud vangla tööhõives. Sellele vaatamata ei saa M.M käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. M.M on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. M.M-ile on kahel korral (s.o 25.03.
4. a ja 17.09.
5. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametnike korralduste eiramise eest. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumised rasked, kuivõrd ametniku korralduse eiramine teadmises, et vanglaametnike korraldustele allumine on kohustuslik, näitab M.M negatiivset suhtumist reeglite järgimisse. Lisaks on M.M-ile 07.07.
6. a määratud distsiplinaarkaristus kambris keelatud ja talle mittekuuluvate esemete hoidmise eest. Kohus leiab, et karistust kandev kinnipeetav peaks ennekõike positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima. Sellele vaatamata on M.M jätkanud karistuse kandmise ajal nii distsipliinirikkumiste kui ka kuritegude toimepanemist. 3.3 Vabanemise korral on M.M kindel elukoht aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn, kus asub xxxxxxxxxxx, ja kindel sissetulek pensioni näol. Kohus peab positiivseks sedagi, et M.M soovib vabanemise korral asuda tööle keevitajana, aga ka asjaolu, et Tartu Vangla andmetel on M.M seisuga 14.10.
7. a vabanemisfondis 1200 eurot ja rahalised nõuded puuduvad.
8. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et M.M tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et M.M tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, käitumine karistuse kandmise ajal, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks M.M-ile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. M.M tuleb jätkata karistuse kandmist. Raina Pärn Kohtunik 3